KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 29.oktoober 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-26282 Tsiviilasi JJ h

imused. Kohal viibis 21 korteriomanikku. Hageja väitel rikuti koosoleku ettevalmistamisel ning selle läbiviimisel seadust ning ignoreeriti KÜ põhikirja. Rikkumine seisnes hageja hinnangul selles, et üldkoosolek viidi läbi vene keeles, eestikeelne tõlge puudus. Eesti keeles esitatud

imusi ignoreeriti. Sellega rikuti keeleseaduse (KeeleS) § 4 lg-t

1. Koosolekut juhatanud KÜ juhatuse esimehe NN väitel olevat tal 30 volikirja, mida ta hääletamisel kasutada kavatses, muutes sellega kohalviibinud 21 korteriomaniku tahteavalduse olematuks. Üldkoosolekul osalejad nõudsid nimetatud volituste esitamist. NN eiras nimetatud nõuet, rikkudes hageja väitel Korteriühistu põhikirja punkti 4.
2. Kostja liikmetele ei antud majandusaastakava ühes eelmise aasta aruande ja bilansiga, kuigi 2005.a majandusaasta aruande vastuvõtmine ning 2006.a majandustegevuse kava kinnitamine tuli hääletusele. Sellega rikuti hageja väitel korteriühistuseaduse (

) § 15 lg-t 2. Hääletamine toimus seega

imuses, mille sisu oli hääletajatele teadmata. Hääletamisele pandi üldkoosoleku päevakorras mitte olnud

imus hooldus- remonditariifide tõstmise kohta (2 kroonilt 3-le), millega rikuti hageja väitel mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg-t 4. Kõik koosoleku juhataja poolt hääletamisele pandud

imused hääletati osalejate poolt lihthäälte enamusega maha. Üldkoosolekul osalenute ning hääletustulemuste vastaselt on juhatus ning selle esimees tõstnud siiski tariife (2-lt kroonilt 3,71-le) ning seda tagasiulatuvalt alates juunist 2006. a. Hageja väitel on seadusi ning põhikirja eirates läbiviidud üldkoosolekul võltsitud ka hääletustulemusi. Üldkoosoleku protokolliga, samuti juhatuse esimehele antud väidetavate volikirjadega ei ole korteriomanikel vaatamata taotlustele õnnestunud tutvuda. Hageja taotleb tühistada KÜ29.06.2006 toimunud üldkoosoleku otsused ning jätta menetluskuud kostja kanda. 06.03.2007 muutis hageja hagi põhjendust, loobudes viitest MTÜS § 21 lg 4 rikkumisele, asendades selle põhjendusega: remonditariifide tõstmise

imuse hääletamisel eksitati hääletajaid ning moonutati hääletustulemusi koosoleku protokollis. Hageja arvates on tema nõue selgelt väljendatud, samuti oli selgelt väljendatud hageja nõue tema poolt esitatu protokolli kandmiseks, mis jäeti rahuldamata. Seega on NN väide, nagu hageja ei oleks arvestanud MTÜS § 38 lg 4 nõuet, üles ehitatud vaid tema vastuses lisatud ja tegelikkust moonutavale üldkoosoleku protokollile. Hageja väiteil nõudis ta kahel korral volituste esitamist. Kuivõrd kostja keeldus (ei reageerinud), nõuti häälte lugemisel hääletuse lõppedes tõendamist mitteleidnud volituste mittearvestamist. Koosolekul eestikeelset tõlget ei tagatud, millega rikuti seadust ja hageja õigusi. NN väide tõlke tagamise kohta ei ole tõene. Ka üldkoosoleku protokoll ei sisalda viidet tõlke olemasolule. Eestikeelse tõlke puudumise tõttu (alates

1. aastast) on järsult vähenenud üldkoosolekust osavõtvate korteriomanike arv. Hageja osundab keeleS §
2. Volikirjade tuvastamisest keeldumisega seadis NN end kõrgemale KÜ kõrgeimast juhtorganist- liikmete üldkoosolekust. Protokoll ei sisalda hageja ja teiste üldkoosolekul viibinute nõuetest /ettepanekutest ühtegi, kaasa arvatud hageja taotlust nõuete /ettepanekute protokollimiseks. Kostja esitatud tõendil pealkirjaga „kutse“ on võrreldes hageja esitatud originaaldokumendiga lisatud „ning kätte saada ärakirju“, mille lisamisega loodab kostja hageja arvates eksitada kohut, kuna tegemist on hiljem korrigeeritud tekstiga. Hageja väitel on kostja eksinud ka tähtaja osas, kuna kutse ilmumise ja üldkoosoleku esmase toimumise vahel on 1 nädal, mitte

§ 15lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 kohaselt nõutavad 2 nädalat.

