← Eesti

2-07-17537/17

Obsah (4)§ 42§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-17537 Tsiviilasi CG hagi KP vastu põlvnemise tu

(Perekonnaseaduse) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab.

§ 42

lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Pooled ei vaidle lapse P-HP`i põlvnemise nõude osas. 03.12.2003. a DNA ekspertiisiakti nr 868 alusel on 99,986% tõenäosusega lapse isa hageja. Tuginedes eeltoodule saab hagejat pidada XXX. a sündinud P-HP`i isaks. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles osas, et P –H elukohaks määrata ema elukoht. Seega määrab kohus P-HP`i elukohaks ema elukoha. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.

  1. a 2175 krooni. Kohus on seisukohal, et vastuhagis kostjalt tuleb välja mõista poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatis 3700 krooni kuus. Kohtuistungitel on hageja ja kostja seletustega tõendamist leidnud, et kostja ei täida poolte ühise lapse suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Elatise 3700 krooni väljamõistmisel kostjalt arvestab kohus asjaoluga, et vastuhagis kostja esindaja 15.10.
  2. a eelistungil antud seletuse kohaselt on küsitav elatise summa iseenesest mõistlik (tl 29). Samuti on kostja võimalused maksta lapse ülalpidamiseks elatist 3700 krooni kuus tõendatud asjaoluga, et kostjal on majandusliku olukorra tõttu võimalik tulla igal nädalalõpul Iirimaalt Eestisse. Samuti on vastuhagis kostja 05.11.
  3. a vastuses vastuhagile väitnud, et lapsega suhtlemise korras kokkuleppele jõudmise korral on kostja valmis suurendama elatist lapsele 3000 krooni kuus. Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades kostja majanduslikku olukorda on kostja poolt tasumisele kuuluvad lapse ülalpidamiskulud ühes kuus summas 3700 krooni igati mõistlikud. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu.

Seega tuleb hagejal 3700 kroonist tasuda ka tulumaks. Kohus leiab, et elatis 3700 krooni tuleb kostjalt välja mõista

§ 70

lg 2 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist, s.o alates 12.10.

  1. a hiljemalt iga kuu
  2. kuupäevaks. CG`i poolt sellel perioodil tasutud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega.

§ 61

lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub vastuhagis kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 33 300 krooni (9 x 3700 = 33 300). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 33 300 krooni riigilõivu 2000 krooni. Maie Seppo Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.