Obsah (6)

§ 127§ 113§ 1043§ 1045§132§ 1050

2-07-25626 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2008, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-25626 Tsivi

§-iga 94 ja § 113 lõikega 1, s.o 11,00% tasumisega viivitatud tasumata põhinõudest aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

1. oktoobril 2007 Tartu Maakohtule esitatud kostja vastuses märgib kostja, et ei võta hagi õigeks ega tunnista esitatud nõudeid. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist hagiavalduses kirjeldatud viisil. Kostja leiab, et ainsa tõendina kahju tekkimise kohta hageja poolt kirjeldatud viisil on hageja esitatud Lõuna Politseiprefektuuri teatis
2. aprillist
3. Politsei teatis on aga koostatud väidetava õnnetuse toimumise paigal kannatanu ütluste alusel. Kostja on seisukohal, et ei ole võimalik tuvastada, kuidas õnnetus tegelikult toimus ja et I.K. jälgis liikluseeskirja nõudeid ning et tema poolt juhitud sõiduk oli tehniliselt korras. Kostja leiab, et politsei poole sündmuskohal tehtud fotodelt on näha, et auk oli alla 5 cm sügav ning on ebatõenäoline, et tehniliselt korras sõidukiga lubatud piirkiirusega august läbi sõites tekib hagiavalduse lisas 7 nimetatud sõiduki osade vahetamise vajadus. Kostja toob välja, et Liiklusseadus kohustab juhti kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab juhi sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava, mistahes takistuse ees. Kostja on seisukohal, et hagis esitatud kahjustuste tekkimine kõiki antud piirkonnas kehtivaid liiklusnõudeid järgides ei ole reaalne. Samuti leiab kostja, et ei ole selge õnnetuse tekkimise koht, sest hageja poolt kostjale
4. märtsil 2007 esitatud avalduse kohaselt toimus õnnetus Tähe tn 127 lähedal, Lõuna Politseiprefektuuri teatise kohaselt aga Tähe 106 juures. Kostja on seisukohal, et kuna ei ole selge väidetava õnnetuse toimumise konkreetne koht, et saa kindlaks teha ka väidetava kahju tekitajat. Kostja leiab, et pole võimalik kindlaks teha, kas sõiduautol ei olnud äkki enne liiklusõnnetust vigastusi ja kas hageja poolt kantud kulutused kõik olid vajalikud. Kostja on seisukohal, et hagejal oleks olnud vaja teostada ekspertiis, tuvastamaks sõiduki kahjud konkreetse liiklusõnnetuse tagajärjel, et oleks välistatud asjaolu, et osad Aasta Auto AS-i poolt hagejale esitatud arves nimetatud sõiduki osad olid kahjustud juba enne liiklusõnnetuse toimumist. Samuti toob kostja välja, et Lõuna Politseiprefektuuri teatuse kohaselt purunes liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduki esiratas, kuid eelpool nimetatud arvelt on näha, et hageja on vahetanud ära nii esimese kui ka tagumise velje. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolus tänavaaugust läbisõitmise ja tekkinud kahju vahel

§ 127lg 4 mõttes.

Samuti leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seoses olemasolu tänavaaugust läbisõitmise ja veoteenuse ostmisel tekkinud kulutuste vahel. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kõnealust sõiduautot kasutati hageja majandus- ja kutsetegevuses. Hagis ei ole nimetatud, mis on hageja majandus- ja kutsetegevus. Kostja ei ole nõus hageja poolt toodud viivise arvutamise alustega. Kostja toob välja, et

§ 113

lg 3 kohaselt tuleks kahju tekkimise tõendamise korral kostjal tasuda viivist alates hageja poolt kulutuste tegemise hetkest. Kostja toob välja, et hageja tegi kulutusi alles