Hageja väitel eksitati üldkoosolekul osalejaid ka remonditariifimäärade poolt hääletamisel, hageja taotlust protesti protokollimiseks ei rahuldatud. Kuna uus tariif 3 krooni/m2 sisaldub juba elanikele esitatud juunikuu arvetel, üldkoosolek toimus aga 29.06.2006, on otsus kehtestatud tagasiulatuvalt. Hageja tugineb

§ 13lg 3, Ts

ÜS § 38 lg 2, 4 ning MTÜS § 24 ja § 24-1 sätestatule. 03.04.2007 täpsustas hageja hagi nõuet, taotledes tuvastada KÜ29.06.2006 üldkoosoleku otsuste tühisus ja tunnistada need kehtetuks. Kostja vastuväited 2

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagiavalduse esitamisel ei ole hageja arvestanud alates
2. jaanuarist
3. a jõustunud MTÜS § 24 uut redaktsiooni ja § 24-1 jõustumist ning TsÜS § 38 lg 2 ja 4 uue redaktsiooni jõustumisega, nimetatud sätted eristavad otsuse kehtetuks tunnistamist ja otsuse tühisuse tuvastamist. Eeltoodu tõttu on hageja nõue ebaselge tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 punkti 1 mõttes. Hagiavalduses esitatud väidete alusel hageja sisuliselt nõuab korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist TsÜS § 38 lg 1 mõttes. Hagi esitamisel hageja ei ole arvestanud TsÜS § 38 lg 4 nõuet, mille kohaselt organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja viibis koosolekul ja nõuab kõigi vastuvõetud otsuste tühistamist, kuid mitte ühegi otsuse vastuvõtmise juures ei ole ta esitanud oma vastuväiteid ega ole nõudnud vastuväidete protokolli kandmist. Kuna hageja ei ole järginud eelpooltoodud TsÜS § 38 lg 4 nõuet, palub kostja asjas menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 2 alusel. Hageja väidab, nagu oleks koosolekul ignoreeritud eesti keeles esitatud

imusi ja nõudmisi. Lähtudes TsÜS § 38 lg 4 nõudest oleks hageja kindlasti pidanud nõudma selliste faktide protokolli kandmist. Kuna koosolekul olijatest enamus valdas ainult vene keelt ja teised koosolekust osavõtjad (sealhulgas ka hageja) said aru vene keelest, toimus ettekanne vene keeles, mis on kooskõlas keeleS § 2-1 lg 2 nõuetega (eesmärk tagada koosolijate rõhuva enamuse arusaamine ettekandest). Soovijatele oli koosolekul tagatud tõlge. Asjaajamise keel korteriühistus on eesti keel. Kogu dokumentatsioon: eelmise aasta aruanne, revisjonikomisjoni aruanne, 2006. a majanduskava, koosoleku protokoll on olemas ja ühistu liikmetele kätte saadav nii eesti kui ka vene keeles. Hagiavalduses hageja väidab, nagu ei oleks korteriühistu liikmetele antud 2006. a majandustegevuse aastakava projekti ja eelmise aasta aruannet ja hääletati

imuses, mille sisu oli hääletajatele teadmata, sellegi väite protokollimist oleks hageja pidanud nõudma. Tegelikkuses võimaldas juhatus korteriühistu liikmetel korteriühistu ruumides tutvuda

1. a majandustegevuse aastakava, eelmise aasta aruande ja bilansiga juba alates
2. a juuni algusest. Vastav teade avaldati ka üldkoosoleku kutses. Korteriühistu ruumides anti korteriühistu liikmetele allkirja vastu kätte ka eelpool märgitud dokumentide eesti- või venekeelne tekst vastavalt korteriühistu liikme soovile. Hageja väidab hagiavalduses nagu poleks hooldus-remonditariifide tõstmise

imus päevakorras olnud. Selle väite protokollimist oleks hageja lähtudes TsÜS §-ist 38 lg 4 pidanud samuti nõudma. Tegelikkuses kuulub hooldus-remondikulude arutamine ja nende suuruse kehtestamine koosoleku 3. päevakorra punkti 2006.a. majanduskava kinnitamine alla. Lähtudes TsÜS § 38 lg-st 4 kehtib sama nõue kõigi ülejäänud hageja väidete puhul. Hageja hagiavalduses toodud väited, nagu oleks koosoleku ettevalmistamisel ja läbiviimisel rikutud seaduse ja korteriühistu põhikirja nõudeid, nagu oleks koosolekul otsuseid vastu võtnud ainult 21 korteriühistu liiget, väide, et juhatuse esimehel oli 30 volikirja on paljasõnalised ja tõendamata ega lange kokku koosoleku toimumise tegelike asjaoludega. Hagiavalduse koostamisel hageja ei ole järginud TsMS § 363 lg 1 punkt 3 nõuet, mille kohaselt hagiavalduses tulevad märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kuna 15.06.2006 kokku kutsutud üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, oli 29.06.2006 toimunud üldkoosolek vastavalt KÜ põhikirja punktile 4.9 sama päevakorraga teistkordselt kokku kutsutud. Vastavalt KÜ põhikirja punktile 4.9 on teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. Koosoleku protokollis on tehtud märge selle kohta, et koosolek on sama päevakorraga teist korda uuesti kokku kutsutud. 3 Enne koosoleku algust korraldas KÜ juhatus koosolekust osavõtvate korteriomanike ja nende poolt volitatud esindajate registreerimise korteriühistu üldkoosolekust osavõtjate nimekirjas. Iga koosolekust osavõtnud korteriomanik või teda nõuetekohase volikirja alusel esindanud esindaja registreeriti koosolekust osavõtnute nimekirjas ja nad andsid koosolekust osavõtnute nimekirjas allkirja koosolekust osavõtu kohta. Registreerimisel ja samuti koosoleku juhataja poolt kontrolliti, kas esindaja volikiri vastab

§ 10¹ nõuetele.

