KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-1475 Haldusasi M.P.P. kaebus Tallinna Vanglast viivitamatuks vabastamiseks. RESOLUTSIOON Jätta M.P.P. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.06.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.) KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 20.07.07.a. esitas M.P.P. kaebuse Tallinna Halduskohtule tema viivitamatuks vabastamiseks Tallinna Vanglast. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna Vanglat teda viivitamatult vanglast vabastama. Veel palub kaebaja tunnistada vangla tegevus alates 19.07.07.a. ebaseaduslikuks ja kordab nõuet- kohustada teda vabastama vanglast. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse ja kohus lahendas taotluse määrusega 23.07.07.a. ning jättis taotluse rahuldamata. Määruskaebuse alusel jättis Tallinna Ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata 21.08.07.a. 1 05.09.2007.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 25.09.07.a. vastas kaebaja, et loobuks kaebusest, kui vangla nõustuks tegema kompromissi (tlk 49). Tallinna Vangla vastas kaebusele 08.10.07.a. 21.11.07.a. määrusega andis kohus võimaluse esitada täiendavaid taotlusi või dokumente ja määras asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. 30.11.07.a. saabus M.P.P.lt vastus, milles ta märgib, et temale jääb arusaamatuks kohtumäärus 3-07-1475 21.11.07.a., kuna tema on juba saanud selles asjas kohtuotsuse 11.10.07.a. ja lisab nn kohtuotsuse ärakirja 3 lehel. Tallinna vangla esitas kohtule vabastamisõiendi nr 1049, mis kaebajal on olemas. 03.12.07.a. teatas kohus kaebuse esitajale kirjaga, et M.P.P. ei pea arvestama tema poolt saadetud nn kohtuotsusega 10.10.07.a., kuna seda ei ole vormistanud Tallinna Halduskohus (kohtunik K.Kalmiste) ning kohus märkis, et arvestada tuleb eelmise määruse nõudeid. Kuna muid täiendusi ja taotlusi ei esitatud, siis määras kohus otsuse tegemise ja avaliku teatamise ajaks 17.12.07.a. kell 15.
- KAEBAJA SEISUKOHAD 20.07.07.a. esitatud kaebuses palub M.P.P. teda vabastada Tallinna Vanglast viivitamatult alljärgnevatel põhjustel. Ta vahistati 20.12.05.a. ja selle tõttu viibib vahi all Tallinna Vanglas. Vahistamine toimus seoses kriminaalasjas nr 1-06-5255 läbiviidud menetlusega, mis on edasiseks lahendamiseks saadetud Riigikohtusse (7-1-1-208-07). Riigikohus on tema kassatsioonkaebuse saanud kätte 19.06.07.a. Kriminaalmenetluse (KrMS) seadustiku § 349 lg 1 kohaselt Riigikohus otsustab kassatsiooni menetlusse võtmise riigikohtunike kolmeliikmelises koosseisus kassatsioonimenetluse pooli välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal ühe kuu jooksul alates kassatsiooni saamisest. Riigikohtu andmete järgi toimub asjade menetlusse võtmise otsustamise järgmine istung alles 09.08.07.a. Kaebuse esitamise aja seisuga 20.07.07.a. ei ole Riigikohus kaebuse menetlusse võtmise üle veel otsustanud. Kuna EV Riigikohus ei ole lahendanud süüdistatava kassatsiooni menetlusse võtmist 1 kuu jooksul, siis selle tõttu lõppes kaebaja suhtes seaduslik kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-06-
