kohaselt vastutab ehitisaluse maa omanik või isik, kelle on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, mh jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Lume langemine katuselt ja sellega isikule kahju tekkimisel kohaldub eelpoolnimetatud norm. Kuivõrd kostja ei ole Energia x kinnistu omanik, ei ole ta kohane kostja. Kuivõrd hageja suunas nõude vale isiku vastu, ei analüüsinud kohus esitatud asjaolusid kahju tekkimise, ulatuse ja suuruse kohta ega hinnanud esitatud tõendeid. Apellatsioonkaebuse põhjendused Elisabeth Peedu palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Energia x korteriomanikud on moodustanud KÜ Energia x korteriomandite eseme osaks oleva Energia x ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks. Korteriomanikud on Energia x hoone majandamise andnud üle KÜ-le Energia x.
kohaselt vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, mh ehitiselt jääpurika eraldumise ja allalangemise tõtu tekkinud kahju eest. Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määruse nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ § 2 lg 1 kohaselt on omanikuga heakorra nõuete täitmisel võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Määruse § 5 p 9 kohaselt kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume ja jääpurikad. Nimetatud kohustus laieneb määruse § 2 lg-st 1 tulenevalt ka korteriühistutele, mis on korteriomanike loodud korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks. Kuna Energia x hoone majandamine oli antud Energia x korteriomanike poolt loodud KÜ-le Energia x ning ühistu tegeles mh lumekoristusega, kohustus tegevuseks KÜ Energia x, kes vastutab ka tekkinud kahju eest. Kuna KÜ Energia x liikmed on Energia x korteriomanikud, on korteriomanikud antud õigussuhtes solidaarvõlgnikud
lg 1 kohaselt ning nõude esitamine KÜ Energia x vastu, kes jättis täitmata kohustused lume eemaldamiseks, on õiguspärane. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-38-05, et kahju tekitamise eest võib vastutada ka korteriühistu. Maakohus ei analüüsinud poolte seisukohti ega kujundanud seisukohta antud asjas. Sellest tulenevalt on piiratud hageja kaebeõigus, sest hagejal puudub võimalus analüüsida ja vaidlustada maakohtu seisukohti. Asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele KÜ Energia x ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. 2
Maakohtu sellekohane järeldus on õige, kuid samas peab kohus kontrollima, kas kahju hüvitamise nõuet kostja vastu ei ole võimalik rahuldada mõnel muul õiguslikul alusel.
sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 7 tulenevalt on kahju tekitaja käitumine õigusvastane, kui kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete huvide esindamine. Järelikult kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi korteriühistu kaudu. Korteriomandi eseme mõtteliste osade ühise majandamise all tuleb mõista ka elamu mõttelise osa hooldustöid, sealhulgas elamu katuselt lume ja jää eemaldamist eesmärgil tagada turvalisus. Järelikult on tegemist kostja seadusest tuleneva kohustusega, mille täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest võib vastutada kostja. Eeltoodu tõttu on maakohus ebaõigesti jätnud hagi rahuldamata põhjusel, et KÜ Energia x on ebaõige kostja. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses välja selgitanud kahju suurust, põhjuslikku seost, süüd ja muid asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Kolleegium leiab, et eelloetletud asjaolude tuvastamine on asja lahendamisel olulise kaaluga ja esmakordselt nende tuvastamine ja tõendite hindamine ringkonnakohtu poolt rikub poolte kaebeõigust, kuna TsMS § 688 lg 1 p 3 kohaselt ringkonnakohtu otsuses tuvastatud faktilisi asjaolusid Riigikohus ei kontrolli. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel saata uueks arutamiseks maakohtule. Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks maakohtule, siis menetluskulud tuleb jagada asja uuel läbivaatamisel. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.