Esindajate volikirjad lisati koosolekust osavõtnute nimekirjale. Üldkoosoleku avamisel teatas KÜ juhatuse esimees korteriomanike nimekirjas registreerunud korteriomanike ja korteriomanike volitatud esindajate arvu. Koosolekust võttis isiklikult osa või oli esindatud 57 korteriomanikku. Hagiavalduses toodud väide, nagu oleks juhatuse esimehel olnud 30 volikirja, on paljasõnaline ega vasta tegelikele asjaoludele. Koosolekust osavõtvate korteriomanike ja nende esindajate arv kanti koosoleku protokolli, see arv ning esindamine volikirjade alusel on kontrollitav ka koosolekust osavõtnud korteriomanike nimekirja järgi. Hagiavalduse koostamisel hageja ei ole arvestanud, et korteriühistu põhikirja punkt 2.2. lubab samuti ühistu liikmel üldkoosolekust osa võtta isiklikult või oma esindaja kaudu lihtkirjaliku volikirja alusel. Vastavalt

§-le 10¹ võib esindajaks olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Lähtudes KÜ põhikirja punktist 4.9, oli 29.06.2006 toimunud üldkoosolek otsustusvõimeline ja tuginedes MTÜS § 22 lg-le 1,

§-le 10¹ ning korteriühistu põhikirja punktile 4.10 teeb kostja järelduse, et kõik 29.06.2006 toimunud korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsused on kooskõlas seaduse ja korteriühistu põhikirjaga. Hageja hagiavalduses esitatud väide, et hooldus-remondifondi tariifide

imus päevakorras puudus on ebaõige. Hooldus- ja remondikulud on majandamiskulud, mida vastavalt

§dele 15 ja 15' arutatakse majandustegevuse aastakava kinnitamisel. Hooldus– remondikulude suuruse arutelu ja otsuse vastuvõtmine toimus vastavalt päevakorra punktile nr 3 “Aastaks

1. a majanduskava kinnitamine”. Häälteenamusega kinnitati
2. a remondifondi tariif 3 krooni/m² kuus ja hoolduskulud 3,5 krooni/m² kuus. Esitades nõudmise korteriühistu üldkoosoleku kõigi otsuste tühistamiseks ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, kuidas rikub tema subjektiivseid õigusi päevakorra esimeses punktis vastuvõetud üldkoosoleku otsus korteriühistu kasumiga lõppenud
3. a majandustegevuse aruande kinnitamine või päevakorra teises punktis vastuvõetud otsus revisjonikomisjoni aruande kinnitamine. Esitades hagiavalduses tegelikkusele mittevastavaid andmeid ja nõudes põhjendamatult korteriühistu töö seisukohalt tähtsate üldkoosoleku otsuste tühistamist, ei ole hageja kinni pidanud TsÜS § 32 nõudest, mille kohaselt juriidilise isiku liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Vastavalt

§-le 15¹ lg 2 loetakse eluruumi remondiks ehituskonstruktsioonide tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Pikki aastaid on korteriühistus sellise remondi fondi suuruseks olnud 2 krooni ruutmeetri kohta kuus, kuid see remondifondi suurus ei võimalda teha kõiki hoone korrashoiuks vajalikke remonditöid. Juba eelmisel 05.10.2005 üldkoosolekutel on elanikud tõstatanud

imuse, et korteriühistu majas oleks vajalik teha rohkem remonditöid. Suuremate remonditööde tegemiseks on aga vaja koguda rohkem rahalisi vahendeid. Eeltoodust lähtudes koostas juhatus

1. a majandustegevuse aastakava, kus planeeris rohkem remonttöid. 2006.a majandustegevuse aastakavas on planeeritud remonttööde nimetused ja nende maksumus üksikasjaliselt välja toodud.
2. a aastakavas olevate remonttööde teostamiseks on vaja koguda remondifondi 3 krooni ruutmeetri kohta kuus. Häälteenamusega kinnitas üldkoosolek
3. a remondifondi tariifiks 3 krooni ruutmeetri kohta kuus. 4 Kostja väitel on korteriühistu tegevusaastate kestel XXX majas tekkinud grupp korteriomanikke (nende hulka kuulub ka hageja), kes ei pea kinni TsÜS §-is 32 märgitud hea usu põhimõtetest korteriomanike omavahelistes suhetes ega arvesta teiste korteriomanike huvidega. See grupp levitab korteriomanike hulgas valeinformatsiooni, rikub korda korteriühistu üldkoosolekutel, takistades teistel korteriomanikel ettekannete jälgimist ja otsuste vastuvõtmist, jätab täitmata oma rahalised kohustused korteriühistu ees ning esitab kohtusse korteriühistu vastu põhjendamatuid hagisid, s.h. mitmel korral ka korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõuetega (tsiviilasi nr. 2/228-4959/03, 2/2779305/03 ja 2-06-392). Korra kindlustamiseks on mõnedel aastatel tulnud üldkoosolekuid läbi viia isegi turvameeste osavõtul. Ka 29.06.2006 toimunud üldkoosolekul oli eelpool märgitud korteriomanike grupp häälestatud pahatahtlikult ja käitus agressiivselt, häirides vahelehüüetega ettekandjaid ja