- Vastavalt Vangistusseaduse (VangS) 104 lg 1 ja Põhiseaduse ( PS) § 20 tuleks kaebaja vabastada vahi alt. Sama tuleneb Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) art 5.1c . Palub kaebus rahuldada ja vastustajalt välja mõista tasutud riigilõiv 80 krooni. 20.09.07.a. esitatud kaebuse täpsustuses märgib, et seoses asjaoluga, et ta viibib praegu Soome Vabariigis vahi all seal menetletavate kriminaalasjade tõttu, palub kaebaja keelata Tallinna Vanglal viia kohtuotsusega nr 1-06-5255 määratud karistus täide ka tulevikus. M.P.P. on seisukohal, et kohtul tuleb välja selgitada, kas vangla tegevus oli seaduslik ajavahemikul 19.07.07-09.08.07.a. 2 Leiab, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsust 1-06-5255 ei saa täide viia tulevikus, kuna rikuti KrMS § 349 lg 1 tähtaega. EV PS § 20 alusel vaid seaduslikus korras tehtud kohtuotsusega saab võtta isikult vabaduse. Tema meelest tähtaja rikkumine tähendab otsuse tegemise korra ebaseaduslikkust. Iseenesest ei saa vaidlustada enam kriminaalasjas tehtud kohtuotsust, küll aga selle täideviimist. Kuna ta on hetkel Soomes vahi all ainult Soome kriminaalasjade tõttu, siis palub keelata Tallinna Vanglal kohtuotsusega nr 1-06-5255 määratud karistuse täideviimise ka tulevikus. Tallinna vangla direktor andis temale vabastamisõiendi nr 1049 30.08.07.a., mis ilmselt tähendab, et Tallinna Vangla/Eesti Vabariik ei kavatse määratud karistust täide viia, kuna seda määrates rikuti PS § 20 ning see välistab karistuse täideviimise. 20.09.07.a. tegi kaebaja kompromissettepaneku ning kui vangla nõustub sellega, võtaks ta tagasi mitmed oma kaebused (tlk 46). Ta lisab, et viibib Soomes ning Eestisse kohtuistungile ilmuda ei saaks ning peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Lisab ka seisukoha, mille dateeris 17.09.07.a. Selles seisukohas selgitab ta kompromissi järgmiselt (tlk 47). Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla saab kinnitada, et ei kavatse viia kohtuotsusega nr 1-065255 mõistetud karistust täide ega nõua selle täideviimist Soome Vabariigilt. Tema samal ajal loobuks Tallinna Vangla vastu esitatud kaebustest. Haldusasjades nr 3-07-1381 ja 3-07-896 saadetud taotlustes ja vastuses kordab p-is 5 soovi sõlmida kompromiss, kui Tallinna vangla nõustub kompromissiga käesolevas haldusasjas, so nr-ga 3-07-
- Kaebaja märgib, et kompromiss on võimalik, kuna Tallinna Vangla saab tunnistada, et kriminaalasjas mõistetud karistuse täideviimine on lubamatu põhjusel, et EV Riigikohus rikkus KrMS § 349 lg 1 tähtaega kohtumenetluse käigus. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Kaebuses leitakse, et kuna seaduses on sätestatud tähtaeg, mille jooksul Riigikohus peab otsustama kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise või mittevõtmise, siis on see tähtaeg ületatud. Kuna tähtaeg on ületatud, siis on tema vahi all pidamine ebaseaduslik. Tallinna vangla sellise seisukohaga ei nõustu. M.P.P. peeti kahtlustatavana kinni 12.12.05.a; Tallinna Linnakohtu 13.12.05.a. kohtumäärusega kohaldati tema suhtes loovutamisvahistust Soome Vabariigi poolt esitatava Euroopa vahistamismääruse täitmise tagamiseks. Tallinna Linnakohtu 20.12.05.a. kohtumäärusega kriminaalasjas nr 05221000087 vahistati M.P.P. kahtlustatuna KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tallinna Linnakohtu 21.12.05.a. kohtumäärusega (asja nr L-18/05) rahuldati M.P.P. suhtes koostatud Euroopa vahistamismäärus ning nõustuti tema loovutamisega Soome Vabariigile Euroopa vahistamismääruse alusel. Kohtumääruse resolutiivosa punktiga 4 kohaldati M.P.P. suhtes loovutamisvahistamist alates hetkest, mil M.P.P. suhtes kriminaalasjas nr 05221000087 kohaldatud tõkend vahistamine 3 muudetakse või tühistatakse või kui M.P.P. on ära kandnud temale Eesti Vabariigi kohtu poolt määratud karistuse. Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.06.a. kohtumäärusega kriminaalasjas nr 2-1-63-06 jäeti M.P.P. määruskaebus Tallinna Linnakohtu 20.12.05.a. määruse peale rahuldamata ja nimetatud Tallinna Linnakohtu määrus kahtlustatava M.P.P. suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise kohta muutmata. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.05.06.a. kirjaga nr 05221000087 teatati süüdistusakti saatmisest Harju Maakohtusse 21.04.06.a. Harju Maakohtu 19.02.07.a. otsuses kriminaalasjas nr 1-06-5255, millega tunnistati M.P.P. süüdi KarS § 114 p. 5 järgi ja mõisteti talle karistuseks 12 aastat vangistust, on märgitud: „Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.“ Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.07.a. kohtuotsuses samas kriminaalasjas on tühistatud Harju Maakohtu otsus osaliselt (tõlgi kulude väljamõistmise ja tsiviilhagide osas) ning nendes osades on tehtud uus otsus. Muus osas (ka tõkendi osas) on jäetud kohtuotsus muutmata. Nimetatud kohtuotsustest tuleneb, et tõkend – vahistamine - on jäetud muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebuse esitamise ajal ei olnud Harju Maakohtu 19.02.07.a. kohtuotsus ega Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.07.a. otsus M.P.P. poolt kassatsioonkaebuse esitamise tõttu II astme kohtuotsuse peale veel jõustunud, seega oli tõkend vahistamine jõus ja ning M.P.P. taotlus vabastada teda esialgse õiguskaitse korras vahi alt oli põhjendamatu. Tallinna Vangla keeldumine M.P.P. taotluse - vabastada teda viivitamatult Tallinna Vanglast – oli õiguspärane. Käesoleval ajal on M.P.P. eelnimetatud kohtuotsused, millega teda karistati KarS § 114 p 5 järgi 12-aastase vangistusega, jõustunud 09.08.07.a. Riigikohtu määrusega. 30.08.07.a. on M.P.P. loovutatud Soome Vabariigile. Seega on kaebuses toodud asjaolud oluliselt muutunud ning M.P.P. staatus on süüdimõistetu, kes ei viibi Tallinna Vanglas ega Eesti Vabariigis. Sellekohast kohustamisnõuet - vabastada teda viivitamatult Tallinna Vanglast - rahuldada ei ole võimalik. Palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHAD Kohus uurinud protsessiosaliste saadetud selgitusi ja toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Kohus leiab, et kaebaja hindab temaga seotud faktilisi asjaolusid ja õiguslikku olukorda ebaõigesti. Kaebuse põhjenduste kohaselt viibib kaebaja vahi all seoses kriminaalasjaga nr 1-06-5255, milles esitatud kassatsioonkaebus on jõudnud 19.06.07.a. Riigikohtusse. M.P.P. leidis, et Riigikohus rikkus KrMS § 349 lg-st 1 tulenevalt ühekuulist tähtaega süüdistatava kassatsiooni menetlusse võtmise otsustamiseks ning isikut saab vahistada 4 ainult seadusliku kriminaalmenetluse ajaks. 20.07.07.a., so ajaks, mil möödus KrMS § 349 lg-s 1 sätestatud tähtaeg, lõppes Riigikohtu tegevusetuse tõttu seaduslik kriminaalmenetlus. Kaebuse esitaja palus kohut kohustada Tallinna Vanglat teda viivitamatult vanglast vabastama. Olukorra muutumisest palub kaebaja keelata kohtuotsusega määratud karistuse täideviimine tulevikus. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla saab kinnitada, et EV Riigikohus rikkus KrMS § 349 lg 1 tähtaega ja selle tõttu saab omakorda kinnitada, et ta ei vii kohtuotsusega määratud karistust täide. Kuna Tallinna Vangla andis temale vabastamisõiendi nr 1049 30.08.07.a., siis ilmselt ei kavatse vangla kohtuotsusega määratud karistust täide viia. Kaebaja viitas ka EIÕK art 5.
