) §-de 65, 100, 108, 113, 145, 150, 397 lg 1, 401 lg1 ja 407 alusel. Arvelduslaenuleping on oma sisult arvelduskrediidi leping, kus krediidiasutus annab tarbijale krediiti viisil, et lubab tarbijal arvelduskontot teatud suuruses ületada (
).
lg 1 kohaselt lasub krediidi saajal kohustus lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta ja tasuda krediidilt intress.
lg 1 sätestab intressi arvutamise aluse, lg 2 lubab pooltel kokku leppida intressimäära.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist.
kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad) vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt (
). Tulenevalt
võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine.
kohaselt raha maksmise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). 2.3. Menetluskulude jaotus 2 Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 2500 krooni. Hageja on taotlenud kostjatelt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kuna tagaseljaotsus on kostja suhtes kaja esitamata jätmisel sisuliselt menetlust lõpetavaks lahendiks, peab kohus võimalikuks arvestades TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 ning §-s 174 sätestatut välja mõista tagaseljaotsusega kostjatelt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 2500 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 178 lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kuna menetluse esemeks olevad menetluskulud ei ületa 3 000 krooni, siis kohtu otsustus menetluskuludes ei ole vaidlustatav edasi kaevates. Helle Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.