imustele vastanud juhatuse liikmeid. KÜ üldkoosoleku läbiviimisel hageja õigusi rikutud ei ole. Korteriühistu 29.06.2006 üldkoosoleku otsused on vastu võetud üldkoosolekust osavõtnud korteriomanike ja nende esindajate häälteenamusega kooskõlas seaduse ja korteriühistu põhikirjaga. 05.04.2007 vastuses hagiavalduse täiendusele leidis kostja, et hagiavalduse esitamisel ei ole hageja järginud alates

1. jaanuarist
2. a kehtima hakanud MTÜS § 24 lg 3 uut redaktsiooni, (sama seisukoht on väljendatud ka TsÜS § 38 lg 4), mille kohaselt hagi esitamise eelduseks koosolekul viibinud isikule on nõue, et ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja viibis koosolekul ja nõuab kõigi vastuvõetud otsuste tühistamist, kuid ta ei ole lasknud protokollida oma vastuväiteid ühelegi vastuvõetud otsusele. Kohtuistungil kinnitas hageja, et ta üldkoosoleku protokolliga tutvumas ei käinud. Kuna hageja ei ole järginud eelpool märgitud hagi esitamise eelduseks olevat MTÜS § 24 lg 3 nõuet – lasta protokollida oma vastuväited vastuvõetud otsustele ning pole ka hagiavalduses välja toonud, millised on tema vastuväited vastuvõetud otsustele, palub kostja asjas menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 2 alusel. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas rikub tema subjektiivseid õigusi korteriühistu üldkoosolekul päevakorra esimeses punktis vastuvõetud otsus kinnitada korteriühistu kasumiga lõppenud 2005.a. aruanne. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ka üldkoosoleku teises päevakorrapunktis vastuvõetud otsuse suhtes, millega korteriomanikud otsustasid kinnitada revisjonikomisjoni aruande KÜ
3. a majandustegevuse kontrolli kohta. Hageja on hagiavalduses esitanud mõningaid vastuväiteid ainult üldkoosoleku päevakorra kolmandas punktis olnud otsuse suhtes, kuid ei ole nõudnud nende vastuväidete protokolli kandmist. Koosoleku kolmandas päevakorra punktis vastuvõetud otsus
4. a majandustegevuse aastakava kinnitamine tehti korteriomanike häälteenamusega. Korteriomanikele juhatuse poolt arutamiseks esitatud majandustegevuse aastakava projekti suhtes esitati korteriomanike poolt muudatus- ja täiendusettepanekuid. Üldkoosolek kinnitas juhatuse poolt esitatud majandustegevuse aastakava projekti koos muudatuste ja täiendustega. Hageja poolt viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2005.a otsuse 3-2-1-63-05 puhul olid asjaolud ja ka osaliselt materiaalõiguse ja menetlusõiguse normid teistsugused kui käesolevas asjas. Eelpool märgitud kohtuasjas suure laenu võtmise otsustamisel jättis juhatus täitmata

§ 15lg-st 2 tuleneva informeerimiskohustuse.

Oluline on nimetatud otsuse punkt 12, kus märgitakse, et vaidlusaluses asjas tuvastatud

§ 15

lg 2 rikkumine on antud asjas aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Eelpool viidatud kohtuasjas toimus üldkoosolek 2004. a. Pärast 01.01.2006 on otsuse kehtetuks tunnistamise nõudmisel hagejal vajalik järgida MTÜS § 24 lg 3 nõuet. 5 KÜ ei ole

§ 15lg 2 nõudeid rikkunud.

Alates 08.06.2006 oli igal korteriomanikul igal tööpäeval alates kella 9.00 - 18.00 võimalus korteriühistu tööruumides tutvuda ja samuti saada kätte ärakirju

§ 15

ettenähtud dokumentidest (eelmise aasta aruanne, revisjonikomisjoni aruanne, 2006. a majandustegevuse aastakava). Iga korteriomanik võis valida tutvumiseks või koju viimiseks vastavalt oma soovile kas dokumentide eesti- või venekeelse teksti. Alates 08.06.2007 võis eelpool märgitud dokumentidega tutvuda ja kätte saada nende ärakirju ja vajadusel ka selgitusi juhatuse liikmete ja raamatupidaja õhtustel vastuvõtuaegadel, mis toimuvad igal esmaspäeval ja neljapäeval kella 18.00-21.00 samuti korteriühistu tööruumides. Kuna otsustusvõimeline üldkoosolek toimus 29.06.2006, siis oli korteriomanikele jäetud

