KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-14341 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Iko Nõmm Tsiviilasi

) § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. 5.

§ 61

lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanaema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vaidlust ei ole selles, et alates augustist 2006 on kostja lapse ülalpidamiseks tasunud regulaarselt elatist 1500 krooni kuus (t.lk 125). Hageja leiab, et tasutud summa ei ole piisav ning eelneval perioodil tasus kostja elatist juhuslikult ning samuti väiksemas määras, kui lapse ülalpidamiseks vaja.

1. Kohus leidis, et hageja on tõendanud lapsele tehtavaid kulutusi 7362 krooni (t.lk 30 pöördel). Tõendatud on, et keeltekooli õppemaks (t.lk 32) moodustab 4770 krooni aastas s.o 394,50 krooni kuus ja kooriõpe 110 krooni kuus (t.lk 33). Kostja ei ole lapsele tehtavaid kulutusi vaidlustanud.
2. Asja lahendamisel tuleb aga arvestada asjaoluga, et elatise määramisel ei saa lähtuda ainult võimalikest lapse vajadustest, vaid arvesse tuleb võtta ka vanemate varalist seisundit. Kostja väidetel ei ole ta võimeline lapsele hageja nõutud suuruses elatusraha tasuma, kuna tema sissetulek on 5320 krooni (t.lk 126). Asja materjalidele lisatud kinnitusest kostja töötamise kohta (t.lk 22-23) nähtub, et kostja töötab kokana ja tema palga suuruseks on 40 000 BHD (1320 krooni). Korteri üüritulu saab kostja 4000 krooni. Kohus leiab, et täiendavate sissetulekute olemasolu kostjal ei ole tõendatud. Asjaolu, et Äripäeva väljavõtte (t.lk 130) kohaselt teenib keskmine eestlane välismaal 21 400 krooni, ei tõenda veenvalt asjaolu, et nimetatud sissetulek on ka kostjal. Asjas ei ole tõendamist leidnud ka muud asjaolud, s.h sõiduauto Jeep Grand Cherokee omamine, millest võiks teha järelduse, et kostjal on suurem sissetulek, kui ta väidab. Hageja ei ole enda sissetulekut tõendavat dokumenti esitanud, kuid hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kandnud seni lapsele tehtavad kulud 7362 krooni üksinda. Kuna hageja vajab ka enda ülalpidamiseks rahalisi vahendeid, tuleb asuda seisukohale, et käesoleval ajal on hageja sissetulekud suuremad kui kostjal. 8.

§ 61

lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leiab, et kostja varaline seisund ei võimalda hetkel määrata elatist suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud alammäär, millele lisandub tulumaksumäär. Tulumaksu tasumise kohustus on hagejal. Kuigi kostja on tuginenud asjaolule, et tal ei ole võimalik elatusraha rohkem tasuda kui 1500 krooni, osutab kohus asjaolule, et kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud ka muud

§ 61

lg-tes 5 ja 6 sätestatud alused elatise suuruse vähendamiseks alla

§ 61lg-s 4 sätestatud alammäära.

Ainuüksi piisava sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat

§ 61alusel elatise maksmisest.

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Kohus leiab, et kostjal oli ja on kohustus korraldada oma töötamine viisil, et tagatud oleks lapse ülalpidamiseks hagejale kättesaadav elatis kostja poolt miinimummääras. 9. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud kohtusse 10.04.2006. Hageja on palunud elatise välja mõista peaaegu ühe aasta eest tagasiulatuvalt alates 28.04.2005.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne 2 elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Asjas puudub vaidlus, et enne hagiavalduse esitamist kostja lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt ei tasunud,

