2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-20208 xxx hagi xxx vastu lepingujärgsete kohustuste täitmiseks. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud (v. a hagilt tasutud riigilõiv) poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse p 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumäärus punktide 3 ja 4 osas ei ole edasikaevatav. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv 200 krooni. 1 2-07-20208 Menetluse käik Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista rendilepingust tulenev võlgnevus summas 11649.40 krooni. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks kompromissi ja palusid asjas menetlus lõpetada. Osundatud kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale võlgnevuse summas 9479.65 krooni ja riigilõivu 1000 krooni ning sel juhul hageja loobub oma nõudest summas 2169.75 krooni. Kostja tasub võlgnevuse igakuiste osamaksetena. Kohtu seisukoht Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt
§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale viimase poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1000.- krooni. Muude menetluskulude osas pooled kokkulepet ei esitanud. Seega jäävad muud menetluskulud poolte endi kanda. Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.