§ 15

ettenähtud dokumentidega tutvumiseks ja nendest ärakirjade saamiseks aega üle kahe nädala. Hageja hagiavalduse täienduses toodud väited, nagu oleks koosoleku ettevalmistamisel ja läbiviimisel rikutud seaduste (MTÜS § 36 lg 2 ja keeleS § 17) nõudeid, ei vasta tegelikele asjaoludele. Hageja on hagiavalduse täienduses põhjendamatult teinud viite MTÜS § 36 lg 2 rikkumisele. MTÜS § 36 ettenähtud aruanded (2005.a. raamatupidamise aastaaruanne, 2005.a. majandustegevuse aruanne, revisjonikomisjoni komisjoni aruanne) on seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitatud üldkoosolekule kinnitamiseks ja üldkoosoleku poolt ka kinnitatud. KÜei ole rikkunud keeleS § 17 nõuet, mille kohaselt mittetulundusühingu aruandlus toimub eesti keeles. Korteriühistu raamatupidamist peetakse ja aruandeid koostakse eesti keeles. Kogu dokumentatsioon:

1. a raamatupidamise aruanne,
2. a majandustegevuse aruanne, revisjonikomisjoni komisjoni aruanne ja
3. a majanduskava on koostatud eesti keeles. Kuna üle poolte korteriomanikest valdab ainult vene keelt, siis on nende soove arvestades kõik eelpool mainitud dokumendid tõlgitud ka vene keelde. Üldkoosolekust osavõtjate registreerimine oli samuti korraldatud kehtivate nõuete kohaselt. Enne üldkoosoleku algust korraldas KÜ juhatus koosolekust osavõtvate korteriomanike ja nende poolt volitatud esindajate registreerimise korteriühistu üldkoosolekust osavõtjate nimekirjas. Iga koosolekust osavõtnud korteriomanik või teda nõuetekohase volikirja alusel esindanud esindaja registreeriti koosolekust osavõtnute nimekirjas ja nad andsid koosolekust osavõtnute nimekirjas allkirja koosolekust osavõtu kohta. Registreerimisel ja samuti koosoleku juhataja poolt kontrolliti, kas esindaja volikiri vastab

§ 10¹ nõuetele.

Esindajate volikirjad lisati koosolekust osavõtnute nimekirjale. Kostja väiteil saab hagemisõiguslikuks isikuks olla MTÜS (KÜ) liige, kes on lasknud protokollida oma vastuväite vastuvõetud otsusele. Hageja oleks saanud vastavalt MTÜS § 24 lg 3 ja TsÜS § 38 lg 4 esitada kirjaliku eriarvamuse lisatud protokollile. Lähtudes KÜ põhikirja punktist 4.9, oli 29.06.2006 üldkoosolek otsustusvõimeline ja tuginedes MTÜS §-le 22 lg-le 1,

§-le 10¹ ning korteriühistu põhikirja p 4.10 teeb kostja järelduse, et kõik 29.06.2006 toimunud korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsused on kooskõlas seaduse ja korteriühistu põhikirjaga. Kostja leiab, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 2 alusel. Kohtu põhjendused

1. Kohtuistungil jäi hageja juurde. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 3 või lõpetada menetlus TsMS § 428 lg 2 alusel.
2. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et 29.06.2006 toimus vene keeles KÜotsustusvõimeline koosolek päevakorraga: 2005.a majandusaasta aruanne, revisjonikomisjoni aruanne 2005.a 6 majandustegevusest, KÜ2006.a majandustegevuse kava kinnitamine ning muud

imused. Vastavalt KÜpõhikirja p 4.9 teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust (t lk 7-11, 24-29). 5. Vaidlus on poolte vahel selles, et üldkoosolek kutsuti kokku ning viidi läbi seaduse ja põhikirja nõudeid rikkudes: üldkoosolek viidi läbi vene keeles; üldkoosolekul osalejad nõudsid volituste esitamist; korteriühistu liikmetele ei antud majandusaastakava eelmise aasta aruande ja bilansiga; hääletamisele pandi üldkoosoleku päevakorras mitte olnud

imus hooldus- remonditariifide tõstmise kohta (2 kroonilt 3-le); kõik koosoleku juhataja poolt hääletamisele pandud

imused hääletati osalejate poolt lihthäälte enamusega maha; üldkoosolekul osalenute ning hääletustulemuste vastaselt on juhatus ning selle esimees tõstnud siiski tariife (2-lt kroonilt 3,71-le) ning seda tagasiulatuvalt alates juunist 2006.a; remonditariifide tõstmise

imuse hääletamisel eksitati hääletajaid ning moonutati hääletustulemusi koosoleku protokollis; nõuti häälte lugemisel hääletuse lõppedes tõendamist mitteleidnud volituste mittearvestamist; protokoll ei sisalda hageja ja teiste üldkoosolekul viibinute nõuetest /ettepanekutest ühtegi, kaasa arvatud hageja taotlust nõuete /ettepanekute protokollimiseks; kostja esitatud tõendil pealkirjaga „kutse“ on võrreldes hageja esitatud originaaldokumendiga lisatud „ning kätte saada ärakirju“, kuna tegemist on hiljem korrigeeritud tekstiga; kostja on eksinud ka tähtaja osas, kuna kutse ilmumise ja üldkoosoleku esmase toimumise vahel on üks nädal, mitte

§ 15lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 kohaselt nõutavad kaks nädalat.

6. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. KÜpõhikirja p 4.8 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Kohus võrdleb poolte esitatud üldkoosoleku kutseid (t lk 42, 56). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 08.06.2006 pani korteriühistu juhatus üldkoosoleku kutse XXXelamu trepikodadesse päevakorraga: 2005.a majandusaasta aruanne, revisjonikomisjoni aruanne 2005.a majandustegevusest, KÜ2006.a majandustegevuse kava kinnitamine ning muud

imused ja teatega, et volikirju saab vormistada korteriühistu ruumides kuni 25.06.2006 venekeelses tekstis kuni 25.09.2006, 2005.aasta majandusaruandega saab tutvuda korteriühistu ruumides (t lk 56). Kohus soostub kostja seadusliku esindaja seletusega, mille kohaselt avastati esialgses üldkoosoleku kutses 08.06.2006 õhtul viga ja samal päeval pandi elamu trepikodadesse üles uus kutse, milles parandati venekeelses tekstis volikirjade vormistamise tähtaega 25.06.2006, samuti täiendati kutset tekstiga “tutvuda bilansi ja 2006.a majanduskavaga ning kätte saada ärakirju KÜruumides” (t lk 42). Kohus jätab tähelepanuta hageja esitatud korteriühistu kutse 27.05.2005 üldkoosolekule kuna see ei puutu asjasse (t lk 131). Asjakohane on hageja väide, et kostja on eksinud tähtaja osas, kuna kutse ilmumise ja üldkoosoleku esmase toimumise vahel on üks nädal, mitte põhikirja p 4.8 kohaselt nõutavad 15 päeva, kuid kohus lähtub hageja vaidlustatud 29.06.2006 üldkoosoleku kokkukutsumisel arvestatavast ajast s o alates 08.06.

1. Kohus asub seisukohale, et 08.06.2006 avaldatud üldkoosoleku kutse ja toimumise 29.06.2006 vahele jääb üle kahe nädala. Õige on hageja osundamine MTÜS § 36 lg 2, mille kohaselt juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse. Kohus asub seisukohale, et kostja on täitnud MTÜS § 36 lg 2 sätestatust kuna koosolek toimus 29.06.
2. 7
3. KÜliikmete nimekirjast nähtuvalt on osa liikmeid saanud kätte 2005.a majandusaasta aruande, revisjonikomisjoni aruande 2005.a majandustegevusest, bilansi ja 2006.a majanduskava (t lk 62, 74).

§ 15

lg 2 kohaselt korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Tunnistaja VGütluste ja kostja seadusliku esindaja seletusega on tuvastatud, et alates 08.06.2007.a. võis 2005.a majandusaasta aruande, revisjonikomisjoni aruande 2005.a majandustegevusest, KÜ2006.a majandustegevuse kavaga tutvuda ja kätte saada nende ärakirju ning vajadusel saada ka selgitusi juhatuse liikmete ja raamatupidaja õhtustel vastuvõtuaegadel, mis toimuvad igal esmaspäeval ja neljapäeval kella 18.30-21.00 samuti korteriühistu tööruumides. Tunnistaja VG ütlustega on tõendatud, et ühistu kontoris töötab inimene, tööpäeva jooksul oli võimalik kontorist nii eesti- kui venekeelsete materjalidega tutvuda ja neid saada. Kuna otsustusvõimeline üldkoosolek toimus 29.06.2006.a., siis oli korteriomanikele jäetud

§ 15

lg 2 kohaselt ettenähtud dokumentidega tutvumiseks ja nendest ärakirjade saamiseks aega üle kahe nädala. Tunnistaja ROütlustest nähtuvalt soovis ta 22.06.2006 korteriühistu ruumides tutvuda majandusaasta aruandega kuna seal oli 10 inimest ja üks eesti- ja teine venekeelne majandusaasta aruanne, siis teistele ei jätkunud lugemiseks. Juhatuse esimehe N.N väiteil lisakoopiat ei olnud. Tunnistaja RO ütlused on ümber lükatud KÜ liikmete nimekirjaga, mille kohaselt on osa liikmeid saanud kätte 2005.a majandusaasta aruande, revisjonikomisjoni aruande 2005.a majandustegevusest, bilansi ja 2006.a majanduskava, samuti tunnistaja VG ütlustega (t lk 62, 74). Hageja võttis õigeks, et tema ei käinud korterühistu ruumides tutvumas üldkoosoleku materjalidega.