1. märtsil 2007, mitte
2. märtsil
3. Veoteenuse kulud ilmnesid
4. märtsil
5. Kostja leiab, et on ebaõige nõuda viivist aja eest, millal hagejal sõiduki remondi ega veoteenuse kasutamise eest tasumise kohustust ei olnud ning hagejategelikult kahju ei kandnud. Lisaks osutab kostja asjaolule, et veoteenuse kasutamisest ei olnud kostjat üldse teavitatud. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda.
6. veebruaril 2008 toimunud kohtuistungil oli kohal hageja seaduslik esindaja Ivo Tapner ja lepinguline esindaja Marko Tiitik. Kostja poolt oli kohal kostja esindaja Piia Kulm. Tunnistajana oli ilmunud I.K. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle I.K. Lisaks andis vande alla ütlus hageja seaduslik esindaja Ivo Tapner. Kohtuistungil avaldas kohus toimikuleheküljed 3-22, 38-41, 46-48,
7. Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Hageja avaldas kohtuistungil, et on nõus arvestama viivist alates
8. märtsist 2007, arvestusega 4,95 krooni päevas. Hageja täpsustas ka, et Tähe tänaval asuvad majad nr 127 ja 106 vastakuti, erinevatel tee pooltel. Kostja kohtuistungil hageja nõudega ei nõustunud ja jäi hagivastuses toodud seisukohtade juurde, paludes jätta hagi rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Väidetav liiklusõnnetus toimus
9. märtsil
10. Peale seda on Teeseaduses jõustunud muudatusi 2 korda. Kohus on seisukohal, et juhinduda tuleb Teeseaduse redaktsioonist, mis jõustus 02.03.2007 (RT I 2007, 14, 70). TeeS § 2 lg 1 sätestab, et tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. TeeS § 51 kohaselt on kohalik tee valla- või linnavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee ning kohalikuks liiklemiseks ettenähtud tee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. TeeS § 6 kohaselt on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Eeltoodud sätetest johtub, et Tähe tänav Tartu linnas on teede liigilt tänav ja nimetatud tänav kuulub kogu pikkuses Tartu linnale. TeeS § 37 lg 1 punkti 2 kohaselt on avalikult kasutatava tee omanik kohustatud teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Teele kehtestatud nõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.02.2002 määrusega nr 45 „Tee seisundinõuded“. Tee seisundinõuete § 2 lg 1 kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele. Sama määruse § 6 sätestab, et tee omanik korraldab tee seisundi kehtestatud seisundinõuetele vastavuse üle järelevalvet. Nimetatud sättest tuleneb seisundinõuete järgimise ja järelevalve teostamise kohustus Tartu linnale tema omandis olevate teede suhtes, s.h ka Tähe tänava suhtes. Tee seisundinõuete § 3 lg 1 kohaselt tähistatakse teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tee seisundinõuete § 12 sätestab, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Tee seisundinõuete § 2 lg1, § 3 lg 1, § 6 ja § 12 panevad Tartu linnale kohustuse hoida Tähe tänav vastavuses seisundinõuetele, teostada järelvalvet tänava seisundi üle ja vajadusel tähistada teel olevad augud liikluskorraldusvahenditega. Poolte seisukohtadest järeldub, et vaidlust ei ole küsimuse üle, et liikluskorraldusvahendeid ei olnud paigutatud. Vaidlusalune küsimus on, kas auk oli piisavalt suur, et liikluskorraldusvahend oleks pidanud olema paigutatud. Toimikus on toodud politsei poolt liiklusõnnetuse toimumise kohal tehtud fotod aukudest, mis asusid Tähe tänaval majade nr 106 ja nr 127 juures. Hageja poolt välja toodud vett täis august on tehtud pilt, kus augu kõrval asetseb augu pikkust mõõtev joonlaud (tl 22 ja 64). Nimetatud fotodelt nähtub, et augu läbimõõt pikimal kohal on üle 60 cm. I.K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli augu pikkus 60-70 cm. Politsei poolt sündmuskohal tehtud fotost (tl 16 ja 63) nähtub, et auk on täidetud veega, kuid veepiir ei ulatu augu ääreni. I.K. ütluste kohaselt oli tegu terava äärega auguga, mistõttu ei tundu usutav, et auk oli veega kaetud alla paari sentimeetri. Eeltoodust nähtuvalt jõuab kohus järeldusele, et nii augu pikkus kui ka sügavus ületasid Tee seisundinõuete §-is 12 toodud lubatud mõõtmeid, mil veel ei ole vaja tähistada auku liikluskorraldusvahendiga. Kohus on seisukohal, et Tartu linna kohustus oli teostada järelvalvet Tähe tänava seisundi üle ja tähistada kõnealune auk vastava liikluskorraldusvahendiga.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 punkti 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Tartu linnal oli teeseadusest tulenev kohustus teostada tee ülevaatust ja hoida tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Seda kohustust Tartu linn ei täitnud. Hageja toob välja, et tal on tekkinud kahju, mis väljendub sõiduauto remondiks ja samaväärse asja kasutamiseks tehtud kuludes. Hageja on esitanud kohtule Aasta Auto AS-i poolt väljastatud arve nr 264500533, millest lähtub, et hagejale kuuluvale autole Škoda Felicia Pick-Up registreerimisnumbriga 375MCK on tehtud parandustöid ja ostetud varuosasid kokku summas 6 143,00. Kostja leiab aga, et selline tõend ei tõenda põhjusliku seose olemasolu august läbisõitmise ja arves toodud kulutuste vajalikkuse vahel. Kostja leiab, et autol äravahetatud osad võisid olla juba varem kahjustatud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema väited. Antud juhul on auto võimaliku varasema kahjustatuse väide esitatud kostja poolt ja selle väite tõendamise kohaustus lasub kostjal. Selline kostja väide on aga jäänud kogu menetluse jooksul tõendamata, mistõttu ei saa kohus kostja vastuväidet auto võimaliku varasema kahjustatuse kohta arvestada. Kohus on seisukohal, et Aasta Auto AS-i poolt hagejale esitatud arves toodud varuosade ostmise ja paigaldamise vajaduse tingis otseselt hagejale kuuluva sõiduautoga Tähe tänaval asuvast august läbisõitmine ja eksisteerib põhjuslik seos