- ja leidis, et märgitud norm sätestab vahi all hoidmise põhilise nõudena seadusliku kriminaalmenetluse. Kuna Riigikohus pole teinud otsust kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, pole tegemist seadusliku kriminaalmenetlusega. Seega puudub seaduslik alus kaebaja vahi all hoidmiseks ning tulenevalt VangS §-st 104 tuleb ta vahi alt vabastada. Tallinna Vangla on seisukohal, et niisuguseid lubadusi ta anda ei saa ning vangla ei saanud teda vabastada enne Soome Vabariiki saatmist ega ole lubanud seda teha ka tulevikus. Ringkonnakohtu 11.01.06.a. määrusega kriminaalasjas nr 2-1-63-06 jäeti rahuldamata M.P.P. määruskaebus Tallinna Linnakohtu 20.12.05.a. määruse peale, millega kohaldati M.P.P. suhtes tõkendina vahistamist. Harju Maakohtu 19.02.07.a. otsuses kriminaalasjas nr 1-06-5255, millega tunnistati M.P.P. süüdi KarS § 114 p 5 järgi ja mõisteti talle karistuseks 12 aastat vangistust, on märgitud „tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni“. Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.07.a. kohtuotsuses samas kriminaalasjas on tühistatud Harju Maakohtu otsus osaliselt, tõkendi osas jäeti kohtuotsus muutmata. Kuna otsus ei ole kassatsioonkaebuse esitamise tõttu jõustunud, oli tõkendina vahistamine jõus ning Tallinna Vangla ei saanud kaebajat vabastada. Tallinna Vangla keeldus õiguspäraselt teda vabastamast Tallinna Vanglast. Käesolevaks ajaks on kohtuotsused, millega teda karistati KarS § 114 p 5 järgi 12-aastase vangistusega jõustunud 09.08.07.a. EV Riigikohtu määrusega. Kohus nõustub Tallinna Vangla esitatud ülaltoodud seisukohaga.
- Kohus selgitab täiendavalt, et Tallinna Vangla ei ole rikkunud kaebaja õigusi ja on põhjendatult keeldunud kaebaja poolt märgitud kompromissi sõlmimisest.
- VangS § 104 lg 1 kohaselt vabastatakse vahistatu vahistustähtaja lõppemisel, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. Tallinna Vangla on KrMS § 409 kohaselt kohustatud täitma kohtuotsuseid ja –määrusi ning tal puudub pädevus otsustada kriminaalmenetluse kulgemise seaduslikkuse üle. Samas puudub vanglal õigus otsustada selle üle, kas ja kuidas mõjutab kassatsiooni menetlusse võtmise otsustamise võimalik viibimine süüdistatava vahi all hoidmise õiguspärasust. Seega on õiged vastustaja seisukohad, et vanglal puudus seadusest tulenev võimalus kaebuse esitaja vabastamiseks Tallinna Vanglast ehkki kaebaja oli esitanud EV Riigikohtule kassatsioonkaebuse kriminaalasjas nr 1-06-
- Tallinna Vangla käitus õiguspäraselt, kui jättis M.P.P. vanglast vabastamata. Vangla oli kohustatud täitma jõusolevat kohtumäärust, millega nähti ette kaebuse esitaja suhtes vahistamise kohaldamine.
- Ebaõige on seisukoht, nagu tähendaks igasugune väidetav KrMS § 349 lg-s 1 sätestatud menetlustähtaja rikkumine seda, et kriminaalmenetlust ei saa pidada seaduslikuks Euroopa 5 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni tähenduses. Selle seisukoha andis kaebaja määruskaebuse alusel esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel juba Tallinna Ringkonnakohus (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus 21.08.07.a. nr 3-07-1475 tlk 30). Kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda, et Tallinna Vangla vabastaks teda vahi alt Riigikohtu väidetava viivituse tõttu kriminaalasjas kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Vastava kohustuse nõudmist saab isik esitada, kui seadusest tuleneb temale õigus nõuda vastavat tegevust, vastustajal aga lasuks kohustus midagi teha. Käesoleval juhul vastustaja täitis jõusolevat kohtumäärust, millega nähakse kaebuse esitaja suhtes ette vahistamise kohaldamine ning kaebajat ei saanud Tallinna vanglast vabastada ehkki RV Riigikohus ei olnud kassatsioonkaebuse osas vormistanud kohtumäärust 09.08.07.a. nr 3-7-1-1-
- EV Riigikohtu kriminaalkolleegium tegi 09.08.07.a. määruse nr 3-7-1-1-208 M.P.P. kaitsja vandeadvokaat Andres Simson`i esitatud kassatsioonkaebuse alusel ja jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata (tlk 53 määrus). Seejuures märgib ka Tallinna Vangla Kodukorra p 16.2.1, et vahistatu vabastatakse Vanglast vahistustähtaja lõppemisel, samuti teistel õigusaktides sätestatud alustel. Kui vahistustähtaega ei pikendata, vabastatakse vahistatu vahistustähtaja viimasel tähtpäeval hiljemalt kell 12.
