lõike 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt tuleb kahju hüvitada rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamist muul viisil.
järgi tuleb kindlustusandjal hüvitada kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem ja § 479 lõike 1 järgi on kindlustusväärtus kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on ehitise kindlustusväärtuseks selle tavaline kohalik ehitusväärtus, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. Ehitise ostu-müügileping tõendab, et hageja ostis 2-korruselise aiamaja 25.10.2002 400 000 kr. eest. Kodukindlustuse 21.11.2002 sooviavalduses on kindlustusobjekti kasutusalaks märgitud – elumaja, kus elatakse alaliselt ja kindlustussummaks 500 000 kr. Kindlustusväärtuseks on avalduse kohaselt aegväärtus. Maja ehitusaastaks on märgitud 1987 ja renoveerimisaastaks 2002. Kindlustuspoliisis nr 394776 on kindlustussummaks ja hüvituspiiriks 500 000 kr., kui kindlustusjuhtum saabub tule tagajärjel; kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus. Omavastutuse suuruseks on 1000 kr. Kostja seisukoha kohaselt oli tegemist ülekindlustusega, mistõttu ta vähendas hagejale makstavat hüvitisesummat.
sätestab, et kui ilmneb, et kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust (ülekindlustus), võib nii kindlustusandja kui kindlustusvõtja ülekindlustuse kõrvaldamiseks vähendada kindlustussummat koos kindlustusmakse vastava vähendamisega. Kindlustussumma ja kindlustusmakse vähendamine toimub vastava tahteavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja ei ole hagejale sellist tahteavaldust teinud ega kindlustusmakse vähendanud. Hagiavalduses märgitu kohaselt tutvus kostja esindaja hoonega enne kindlustamist, hageja ostis hoone 400 000 kr. eest, tegi renoveerimistöid. Kostja hageja poolt esitatud väiteid ümber ei lükanud. Neid asjaolusid arvestades ja esitatud tõendeid kogumis hinnates ei ole kostja väide ülekindlustuse kohta tõendatud ja põhjendatud. Kostja poolt pärast kindlustusjuhtumi saabumist esitatud väide ülekindlustuse kohta on vastuolus
§-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega.
Nimetatud sätetest tulenevalt on hagejal õigus tugineda kokkuleppe siduvusele. Kostja võttis endale kindlustuslepingut sõlmides kohustuse vabatahtlikult, mis tähendab õigust eeldada, et võetud kohustus tuleb kostjal hageja ees täita. Asjaolud, mille alusel kindlustusleping sõlmiti, ei ole muutunud. Kostja subjektiivse hinnangu muutumise tõttu hoone taastamisväärtuse suhtes, ei ole põhjendatud ega õiglane hagejat ilma jätta poolte poolt kokkulepitud hüvitisest. Hagi rahuldamata jätmine tähendaks kostja vabastamist lepingulistest kohustustest. Kodukindlustuse tingimuste, mis on kindlustuslepingu oluliseks osaks, p 4.1 järgi oli hagejal kohustus maksta kindlustuslepingus määratud kindlustusmakse ja kostjal kohustus kindlustusjuhtumi saabumisel välja maksta kindlustushüvitis. Hageja oma kohustuse täitis, kostja täitis kohustuse vaid osaliselt. Tingimuste p 13 alusel jääb omavastutus 1000 kr. hageja kanda. Tingimuste p 24 sätestab kindlustushüvitise arvestamise. Viivise suuruse aluseks on tingimuste p 25.1.1, mille järgi maksab kindlustusandja viivist 0,2% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud nädala eest, kuid mitte rohkem kui 4
lõige 1 sätestab, et kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). See ei mõjuta käesoleva seaduse §-s 477 sätestatut. Analoogne põhimõte on sätestatud ka kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate kodukindlustuse tingimuste A110*2001/1 punktis 9.1: „kindlustussumma on rahasumma, mis on kindlustusobjektide puhul kõigi kindlustusjuhtumite suhtes kindlustushüvitise ülempiiriks“. Kindlustussumma fikseeritakse kindlustuslepingus ja see ei tohi olla kindlustusväärtusest suurem. Seega on kindlustussumma maksimaalne valjamaksusumma või teise sõnaga maksimum väljamaksete ülempiir kindlustusjuhtumite puhul. Antud juhul oli kindlustussumma vastavalt kindlustuspoliisile 500 000 kr.