1. aastal on kostja mõnel korral küll elatusraha tasunud, kuid need on olnud juhuslikku laadi, lisaks oluliselt väiksemates summades, kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Seega on tagasiulatuv elatise nõue põhjendatud. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summasid, mis kostja on alates 28.04.2005 lapse ülalpidamiseks tasunud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
2. Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja 4700 krooni elatist (sisaldab maksmisele kuuluvat tulumaksu). Kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu.
3. Kohus mõistis välja elatise väiksemas ulatuses apellandi poolt soovitust. Kohus leidis, et täiendavate sissetulekute olemasolu kostjal ei ole tõendamist leidnud. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja, kes väidetavalt oli pikka aega töötu ja ei omanud üldse mingit sissetulekut, oli suutnud endale soetada maasturi Jeep Grand Cherokee ning sai endale lubada sõitmist Eesti ja Bahreini vahel.
4. Kostja ei ole lapse vajadusi vaidlustanud. Lapse huvidega on vastuolus, et kostja ei täida nõuetekohaselt oma kohustusi lapse eest hoolitseda. Kostja on terve töövõimeline isik, kes peaks osa võtma alaealise lapse ülalpidamisest. Ajal, mil Statistikaameti andmetel keskmine palk Tallinnas ületab 10 000 krooni, võib kostja käitumist, s.o sõitmist välisriiki tööle väidetava 1300 kroonise töötasu eest, pidada vastutustundetuks. Isegi, kui kostja töötasu kuus oleks vaid 1320 krooni, on ilmne, et ta ei ole ajutise elukoha ja väidetava töötasu valikul arvestanud lapse huvidega. Riigikohus on 23.04.2004 lahendis nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegu ka siis, kui kostja ei anna ülalpidamist piisavalt. Kostja poolt makstav elatis on ilmselgelt ebapiisav.
5. Kohus on ebaõigesti kohaldanud perekonnaseadust ja kohtuotsus on vastuoluline. Kohus leiab, et vanemal on kohustus hoolitseda lapse eest, kuid samas leidis, et kostjal puuduvad varalised võimalused lapse ülalpidamiseks hageja poolt nõutud elatist maksta. Kohtu järeldus ei mõjuta mingil viisil kostjat tasuvamat tööd leidma, et tagada lapsele piisav ülalpidamine. Otsusest ei selgu, miks kohus kaldus kõrvale vanemate võrdsusest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kostja on ise seadnud end olukorda, kus tal sissetulekud praktiliselt puuduvad. Kuna kostja on terve töövõimeline inimene, siis ei ole tema võime tööga elatist teenida piiratud. Kostja on ise vähendanud oma sissetulekuid. Eeltoodu viitab sellele, et kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et täita lapse ülalpidamiskohustust. Kostja peaks kuuluma nende isikute hulka, kes peavad osalema lapse ülalpidamises rohkem kui riigi poolt kehtestatud minimaalne elatis. Kohtu järeldus, et kostjal ei ole võimalik lapse ülalpidamises osaleda rohkema kui minimaalse elatusrahaga, ei ole kooskõlas

§-dega 50, 60 ja 61 ega esitatud tõenditega. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Hageja esitatud nõuded ei ole vastavuses tegelikkusega. Kulud lapsele on antud hetkel kindlasti ülepaisutatud ja eeldatavasti osa kulusid juurde kirjutatud, näiteks ratsutamistreening. Laps ei rääkinud temaga kohtumisel treeningust. Kostja väidab, et tal ei ole sõidukit Jeep Grand Cerokee. Eestis käib elukaaslase rahalisel toetusel ja elatist 2850 krooni kuus aitab maksta hagejale kostja elukaaslane. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused.
2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 3 Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 16.

§ 61

lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanaema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Maakohtus ei olnud vaidlust lapse vajaduste suuruses. Sellest tulenevalt ei arvesta ringkonnakohus kostja vastuses esitatud uute väidetega, kus kostja seab kahtluse alla lapsele tehtavate kulutuste suuruse vajalikkuse.

1. TsMS § 230 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus on tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning rajanud otsuse õigesti üksnes esitatud tõenditele. Kohtuotsus on vastavuses TsMS §-ga
2. Kaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja tühistada kohtuotsus elatise suuruse osas ning mõista välja elatis apellandi poolt soovitud suuruses, kui kostjal suurema sissetuleku saamine tõendatud ei ole. Kohus põhjendas, miks ei ole arvestatavad kostja sissetuleku suuruse hindamisel Äripäevas avaldatud andmed (t.lk 130). Tõendamata on kostja parem varanduslik seisund, kui seda on kohtuotsuses kajastatud ning seetõttu ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada.
3. Vastavalt

§ 61

lg-le 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. U.Loonurm A.Tänav I.Nõmm 4