§ 15

lg 2 ei määra, kuidas peab korteriühistu liikmetele eelmise majandusaasta aruande, revisjonikomisjoni aruande ja korteriühistu majandustegevuse kava tutvumiseks andmine toimuma. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et üldkoosolekul arutamisele tulevate eelmise majandusaasta aruande, revisjonikomisjoni aruande ja korteriühistu majandustegevuse kavaga tutvumiseks andmine peaks toimuma korteriühistu tööruumides kuna selline viis tagaks kõigile võimaluse saada kätte dokumente temale arusaadavas keeles ja samuti oleks võimalik selgituste saamine. Kohus soostub kostja positsiooniga, et hageja poolt viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse 3-2-1-63-05 puhul olid asjaolud ja ka osaliselt materiaalõiguse ja menetlusõiguse normid teistsugused kui käesolevas asjas. Eelpool märgitud kohtuasjas suure laenu võtmise otsustamisel jättis juhatus täitmata

§ 15

lg 2 märgitud informeerimiskohustuse: dokumendid jagati laiali vahetult koosoleku eel. Oluline on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse 3-2-1-63-05 punkt 12, kus märgitakse, et vaidlusaluses asjas tuvastatud

§ 15

lg 2 rikkumine on antud asjas aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Eelpool viidatud kohtuasjas toimus üldkoosolek 2004.a. Kohus asub seisukohale, et kostja on täitnud

§ 15

lg 2 tuleneva kohustuse anda igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne 2006.a majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos 2005.a aruande ja bilansiga. MTÜS § 21 lg 4 kohaselt üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid

imustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. 8

imustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Kohus asub seisukohale, et kostja on järginud MTÜS § 21 lg 4 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Põhistatud on kostja viide MTÜS § 24-1 lg 1, mille kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Seega puudub alus üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. MTÜS § 22 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. MTÜS § 24 lg 1 järgi kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. TsÜS § 38 lg 4 kohaselt juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku vastu. Organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. 8. Õige on hageja viide KeeleS § 4 lg 1, mille kohaselt igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes. KeeleS § 17 järgi Eestis registreeritud asutuste, äriühingute ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste aruandlus toimub eesti keeles seadustega ettenähtud korras. Kohus jätab tähelepanuta tunnistaja SJ ütlused, kelle väiteil käis ta hageja juures, siis kui teda paluti tulla tunnistajaks ja nad arutasid neid

imusi. Tunnistaja RO andis vastuolulisi ütlusi ega suutnud usaldusväärselt kinnitada, kas hageja nõudis tõlki kuna koosolekul oli mürafoon tugev. Tunnistaja VG ütlustest nähtuvalt toimus üldkoosolek vene keeles, sest enamus ühistu liikmetest olid venekeelsed; sellel koosolekul keegi tõlget ei soovinud; koosolekul osales juhatuse liige EV, kes oleks vajaduse korral tõlkinud eesti keelde. Tunnistaja VG ütlustega on leidnud kinnitust, et ta ei nõustu sellega, et ainult tõlke puudumise tõttu jäid hageja vastuväited protokolli kandmata. Kui oleks esitatud eesti keeles

imusi või vastuväiteid, oleks neid tõlgitud. Kõik vastuväited on protokollis kajastatud. Hagejaga sarnaste vastuväidete ja pretensioonide esitamist polnud, protokoll kajastab toimunut. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusega on tuvastatud, et tõlkest koosolekutel loobuti ühistu eestikeelsete liikmete soovil. Asjakohane on kostja osundamine KeeleS § 2-1 lg 2, mille kohaselt äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks käesoleva seaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja tööohutus. Eesti keele oskuse ja kasutamise nõude kehtestamine 9 peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. Kostja väitele, et korteriühistu asjaajamine toimub eesti keeles, hageja vastuväiteid ei esitanud. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue üldkoosolekul eestikeelse tõlke kasutamiseks, ei ole leidnud tõendamist. 9.

§ 10

-1 järgi üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. KÜ korduva üldkoosoleku 29.06.2006 protokolliga on tõendatud, et registreerunud oli 57 korteriomanikku ja nende esindajat (esitatud on 37 volikirja). Korterite nr 88 ja 61 omanike esindajad ei ole volikirju esitanud (t lk 30-41). TsÜS § 125 lg 2 p 5 kohaselt volitus lõpeb, kui esindatav võtab volituse tagasi. Kohus analüüsib üldkoosolekule esitatud korteriühistu liikmete volikirju (t lk 87-130). Meelevaldne ja vastuolus TsÜS § 125 lg 2 p 5 on hageja seisukoht, mille kohaselt on volitus ühekordne, välja arvatud notariaalselt tõestatud volikiri. Ainetu on hageja arusaam, et ei saa kasutada 2006.a üldkoosolekul 2005.a allkirjastatud volikirju. Kohus tõlgendab J. K , G.S , A.P , A.P , K.G , N. P , J.H , E.E, S.K , M.K , L.O, G.L , V.F , M.A , T.T , E.K , N.L , S. K , M.R , I.R , J.K , A. B ja A.O poolt 2005.a välja antud volikirju kui kehtivaid kuna neid ei ole tagasi võetud. Hageja kinnitas eelistungil, et ta ei vaidlusta asjaolu, et J osales üldkoosolekul notariaalse volituse alusel. Üldkoosolekust osavõtjate nimekirjast nähtuvalt on korteriomaniku nr 61 esindaja märkinud notariaalse volikirja nr 6662 (t lk 88). Kohus asub seisukohale, et üldkoosolek ei oleks saanud arvestada korteri nr 88 omaniku esindajat kuna ta ei esitanud volitust. Kohus asub seisukohale, et üldkoosolekul osales 36 volitusega isikut, sealhulgas J korteri nr 61 omaniku esindaja. Seega on üldkoosoleku hääletustulemused ebaõiged, arvestades korteri nr 88 omaniku esindaja volituse puudumist. Üldkoosoleku hääletustulemuste kohaselt esimese päevakorrapunkti

