2-08-692/9

(3000)krooni kuni J. S. täisealiseks saamiseni xx.xxxxxx xxxx.x. mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuus. 3.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks elatise väljamõistmises alates 01.märtsist 2008.a. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 10.märtsist 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on N. S. ja V. S. abielu 09.11.2007.a. lahutatud. Poolte abielu ajal on lapsendatud J. S. , kelle 04.09.2002 välja antud sünnitunnistusel on isana märgitud V. S. .Laps jäi pärast abielulahutust elama hageja juurde. Kostja elab nädala jooksul Tartu linnas, kus töötab ehitustöödel. Pärast abielu lahutamist ei ole kostja perekonda majanduslikult toetanud, mistõttu hageja on sattunud majanduslikesse raskustesse. Tasumata on viimase kolme kuu eluasemekulud. Hageja on töövõimetuspensionär, kostja nimele laekub ka riiklik peretoetus. Seetõttu taotleb hageja kostjalt elatise väljamõistmist igakuise elatusrahana 5000 krooni, mis tagaks lapse vajaduste rahuldamise. Kohtumenetluse käigus on hageja loobunud elatise väljamõistmise nõudest 5000 krooni suuruse elatusrahana, kuna ta saab ka ise lisaks pensionile sissetulekut palga näol. N. S. leiab, et V. S. on võimeline maksma elatist 3000 krooni kuus. Tagasiulatuvalt taotleb hageja elatise väljamõistmist alates 2007.aasta novembrikuust, pärast abielu lahutamist on kostja vaid ühel korral – 01.märtsil 2008 andnud raha lapse ülalpidamiseks 2000 krooni, millise summa võrra tuleb tagantjärele väljamõistetavat elatist vähendada. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja nõustub, et ta on kohustatud oma alaealist last J. S. üleval pidama, kuid tema varaline seisund ei võimalda tal maksta elatist rohkem, kui seaduses sätestatud miinimummääras, s.o. 2175 krooni alates elatishagi esitamisest. Selles ulatuses elatis on piisav lapse vajaduste rahuldamiseks, milleks kostja hinnagul kulub igakuuliselt umbes 3200 krooni. Lapse vajaduste hindamisel on kostja toetunud 2004.aastal sotsiaalministeeriumi poolt teostatud uuringule „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, mille kohaselt 2004.a. oktoobrikuu seisuga 7-13 aastase linnalapse ülalpidamiskulud moodustasid 2182 krooni kuus. V. S. sissetulek on tema väitel ebaregulaarne – tulenevalt riigi üldisest majanduslikust olukorrast 6000- 7000 krooni kuus. Sellest 4500 krooni kulub juba üüri ja kommunaalmaksete tasumiseks Tartu ja Räpina korterite eest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus PKS §-de 60 ja 61 sätetest, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks loetakse kohtupraktikas ka elatise andmist ulatuses, mis ei rahulda lapse vajadusi. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, 2

