Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-11508 Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi AS EMT hagi Nxxx Pxxx`i vastu 1 908,92 krooni nõudes. Menetluse staatus Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: AS EMT (RK xxx) Hageja esindaja: Lindorff Eesti AS esindaja Rxxx Rxxx, Exxx Exxx (volikirja alusel) Kostja: Nxxx Pxxx (IK xxx) Resolutsioon Hagi jätta rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
- Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse 954,96 krooni ja viiviste 953,96 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutati kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule on kostjale saadetud arved summas 1184,85 krooni. Kostja lepingust tulenevaid nõudeid täitnud ei ole ning võlgneb hagejale hagiavalduse esitamisel 954,96 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 16.03.
- Kostja on olnud viivituses 2695 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees moodustab 12855,15 krooni (0,5% X 954,96 = 4,77 krooni päevas; 4,77 x 2695 = 12855,15 krooni). Lähtuvalt hea usu põhimõttest on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses s.o. 953,96 krooni Hageja palub rahuldada hagi ning välja mõista võlgnevus ning menetluskulud. 1
(3)Kostja vastus
- Kostja oma vastuses hagi ei tunnita. Hageja seisukoht
- Hageja esitas kohtule omapoolse seisukoha, milles leiab, et kostja vastus on paljasõnaline ning tõendamata. Kui kostja peab võimalikuks asja lahendada kompromissiga on hageja nõus sõlmima kompromissi ajaga 1 aasta ning minimaalse osamaksuga 500 krooni kuus. Kohtuistung
- Hageja esindaja esitas kohtule taotluse, milles palub asja arutada ilma hageja kohalolekuta ning võimaluse korral kinnitama hageja poolt esitatud kompromissleping.
- Kostja hageja poolt esitatud kompromissiga ei nõustu ning palub kohaldada asjas aegumist, kuna võlg on tekkinud 1997 aastal. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, kuulanud ära menetlusosalise, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
- Kohtus tuvastas, et poolte vahel on
- augustil 1998 sõlmitud liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Võlanõudest /tl. 10/ 14.09.1999 nähtub, et kostja võlgnevuseks oli seisuga 31.08.1999 summa 1184 krooni. Esitatud arvetest /tl. 11-14/ nähtub, et kostjal oli võlgnevus teleteenuse eest, mida osutati perioodil 01.05.1999- 31.08.
- Kostja palub kohaldada aegumist.
- Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § - le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a. kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
- Vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise ajavahemikus on mai 1999 kuni august 1999, seega perioodil, mis eelneb 01.07.2002.a. ajale, mistõttu kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele kehtinud TsK § 173, mis sätestas kohustuse täitmise alused.
- TsK § 173 lg 1 kohaselt kohustusi tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingu sätetele.
- Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus tekkinud november 1997 kuni jaanuar
- Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kui tsiviilseadustiku (TsÜS) või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
- juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜSs või VÕS – s sätestatud aegumistähtaega alates
- juulist 2002, sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui enne
- juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui TsÜS – s või VÕS– s sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne
- juulit 2002 kehtinud seadust. 2
(3)Kohus leiab, et kuna võlgnevus on tekkinud alates 1999 aastast, algas hagi aegumine TsK § 86 järgi (kuni
- juulini 2002 kehtinud redaktsioon) päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Lepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust. Enne
- juulit
- a kehtinud TsÜS § 81 järgi oli lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
- (kolm) aastat. Vaadeldavas asjas on seega rakendatavad VÕSRS § 9 lg 1, mille kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
- juulit
- a tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
- juulit
- a kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
- juulit
- a. Esitatud arvetest nähtub, et kostjal on võlgnevus sideteenuste eest, mida osutati perioodil mai 1999 kuni august 1999 ning võlanõudest nähtub, et kostja maksed teenuste eest on toimunud enne septembrit
- Seega ei ole vaidlust selles, et võlgnevus on sissenõutavaks muutnud enne
- juulit
- Kuivõrd antud juhul on nõue muutnud sissenõutavaks enne
- juulit 2002 ja sissenõutavaks muutumise ajal kohaldati nõude suhtes aegumistähtaega 3 aastat. Hagi on kohtule esitatud
- märtsil 2007, seega enam kui neli aastat pärast aegumistähtaja möödumist. Vastavalt TsÜS § 142 lg 1 jätab kohus sel juhul hagi rahuldamata. Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.
- tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kooskõlas nimetatud seisukohaga jätab kohus hagi rahuldamata ja ei analüüsi nõude kehtivust puudutavaid väiteid. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjus otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja oma vastuses palub hagejalt välja mõista menetluskulud. Haginõue jäeti täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: 3
(3)