(Perekonnaseaduse) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab.
lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Pooled ei vaidle lapse P-HP`i põlvnemise nõude osas. 03.12.2003. a DNA ekspertiisiakti nr 868 alusel on 99,986% tõenäosusega lapse isa hageja. Tuginedes eeltoodule saab hagejat pidada XXX. a sündinud P-HP`i isaks. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles osas, et P –H elukohaks määrata ema elukoht. Seega määrab kohus P-HP`i elukohaks ema elukoha. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.
Seega tuleb hagejal 3700 kroonist tasuda ka tulumaks. Kohus leiab, et elatis 3700 krooni tuleb kostjalt välja mõista
lg 2 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist, s.o alates 12.10.
lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub vastuhagis kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 33 300 krooni (9 x 3700 = 33 300). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 33 300 krooni riigilõivu 2000 krooni. Maie Seppo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.