3-07-1475/18

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1475 Haldusasi Markus Pasi Pönkä kaebus Tallinna Vanglast viivitamatuks vabastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. detsembri 2007. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised Markus Pasi Pönkä apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse tagastamine Kaebuse esitaja – Markus Pasi Pönkä Vastustaja – Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Tagastada Markus Pasi Pönkä apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 17. detsembri 2007. a otsusele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul selle saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Markus Pasi Pönkä peeti kahtlustatavana kinni 12. detsembril 2005 Tallinnas. Tallinna Linnakohtu 13. detsembri 2005. a kohtumäärusega kohaldati M. P. Pönkä suhtes loovutamisvahistust Soome Vabariigi poolt esitatud Euroopa vahistamismääruse täitmise tagamiseks. Tallinna Linnakohtu 20. detsembri 2005. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 05221000087 vahistati M. P. Pönkä kahtlustatuna karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Harju Maakohtu 19. veebruari 2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-5255 tunnistati Markus Pasi Pönkä süüdi KarS § 114 p 5 järgi ja talle mõisteti karistuseks 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kinnipidamise päev 12. detsember 2005. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Riigikohtu 9. augusti 2007. a määrusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 3-07-1475 2. Halduskohtule 20. juulil 2007 esitatud kaebuses palus M. P. Pönkä vabastada end Tallinna Vanglast. Kaebaja leidis, et kuna Riigikohus ei ole otsustanud tema kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist ühe kuu jooksul, on kriminaalmenetlus lõppenud. Kaebuse täpsustuses 20. septembril 2007 palub kaebaja seoses asjaoluga, et ta viibib vahi alla Soome Vabariigis, keelata kohtuotsusega nr 1-06-5255 määratud karistuse täitmine ka tulevikus. Kohtul tuleb välja selgitada, kas vangla tegevus oli perioodil 19. juuli kuni 9. august 2007 seaduslik. Riigikohtu menetlustähtaja rikkumise tõttu on otsus ebaseaduslik. Kui Tallinna Vangla kinnitaks, et ei vii mõistetud karistust täide ega nõua seda Soome Vabariigilt, loobuks kaebaja kõikidest vangla vastu esitatud kaebustest. 3. Tallinna Halduskohtu 17. detsembri 2007. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

1. a)Vangla on kohustatud täitma kohtuotsuseid ja –määrusi ning tal puudub pädevus otsustada kriminaalmenetluse kulgemise seaduslikkuse üle (kriminaalmenetluse seadustik § 409). Kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda, et vangla vabastaks tema vahi alt Riigikohtu väidetava viivituse tõttu kriminaalasjas kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel.
2. b)Kaebajat ei vabastatud vanglast vahistustähtaja lõppemise ega karistuse ärakandmise tõttu. Kuna kaebaja loovutati Soome Vabariigile vahistamismääruse alusel, siis tuli ta vanglast välja toimetada ja talle tagastati tema asjad, dokumendid ning 30. augustil 2007 väljastati vabastamisõiend nr 1049. Vabastamisõiendi väljastamine ei tähenda vanglast vabastamist karistuse ärakandmise tõttu, kuna karistuse kandmine toimub kohtuotsuse alusel. Nimetatu tõttu ei saa vangla sõlmida kompromissi. Vangla ei rikkunud kaebaja õigusi. APELLANDI PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. M. P. Pönkä apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellant leiab, et Tallinna Halduskohtu 10. oktoobri 2007. a otsusega kaebus rahuldati ja 17. detsembri 2007. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 447 lg 1 ja § 448 lg 2 järgi tuleb halduskohtu 17. detsembri 2007. a otsus kui hilisem tühistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Apellatsioonkaebus esitati 2. jaanuaril 2008, seega tähtaegselt. Riigilõivu tasuti 80 kr. 6. Apellatsioonkaebus tuleb tagastada HKMS § 33 lg 3 p 5 alusel, sest kaebust ei saaks ka selles toodud väidete õigsust eeldades ilmselt rahuldada. Apellatsioonkaebuse ainsaks motiiviks on kaebaja väide, et halduskohus tegi enne apelleeritavat otsust juba otsuse kaebuse rahuldamise kohta. 7. Kaebaja väide varasema otsuse tegemise kohta on ilmselgelt ebaõige. Toimikus ei ole ei selle väidetava otsuse originaali ega kohtu poolt kinnitatud ärakirja. HKMS § 33 lg 3 p 5 kohaldamisel tuleb eeldada apellandi faktiväidete õigsust. See puudutab haldusasja sisu kohta käivate faktiväidete hindamist. Väite, nagu oleks kohus teinud otsuse, mida tegelikult ei ole tehtud, tõesust ei pea ringkonnakohus HKMS § 33 lg 3 p 5 kohaselt eeldama. Tegemist on menetlusliku, mitte haldusasja sisu puudutava väitega. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Silvia Truman 2