lõikest 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja esitas taotluse jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt muutus nõue sissenõutavaks 14.12.2007.a. Hageja on esitanud kostjale arveid, mille tasumise tähtaeg on nimetatud kuupäevast varasem, viimaste arvete tasumise tähtaeg on 31.10.2007.a. (arve nr 00251, tl 18 ja arve 002246, tl 23). Pärast kostjapoolset lepingurikkumist esitas hageja kostjale pretensiooni, milles palus võlgnevus tasuda hiljemalt 05.12.2007.a. (tl 20). Kostja esitas vastuse pretensioonile, milles teatas, et kustutab võlgnevuse 14.12.2007.a., kuid nimetatud kuupäeva ei saa pidada kohustuse sissenõutavaks muutumise päevaks. Samas ei ole kostja kohustust seni täitnud.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja ei ole põhistanud asjaolu, miks menetluskulude jätmine kostja kanda eeltoodu alusel kostja jaoks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik on. Kohus peab märkima, et asja menetlenud kohus määrab oma kohtulahendis
Hüvitatava summa kindlaksmääramine toimub eraldi menetluses, mille käigus kostjal on õigus esitada vastuväited juhul, kui hageja menetluskulud tunduvad kostjale ebamõistlikult suured.
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tulenevalt
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.