Obsah (6)

§ 415§ 317§ 142§ 444§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-07-44880 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2008.a Tartu, tagaseljaotsus ki

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED M.S. avalduse ning Vara valla

1. märtsil 2007 antud korralduse nr 38 kohaselt on sõlmitud poolte vahel sotsiaaleluruumi üürileping nrV-7/1, mille kehtivuse tähtajaks oli 6 kuud, s.o. kuni 6 september 2007.a. Üürilepingu lõppedes kostja uut taotlust sotsiaaleluruumi üürimiseks ei esitanud. 17 septembril on kostjale väljastatud sotsiaalpinna vabastamise kirjalik nõue, mis on kostjale üle antud
2. septembril
3. M.S. väljakolimisnõuet seniajani täitnud ei ole. Hageja palub kohtul M.S. välja mõista eluruum (asukohaga X) Vara vallale ning valduse üleandmise mittetäitmisel tõsta M.S. koos oma isikliku varaga välja sotsiaaleluruumist, ilma hageja poolt teist eluruumi vastu andmata. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et hagimaterjalid on kostja isiklikult allkirja vastu

1. veebruaril
2. a kätte saanud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele (VÕS § 334 lg 1). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud Vara Vallavolikogu määrusega „Sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise eeskiri“, Vara Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni 15.veebruar 2007.a koosoleku protokolliga, M.S. avaldusega eluruumi eraldamiseks ja sotsiaaleluruumi üürilepinguga. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Vara valla hagi M.S. vastu eluruumi valduse üleandmise ja eluruumist väljatõstmise nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 2