imus hääletati: poolt – 42, vastu – 13, erapooletu – 2 häält; teise päevakorrapunkti

imus hääletati: poolt – 41, vastu – 12, erapooletu – 4 häält; kolmanda päevakorrapunkti

imus hääletati: poolt – 35, vastu – 0, erapooletu – 22 häält; neljanda päevakorrapunkti

imus hääletati: poolt – 38, vastu – 1, erapooletu – 18 häält. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et arvestades üldkoosoleku hääletustulemusi, ei muuda üks hääl otsuste vastuvõtmise tulemust. Hageja väide, et ta nõudis üldkoosolekul volituste esitamist on ümber lükatud tunnistaja VG ütlustega, mille kohaselt esitati nõudmine, et registreerimislehed oleks saali tutvumiseks saadetud, kuid sellest keelduti, sest registreerimislehti koosolekust osalejatele saali on võimatu saata. Hääletuskomisjoni ei olnud. Sellel koosolekul häältelugejat ei valitud, hääli luges koosoleku juhataja. Pärast aruannet olid sõnavõtud, siis vastas juhatuse esimees kõikidele ebaselgeks jäänud

imustele ning alles siis toimus hääletus. Samuti tehti ka mõningaid ettepanekuid järgmise aasta majandusaastakava kohta. Sõna võtsid Ž , R tegi ettepaneku, H ja V esinesid, rohkem ei meenu. Hääletamine toimus rahumeelselt, vaidlused eelnesid sellele peale aastaaruande ettekandmist. Sellel koosolekul hageja sõna ei võtnud ning protokolli kanda ei palunud. Hääled loeti üle. Pärast häälte lugemist nimetas koosoleku juhataja häälte arvu kuuldavalt ning tema sõnade järgi kandis tunnistaja VG arvu protokolli. Vastuhääletanuid ei saanud ekslikult lugeda erapooletuteks, kuigi hääli luges koosoleku juhataja, oli saalis inimesi, kes hääletamist jälgis ning oleks teinud kohe märkusi. Esialgne protokoll koostati vene keeles. Protokoll tõlgiti ja allkirjastati umbes nädala jooksul. Tunnistaja VG ütlustega on tuvastatud, et tema poole isiklikult keegi ei pöördunud protokolli 10

imuses. Pärast koosolekut ei pöördunud keegi koosoleku osalejatest mingitegi nõudmistega protokolli täiendamise osas. Koosolekul hageja vastuvõetud otsuste suhtes vastuväiteid ei esitanud. Koosolekul tegigi R ettepaneku tõsta ainult remondifondi tariifi 3 kroonile m2 jättes hooldustariifiks 3.5 kr m2 kohta kuus. Tunnistaja VG kinnitas, et on olnud protokollijaks nii mitmelgi koosolekul ning pole kunagi mingisugust instruktsiooni protokolli kandmise või mittekandmise osas juhatuse esimehelt saanud. MTÜS § 24 lg 3 järgi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Tunnistaja RO ütlustega ei ole usaldusväärselt tõendatud, et hageja nõudis üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel oma vastuväite protokollimist. Hageja ei esitanud ka kirjalikult vastuväiteid otsustele. Seega ei tõusetu

imust üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks tuginedes MTÜS § 24 lg 3.

§ 15

lg 1 p 1 ja 2 (kuni 21.10.2006 redaktsioonis) kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel.

§ 15

-1 lg 1 (kuni 21.10.2006 redaktsioonis) kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu.

§ 15

-1 lg 2 järgi eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja väide, et hooldus-remondifondi tariifide

imus päevakorras puudus, on ebaõige. Hooldus- ja remondikulud on majandamiskulud, mida vastavalt

§ 15

lg 1 p 1 ja 2 ning § 15-1 lg 1 ja 2 arutatakse majandustegevuse aastakava kinnitamisel. Hooldus –remondikulude suuruse arutelu ja otsuse vastuvõtmine toimus vastavalt päevakorrapunktile nr 3 “Aastaks 2006.a. majanduskava kinnitamine”. Häälteenamusega kinnitati 2006.a. remondifondi tariif 3 krooni/m² kuus ja hoolduskulud 3,5 krooni/m² kuus.

§ 13

lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kohus asub seisukohale, et KÜ korduva üldkoosoleku 29.06.2006 otsused jõustusid tegemise ajal. Seega on hageja arusaam, et üldkoosolek otsus kehtib tagasiulatuvalt, väär. Kohus leiab, kostja esitas põhjendatult üldkoosoleku otsuse alusel hagejale arve uue remondifondi hinnaga (t lk 12). Asjakohane on kostja viide TsÜS 32, mille kohaselt juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima 11 hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kohus asub seisukohale, et korteriühistu liikmed peaksid omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Argumenteeritud on kostja seisukoht, et hageja ei ole põhjendanud, kuidas KÜ 29.06.2006 üldkoosoleku otsused rikuvad hageja subjektiivseid õigusi. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 10. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson kohtunik 12