(4)osundatud paragrahvi 3.lõike alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007.a. määrusega nr 254 on kehtestatud kuupalga alammääraks alates 01.jaanuarist 2008 4350 krooni. Sünnitunnistusega (tl 4) on tõendatud, et V. S. on 27.06.1996.a. sündinud J. S. isa ja N. S. on lapse ema. Hageja on esitanud abielulahutuse tunnistuse (tl.5), mis tõendab, et poolte abielu on 09.novembril 2007.a. lahutatud. Räpina Vallavalitsuse perekonnakoosseisu tõendist (tl.8) nähtub, et J. S. elab koos N. S. xxxxxxxx xxxxxxx xx.xx-xx, samal aadressil on ka V. S. rahvastikuregistrisse kantud elukoht. N. S. saab töövõimetuspensioni ja puudega inimese sotsiaaltoetust kokku 1144 krooni (tl.11,12) , kohtuistungil on ta kinnitanud, et ta käib töölepinguta tööl ja saab palka ning sissetulek on seetõttu kokku umbes 3000 krooni. Räpina linnas, Võhandu tn.45 asuva korteri nr.17, kus hageja ja laps elavad, omanikuna on kinnistusraamatusse kantud V. S. (tl.21). Hinnates esitatud tõendeid ja poolte poolt esiletoodud asjaolusid, on kohus seisukohal, et esinevad alused elatise väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks hageja poolt taotletud ulatuses. Kohus leiab, et kuigi V. S. on võtnud osa lapse ülalpidamisest sellega, et ta on tasunud elamispinna kulusid, kus elavad tema endine abikaasa ja poeg, ei saa seda pidada siiski elatise andmiseks ulatuses, mis tagaks lapse vajaduste täieliku rahuldamise.Arvestada tuleb, et korter, mille makseid kostja on tasunud, on poolte ühisomand, millega seotud kulutusi peavadki pooled kandma ühiselt. Kostja poolt esiletoodud asjaolu, et tema sissetulek ei võimalda tal seaduses sätestatud miinimummäärast suuremat elatist maksta, on paljasõnaline. V. S. on töövõimeline isik, kes omab krohvija oskusi ja tema enda väitel ka tegutseb sellel alal. On üldteadaolev asjaolu (kontrollitav statistikaameti internetilehkülje kaudu), et ehituse valdkonnas on palgad vabariigi keskmise lähedased või sellest isegi kõrgemad. Isegi juhul, kui vastab tõele kostja kinnitus oma sissetuleku suuruse kohta – 6000 krooni, on see ikkagi 2 korda suurem, kui hageja igakuine sissetulek (3000 krooni). Kui kumbki vanematest annab lapse ülalpidamiseks poole oma sissetulekust (kostja 3000 krooni ja hageja 1500 krooni), siis sellega on hagejal võimalik tagada nii lapse vajaduste rahuldamine, kui ka maksta elamispinnaga seonduvaid makseid. Kostja vastuses viidatud lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika 2004.aastast ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal enam kasutatav, arvestades elukalliduse tõusu. Ka kostja ise on oma kirjalikus vastuses hinnanud lapse vajaduste rahuldamiseks hädavajalikuks summaks 3200 krooni. Enda tarbeks jääb siis hagejal umbes 1500 krooni ja kostjal 3000 krooni. Kui kostja enda vajadused osutuvad suuremaks,kui temale pärast elatise maksmist jääv sissetuleku osa, siis on kostjal kohtu arvates võimalik oma sissetulekut suurendada. V. S. on erinevalt N. S. täielikult töövõimeline isik, kes omab eriala, mis on käesoleval ajal hästi tasustatav. Seevastu hageja võimalused oma varalist seisundit parandada on piiratud tema osalise töövõimetuse tõttu. PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei 3

(4)ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61.6.lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates poolte kooselu lõppemisest 2007.a. novembris, arvates tagantjärele väljamõistetavast elatisest maha 2000 krooni, millise summa on V. S. käesoleva aasta märtsikuus hagejale maksnud. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 01.novembrist 2007 on põhjendatud, sest alates sellest ajast (sesoses poolte abielu lahutamisega) ei ole kostja vajalikul määral lapse ülalpidamisest osa võtnud ning ei esine PkS § 61 lõikes 6 sätestatud asjaolusid. Arvestades igakuise elatusraha suuruseks 3000 krooni, tuleks kostjalt tagantjärele välja mõista nelja kuu eest (november – veebruar) 12 000 krooni. Sellest summast tuleb maha arvestada 01.03.2008 elatisena makstud 2000 krooni, seega tagasiulatuvalt väljamõistetava elatisraha summa on 10 000 krooni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja on taotlenud otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. Kohus leiab, et põhjendatud on otuse viivitamata täidetavaks tunnistamine otsuse resolutsiooni p.2 osas, s.o. elatise väljamõistmises alates 01.märtsist 2008, mis tagab hagejale vajalikud vahendid lapse vajaduste rahuldamiseks.Alates 2007.aasta novembrikuust kuni 01.märtsini 2008 arvestatud elatisraha võlgnevus tuleb kostjal tasuda pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Hageja võib nõuda tulenevalt TsMS § 174 lg 1 asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Epp Tombak Kohtunik 4