sätestatuga on analoogne kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate kodukindlustuse tingimuste A110*2001/1 punkt 9.3 - ehitise kindlustusväärtuseks loetakse selle tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. Varakindlustusega ei tohi kannatanu kahjujuhtumi järgselt kasu saada. Kohus jättis tähelepanuta
. Kindlustusjuhtumi puhul hüvitatakse reaalselt tekkinud kahju, kahju all mõistetakse otsest varalist kahju: vara hävimist, rikkumist, kadumist. Varakindlustuse eesmärgiks on asetada isik kindlustusjuhtumi eelse olukorraga analoogsesse situatsiooni. Kahjuks saavad olla üksnes kinnisasja kui asja parandamise mõistlikud kulud. Kindlustusandja on
järgi kohustatud hüvitama kahju tegelikus suuruses ka siis, kui kindlustussumma oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. TsMS § 436 lõige 4 keelab kohtul tugineda asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Menetluses ei arutatud, kes ja kas tehti üksteisele tahteavaldusi seoses kindlustussumma ja kindlustusmakse vähendamisega. Vastavate tahteavalduste tegemine asjaolusid ei muudaks. Kohus ei ole aru saanud ülekindlustuse põhimõttest (
) ülekindlustuse olemasolu ei anna kahjustud isikule õigust kahjujuhtumi läbi rikastuda. Kohtule esitatud tõendite järgi saab teha järelduse, et reaalselt tekkis hagejale kahju summas 206 323,90 krooni (määratud Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiga). Vastustaja seisukoht Vastustaja ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas on võimalik teha uus otsus. 5
sätteid, leides, et kostja ei saa tugineda ülekindlustusele, kuivõrd kostja ei ole esitanud hagejale tahteavaldust kindlustussumma ja kindlustusmakse vähendamiseks.
eesmärgiks on võimaldada pooltel ühepoolselt vähendada kindlustussummat koos kindlustusmaksetega. Kostja viitas
rakendamiseks mitte aga selleks, et muuta kindlustuslepingut kindlustussumma ja kindlustusmaksete vähendamiseks. Kostja väitis, et hageja elamu taastamisväärtus ehk kindlustusväärtus
lg.4 järgi on väiksem kui kindlustussumma 500 000 kr.
järgi ei pea kindlustusandja hüvitama kindlustusvõtjale rohkem, kui on kindlustusvõtja kahju tegelik suurus.
olukorras, kus kindlustusväärtus on väiksem maksimaalsest väljamaksusummast (kindlustussummast). Seega ei pea kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus märgitut kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust. Protsessiõigusnormide rikkumine seisneb selles, et maakohus ei ole hinnanud poolte tõendeid elamu taastamiseväärtuse kohta, millega rikuti TsMS § 442 lg.7 ja 8 sätteid. Kohtu põhjenduste kohaselt tuleb kostjal hagejale maksta kokkulepitud summa (500 000 kr. miinus hoone kulum 83 500 kr. miinus 1000 kr. omavastusust). Seega kohus samastas kindlustussumma hoone aegväärtusega, mis on ebaõige. Kindlustuslepingus ei ole pooled kindlaks teinud ega määratlenud hoone taastamisväärtust ja kuna lepingu kohaselt oli kindlustusväärtuseks hoone taastamisväärtus, mille määramise üle oli pooltel vaidlus, pidanuks maakohus esitatud tõendite alusel viimase kindlaks tegema. Selles asjas tehtud Riigikohtu 20.11.2007 otsuses on leitud, et kuivõrd pooled on esitanud tõendid hageja kahju väidetava suuruse kohta, ei ole põhjendatud lisaks ringkonnakohtu 10.04.2007 otsusele maakohtu otsuse tühistamine. Sellega on Riigikohus osundanud, et ringkonnakohtul tuleb maakohtu otsuse tühistamise korral ise teha uus otsus poolte esitatud tõendite ja asjaolude põhjal. Kolleegium leiab, et uue otsusega tuleb hagi rahuldada osaliselt. Asjas on tõendatud ja puudub vaidlus selles, et kostja hüvitas hagejale kindlustuslepingu alusel 170 867,80 kr., pidades silmas, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiakti kohaselt oli hoone tulekahjustuste parandamise maksumuseks ehk kahjuks kindlustuslepingu kohaselt 206 323,90 kr., millest tuleb maha arvestada hoone kulum 16,7% ja omavastustus 1000 kr. Hagi põhjenduste kohaselt oli kindlustussumma 500 000 kr. võrdne hoone taastamisväärtusega, mistõttu on kostja kohustatud maksma hagejale täiendavalt kindlustushüvitust 329 132,20 kr. ning kindlustulepinguga ette nähtud viivise. Kolleegium märgib, et kindlustuslepingus märgitud kindlustussumma ei kujuta endast kindlustusväärtust, vaid on kindlustushüvitise ülempiiriks. Kindlustuslepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja kindlusjuhtumi korral hüvitama hoone taastamisväärtuse selliselt, et kohe makstakse välja nn. aegväärtus (s.o. hoone 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.