§ 127lg 4 mõttes.

Kostja väidab, et ei esine põhjuslikku seost august läbisõitmise ja veoteenuse ostmisel tekkinud kulutuste vahel. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kõnealust sõiduautot kasutati hageja majandus- ja kutsetegevuses. Hageja on kohtule esitanud Puidustuudio OÜ poolt hagejale esitatud arve nr A244, millega on hageja ostnud Puidustuudio OÜ-lt transportteenust. Ivo Tapper’i kohtuistungil vande all antud seletustest nähtub, et M. OÜ tegeles uksest ukseni pakivedudega. Seletustest nähtub veel, et hagejal oli tellimusi, mis vajasid kõnealuse sõiduauto remondis olemise ajal täitmist. Puidustuudio OÜ poolt esitatud arvest nähtub, et teenust osutati kolmel päeval. I.K. ütlustest tuleneb aga, et sõiduauto oli remondis üle nädala. Samuti rääkis I.K., et auto on olnud enne õnnetuse juhtumist iga päeva sõidus. Nendest tõendist tuleneb, et sõiduautot kasutas hageja enda igapäevaseks majandus- või kutsetegevuse elluviimisel ja sõiduauto remonti minemisega kaotas hageja võimaluse täita oma vahenditega endale võetud kohustusi. Samuti tuleneb nimetatud tõenditest, et veoteenuse otsmisel tekkinud kulutused tekkisid just seetõttu, et hagejale kuuluv sõiduauto sõitis Tähe tänaval läbi august, mistõttu polnud sõiduauto kasutamine selle parandamise ajal võimalik. Kohus leiab, et kahjustatud asi oli isikule vajalik eelkõige tema majandus- või kutsetegevuses, mistõttu peab kahjuhüvitis

§132

lg 4 kohaselt hõlmama ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise aja jooksul. Kostja väidab, et ei ole kindel, kas I.K. järgis liikluseeskirja nõudeid. Nimetud liikluseeskirja võimalik rikkumine kuulub TsMS § 230 lg kohaselt kostja poolt tõendamisele, kuid kostja ei ole seda menetluse jooksul teinud. Samuti väidab kostja, et I.K. oleks pidanud lähtuvalt LS §ist 123 kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab juhi sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava, mistahes takistuse ees. Kostja on seisukohal, et hagis esitatud kahjustuste tekkimine kõiki antud piirkonnas kehtivaid liiklusnõudeid järgides ei ole reaalne. Kohus sellise järeldusega ei nõustu. Ei ole leidnud tõendamist, et oleks esinenud ükski LS §-is 123 nimetud asjaolu, mis kohustaks kohaldama juhti oma sõiduki kiirust niimoodi, et see hälbiks kehtestatud piirkiirusest. Sõidukit juhtinud I.K. ütluste kohaselt sõitis ta Tähe tänaval vahetule enne õnnetuse juhtumist kiirusega 50 km/h, mis oli Tähe tänaval ka lubatud piirkiiruseks.

