) § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Arvestades asjaolu, et pooled elavad eraldi alates veebruarist 1999.a., pooled abielusuhete taastamist ei soovi, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Ühisvara jagamise nõuet pooled kohtule ei esitanud. Perekonnaseaduse (
) § 49 alusel on mõlemal vanemal oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus on seisukohal, et lapse huvid ei pea kannatama seetõttu, et tema vanemad elavad lahus ja ei saavuta kokkulepet lapse ülalpidamise osas.
lg 1 järgi on vanem kohustatud oma last ülal pidama,
lg 2 alusel määratakse igakuise elatusraha suurus kindlaks lähtudes lapse vajadusest ja mõlema vanema maksevõimest.
lg 4 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
lg 1 alusel kuulub elatusraha väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest.
lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Kohus nõustub hageja taotlusega mõista välja elatis tagasiulatuvalt, ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist s.o. alates 02.10.2005.a., kuna kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamisel. 2 Kohus teeb elatusraha nõudes otsuse lähtudes lapse huvidest. Lapse huvides on saada oma vanematelt piisaval määral ülalpidamist, et tagada lapse normaalne ja täisväärtuslik areng ning kasvamine. Hageja on tõendanud lapse vajadusi ja tema ülalpidamiseks vajamineva rahasumma suurust, kohus leiab et nimetatud rahasumma pole ka ebamõistlikult suur ega kostjat liigselt koormav. Kohus arvestab muuhulgas asjaoluga, et käesoleval ajal on hageja esitatud nõue
Samuti on kostja nõustunud lapsele elatusraha maksmise vajadusega ja ka summaga, kostja pole esile toonud asjaolusid, mis ei võimalda tal nimetatud summat tasuda. Juhindudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 võimaldab kohtul jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Kohus ei nõustu hageja taotlusega menetluskulude kandmise osas. Käesoleval juhul ei ole tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, samuti ei ole pooled esitanud asjaolusid, mis kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kalduda kõrvale TsMS § 164 lg 1 täheldatud põhimõttest. Kohus jätab kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.