- Kaebajat ei vabastatud Tallinna vanglast vahistustähtaja lõppemise ega ka karistuse ärakandmise tõttu. Kuna kaebaja pidi lahkuma Soome Vabariiki, siis tuli ta Tallinna vanglast välja toimetada ning sellega seotult tagastati temale asjad, dokumendid ning väljastati vabastamisõiend nr 1049 30.08.07.a. Märgitud vabastamisõiendi väljastamine ei tähenda vanglast vabastamist seotult karistuse ärakandmisega või selle kohustuse äralangemist, kuna karistuse kandmine järgneb ja toimub jõustunud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse alusel. Kaebaja suhtes on kriminaalasjas tehtud otsus jõustunud. Kuna Tallinna Vangla hoidis kaebajat vangistuses õiguspärasel alusel, siis oli vanglast vabastamise kohustamisnõue alusetu. Kui kaebaja viidi üle Soome Vabariiki, siis toimus see seaduses märgitud korras ja põhjusel, et M. P. P. suhtes tehti seda loovutamismääruse alusel. Kohus juba märkis, et Tallinna Vangla ei ole kaebajat vabastanud karistuse kandmisest või otsustanud, mis saab kaebajast edaspidiselt, kui andis välja õiendi nr 1049 30.08.07.a. Tallinna Vanglal puudub pädevus teha otsuseid selle kohta, kuidas kulgeb karistuse kandmine edaspidiselt. Tallinna Vanglat ei saa kohustada keelata kohtuotsusega määratud karistuse täideviimist, kuna karistusotsust ei vormista vangla vaid kohus ja vangla üksnes täidab jõustunud kohtuotsuseid ja kohtumäärusi. Kuna Tallinna Vanglal puudub pädevus otsustada, missugusel viisil täidetakse jõustunud kohtuotsust, siis ei saa kaebaja vanglalt nõuda, et vangla annaks lubadusi kaebaja poolt soovitud viisil. Tallinna Vangla ei vali muuhulgas välja neid karistatuid isikuid, keda hoida jõustunud kohtuotsuse alusel Tallinna Vanglas. Vastavalt on kohus eelnevalt ära märkinud, missugune on Tallinna Vangla ja vanglate kohustused ja pädevus tulenevalt VangS § -st 104 lg 1 ja KrMS § -st
- Ka ükski kaebuse muu väide ei võimalda asuda kohtul teistsugusele seisukohale ega rahuldada kaebust. Eeltoodu tõttu ei saanud kaebaja ka nõuda kompromisse ning Tallinna Vangla ei saanud esitatud kompromisse vastu võtta. Kuna kaebus oli esitatud Tallinna Vangla õigusvastase tegevuse peale, siis ei võta kohus seisukohta, kuidas kaebaja peaks talitama tulevikus ning kuidas toimitakse riikide poolt edaspidiselt. 6
- Tallinna Vangla tegevuses ei ole kohus tuvastanud õigusvastast käitumist ning vastustaja poolt ei ole rikutud kaebaja õigusi. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ning kaebaja tasutud riigilõiv jääb tema kanda vastavalt HKMS §-le 92 lg
- Vastustaja kohtukulude nõuet ei esitanud. Karin Kalmiste Kohtunik 7