Kompromissi pooltel saavutada ei õnnestunud. Pooled sõlmisid 10.03.1999 tähtajalise Q GSM lepingu nr 10036417, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 10.03.1999 pakkumise nr 0056346 (T1 09244) alusel tasus kostja AS-ile Ritabell 500 krooni, millest kuumaks Q30 on 200 krooni ja 300 krooni mobiiltelefoni Motorola D520 maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 05.06.1999 teatest. 20.04.2005 saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 30.06.
lg-st 1 seoses kostja poolt nõude õigeksvõtu ja hagi tunnistamisega teha õigeksvõtul põhinev otsus ja palus hagi rahuldada. Kohus jättis hagi rahuldamata ja võttis otsuse tegemisel aluseks asjaolud, mida kostja menetluses ei esitanud ja mille kohta kostja vastuväiteid ei esitanud.
lg 1 sätestab kostja õiguse hagi õigeks võtta.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab hagi õigeks, rahuldab kohus hagi ning kohus pidi hagi rahuldama. Kohus rikkus
Vastus apellatsioonkaebusele Sven-Eerik Lundve apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, ära kuulanud apellandi ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb
lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 järgi kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud varem kui 01.07.2002, enne 01.07.2002 kehtinud seadust. Kuna pooltevaheline leping sõlmiti, täideti ja ka lõpetetai enne 01.07.2002, tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada tsiviilkoodeksi sätteid. TsK § 173 lg 2 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ja TsK § 174 sätestab, et ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 10.03.1999 tähtajaline Q GSM leping nr 10036417, mille alusel kohustus AS Tele2 Eesti osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus teenuse eest maksma. Hageja väidete kohaselt ei ole kostja teenuse eest tasunud ja tema võlg seisuga 01.08.1999 oli 3 924,47 krooni, millest telefonimaksed 2 046,03 krooni, kõneteenused 878,44 krooni ja leppetrahv 1 000 krooni. Vastavalt lepingu sõlmimisel kasutatud tüüptingimuste p-le 4 palus hageja kostjalt välja mõista viivise 3 924,47 krooni. Kostja tunnistas hagi (lk 30 ja lk 36).
lg 1 järgi on kostjal õigus hagi õigeks võtta.
lg 3 kohaselt võetakse õigeksvõtmise kohta esitatud avaldus toimikusse ja
Kuna tegemist ei ole
lg-s 4 sätestatud asjaga, siis oli maakohus kostja õigeksvõtuga seotud ja kohtul polnud alust jätta hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Maakohus on
Eeltoodu tõttu tuleb otsus tühistada ja ringkonnakohtu otsusega hagi rahuldada.
lg 1 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljapool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna käesolevas asjas ei ole kohtule teada asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohtuotsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, siis kolleegium ei pea vajalikuks tuvastada asjaolusid, analüüsida poolte 3
lg-te 1, 8 ja 11 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1 110 krooni (hagi esitamisel tasutud 560 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel 550 krooni). Hageja on teinud kulutusi õigusabile summas 392,45 krooni, mis on kolleegiumi arvates põhjendatud ja vajalik ning tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.