§ 1045

lg 3 sätestab, seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Teeseaduses sätestatud kohustuse – teostada tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis – eesmärgiks on just tee kasutajatele võimaliku tekkiva materiaalsete, füüsiliste kui ka vaimsete kahjude ärahoidmine. Sellest lähtuvalt on kohus seisukohal, et Tartu linna poolt M. OÜ-le tekitaud kahju on õigusvastane

§ 1043

mõttes.

§ 1043

sätestab, et kahju hüvitamise eeldusena muu hulgas, et isik kes kahju tekitas peab olema kahju tekitamises süüdi.

§ 1050

lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Selle sättega eeldatakse isiku süü olemasolu, kui isik ei tõenda vastupidist. Antud vaidluses ei ole kostja tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja on õigusvastaselt tekitanud hagejale kahju, mis väljendub sõiduauto remondiks ja samaväärse asja kasutamiseks tehtud kuludes summas 16 463,00 krooni.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtuistungil nõustus hageja viivise arvestamisega alates kuupäevast 23.03.

1. Kostja toob välja, et viivise arvestamine ei tohi hakata enne
2. märtsi 2007, sest nimetud päeval ilmnesid alles veokulud. Kostja on vastuses hagile rõhutanud, et ei olnud teadlik veoteenusega seotud kulutustest.

§ 113

lg 2 sätestab, et kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul tähendab see, et viivise arvestamine võib alata hetkest, kui kahju tekitaja sai kahju tekkimisest teada. I.K. avaldusest Tartu linnavalitsuse Linnamajanduse osakonnale nähtub, et kostja sai kahju tekkimisest teada 07. märtsil 2007. Nimetatud avalduses palub I.K. hüvitada ainult auto remondikulud, rääkimata midagi veoteenuse kasutamisega seonduvatest kuludest. Ka muudest kohtuistungil käsitletud tõenditest ei tulene, et hageja oleks enne hagiavalduse esitamist teavitanud kostjat veoteenuse kasutamisega seotud kulutustest.

§ 113

lg 3 kohaselt kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Aasta Auto AS-i poolt hagejale esitatud arvel nr 264500533 on märgitud arve tasumise kuupäevaks 30.03.

1. Kohtule ei ole esitatud muid tõendeid arve tasumise kuupäeva kohta, mistõttu on arvestab kohus arve tasumise kuupäevana
2. märtsi
3. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et viivise arvestamise algusepäev remondikulude hüvitamisega viivitamisel on antud juhul
4. märts
5. Kuna kostja sai veoteenuse kasutamisega seotud kulude hüvitamise nõudest teada alles hagiavalduse temale kätte toimetamisel, siis on veoteenuse kasutamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamise tõttu tekkinud viivise arvestamise algusepäevaks hagiavalduse kostjale kättetoimetamise päeva, s.o 11 september
6. Arvestades TsMS § 445 lg-t 1 annab kohus kohtuotsuse resolutsiooni selguse mõttes täpsemad juhised viivise arvestamiseks. Tulenevalt

§-st 94 ja § 113 lg-st 1 ning hageja poolt hagiavalduses esitatud taotlusest, tuleb viivist arvestada 11,00 % aastas põhinõudest põhinõude tasumisega viivitamise eest. Perioodil

1. märtsist 2007 kuni
2. septembrini 2007 (165 päeva) oli kostja viivituses sõiduauto remondikulude 6 143,00 krooni hüvitamisega hagejale. Selle aja eest tuleb kostjal hagejale tasuda viivist 305,47 krooni. Alates
3. septembrist 2007 on kostja viivituses nii sõiduauto remondikulude kui ka veoteenuse kasutamisega seotud kulude hüvitamisega. Alates
4. septembrist 2007 tuleb viivist arvestada summalt 16 463,00 krooni arvestusega 11,00 % aastas põhinõudest põhinõude tasumisega viivitamise eest. Kohus märgib lisaks, et lähtudes

§-s 6 sätestatud hea usu põhimõttest ei tohi viivist nõuda suuremas ulatuses kui seda on põhivõlg. Antud juhul ei tohi lõplik viivise nõue ületada 16 462,00 krooni. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus M. põhinõudes. OÜ hagi Tartu linna vastu 16 463,00 krooni Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik