← Eesti

3-06-1030/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-1030 Haldusasi Kalev Au kaebus Valjala Vallavalitsuse 25.04.2006 korralduse nr 58 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12.06.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kalev Au apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Kalev Au Vastustaja – Valjala Vallavalitsus RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  3. juuni
  4. a otsus haldusasjas nr 3-06-
  6. Saata asi uueks arutamiseks samale halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. 22.02.2006 sõlmitud müügilepingu kohaselt ostis Kalev Au Saare maakonnas Valjala vallas Jööri külas asuva ühekorruselise Jööri mõisa abihoone (Valjala jahimaja). Kalev Au esitas 22.02.2006 Valjala Vallavalitsusele avalduse 2 ha suuruse elamumaa ostueesõigusega erastamiseks Valjala vallas Jööri külas asuva Jööri mõisa abihoone juurde. Valjala Vallavalitsuse 07.03.2006 vastuses selgitati, et K. Au avaldus 2 ha elamumaa erastamiseks jäeti rahuldamata, kuna avalduse esitajale kuuluv hoone ei ole elamu, vaid ühekorruseline abihoone. Muu ehitise juurde on õigus erastada maad ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. K. Aule tehti ettepanek ehitise teenindamiseks vajaliku maa piiride osas. 27.03.2006 esitas K. Au vastuväited piiride kulgemise ettepanekule, mille kohaselt ta ei ole nõus tellima maa mõõdistamist vallavalitsuse poolt etteantud piirides. K. Au märkis, et 16.03.2006 esitas ta Valjala Vallavalitsusele ehitusloa taotluse talle Jööri külas asuva hoo- 3-06-1030 ne elamuks rekonstrueerimiseks ja rekonstrueerimisprojekti. Pärast ehitise rekonstrueerimiseks ehitusloa andmist muutub selle kasutusotstarve. Maareformi seaduse kohaselt sõltub ehitise juurde ostueesõigusega erastatava maa ulatus ehitise kasutusotstarbest. K. Au palus väljastada uus erastatava maa piiride kulgemise ettepanek pärast temale hoone rekonstrueerimiseks ehitusloa andmist. Valjala Vallavalitsuse 10.04.2006 vastuses K. Au vastuväitele teatati, et vallavalitsus ei ole K. Aule kuuluvale Jööri külas asuvale abihoonele rekonstrueerimiseks väljastanud ehitusluba, seega ei ole ehitise kasutusotstarve muutunud ja uut piiride kulgemise ettepanekut ei väljastata. Valjala Vallavalitsuse 25.04.2006 korraldusega nr 58 määrati Kalev Aule kuuluva Jööri mõisa abihoone juurde ehitise teenindamiseks vajalik maa suurusega 2000 m2 vastavalt asendiplaanile.
  8. Kalev Au kaebuses halduskohtule paluti tühistada Valjala Vallavalitsuse 25.04.2006 korraldus nr
  9. Kaebuse lõplikud põhjendused olid järgmised: Vaidlustatud korraldus on vastuolus Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ punktiga 12, mille kohaselt määrab kohalik omavalitsus ehitise teenindamiseks vajaliku maa oma otsusega pärast katastriüksuse moodustamist ning katastriüksuse plaan on nimetatud otsuse kohustuslik lisa. Vaidlustatud korralduse andmise ajal ei olnud katastriüksus moodustatud ning puudus selle plaan. Vaidlustatud korraldusega määratud hoone teenindamiseks vajaliku maa piirid ei ole kooskõlas maakorraldusseaduse § 5 lg 2 punktiga 6, mis kohustab vältima kinnisasja kiildumist ja ribasust. Kohtumenetluse käigus vallavalitsuse poolt 11.05.2007 väljastatud piiride kulgemise ettepanekuga oli see puudus kõrvaldatud.
  10. Valjala Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata.
  11. Tallinna Halduskohtu 12.06.2007 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati Valjala Vallavalitsuse 25.04.2006 korraldus nr 58 osas, mis puudutab erastatava teenindusmaa piiride ühepoolselt kindlaksmääramist. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: a) Korraldusest nr 58 ei selgu, millises erastamismenetluse järgus on see antud. See peab asetuma Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p 12 või Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p 15 regulatsiooni eelsesse menetluse järku, sest nimetatud sätetele vastava haldusaktiga oleks tulnud fikseerida mitmed maa erastamise seisukohalt olulised tingimused ning see oleks eeldanud ka eelnevalt katastriüksuse moodustamist. Nendele nõuetele korraldus nr 58 ei vasta. Haldusasja materjalidest nähtub ja vastustaja on väitnud, et sisuliselt ongi menetlus piiriläbirääkimiste järgus. b) Korralduse nr 58 tekstist nähtuvalt võib see olla ka teistmoodi tõlgendatav. Korralduse nr 58 sõnastusest ei järeldu, et tegemist on teistkordse piiride kulgemise ettepanekuga (lisaks 07.03.2006 tehtud ettepanekule), millele oodatakse kaebaja vastuväiteid. Vahetult pärast haldusakti andmist võis kaebaja mõista seda ka selliselt, et piiride kulgemise ettepanek fikseeriti sisuliselt ühepoolselt. Vaidlustatud haldusakti lisale on küll märgitud, et tegemist on teenindusmaa määramise ettepaneku asendiplaaniga, kuid korralduse nr 58 teksti taustal võis seda tõlgendada ka nii, et piirid on paigas ja kaebuse esitajal jääb üle neid vastava tähtaja jooksul aktsepteerida. Seega tuleb edasise haldusmenetluse selguse huvides tühistada korraldus nr 58 osas, mis puudutab võimalike piiride fikseerimist. Piiride kindlaksmääramise menetlust on vaja jätkata selliselt, et kaebaja saaks esitada oma väited kirjalikult ja lähtuvalt eeldusest, et 2 ha suurune maaeraldus ei ole võimalik. c) Arvestades, et vastustaja 07.03.2006 ettepanekus ei ole pindala nimetatud, ei ole täiendava haldusakti andmine korralduse nr 58 näol siiski õigusvastane. Selles mõttes on 2

(5)3-06-1030 tegemist kaebaja jaoks soodsa haldusaktiga, sest vastustaja on nõustunud vähemalt 2000 m2 suuruse maaeraldusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Kalev Au apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada K. Au kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
  1. a)Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et korralduse nr 58 sisuks on piiride kulgemise ettepanek. Korralduses on märgitud, et vallavalitsus määrab K. Aule kuuluva ehitise teenindamiseks vajaliku maa suurusega 2000 m2 vastavalt maa asendiplaanile. Korralduse lisaks oleval asendiplaanil on tähistatud K. Au ehitis ja selle teenindamiseks vajaliku maa piirid ja märgitud piiriandmed. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 12 kohaselt määrab kohalik omavalitsus oma otsusega ehitise teenindamiseks vajaliku maa pärast katastriüksuse moodustamist ning katastriüksuse plaan on selle otsuse kohustuslik lisa.
  2. b)Põhjendamatu on kohtu järeldus, et kuivõrd korraldus nr 58 ei vasta ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktile 12, siis ei ole sellega ehitise teenindamiseks vajalikku maad määratud, vaid on tehtud üksnes piiride kulgemise ettepanek, millele oodati kaebaja vastuväiteid. Sellest, et haldusakt ei vasta selle andmise aluseks olnud õigusnormi nõuetele, ei saa teha järeldust, et haldusakti sisuks ei saa olla haldusakti andmise aluseks olnud õigusnormis sätestatud õigussuhete reguleerimine.
  3. c)Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et pooled on pidanud pärast korralduse andmist läbirääkimisi piiri kulgemise üle ja korralduse sisuks on piiri kulgemise ettepanek. Selgelt sõnastatud resolutsiooniga haldusakti sisu ei saa sõltuda selle andja hilisemast tegevusest. Pooled pidasid läbirääkimisi kohtumenetluse raames ja kavandatava kompromissi üheks osaks oli korralduse nr 58 kehtetuks tunnistamine. Pooled nõustusid, et korralduse kehtimajäämisel ei oleks võimalik maa erastamine uutes kokkulepitavates piirides.
  4. d)Asjakohatu on kohtu arutlus, et vaidlustatud korraldus ei vasta maa ostueesõigusega erastamise korra p 15 sätestatud nõuetele. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et vallavalitsus oleks selle andmisel maa ostueesõigusega erastamise korda kohaldanud.
  5. e)Korraldus nr 58 tuleb tühistada tervikuna, kuna see on õigusvastane ja takistab erastamismenetluse jätkamist. K. Au soovib ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist ja maa erastamist vastavalt vastustaja poolt 11.05.2007 tehtud piiride kulgemise ettepanekule. Nimetatud eelhaldusaktis on nähtud ette kaebuse esitajale kuuluva hoone teenindamiseks ligikaudu 2500 m2 suurune maatükk. Seega on nimetatud ettepanek kaebuse esitajale soodsam kui vaidlustatud korraldus.
  6. f)Korraldus nr 58 on vastuolus ka maakorraldusseaduse § 5 lg 2 punktiga 6, mis kohustab vältima kinnisasja kiildumist ja ribasust. 11.05.2007 piiride kulgemise ettepanekuga oli see puudus kõrvaldatud.
  7. g)Halduskohus jättis ebaõigesti arvesse võtmata menetluskulude väljamõistmisel kaebaja kulud kohtusse ja tagasi sõitmiseks. Kaebaja esitatud taotluses on näidatud auto registreerimistunnus ja läbisõidetud kilomeetrite arvestus. Kohus oleks pidanud vaatamata kuludokumentide, sh tagasisõidu praamipileti puudumisele kulud välja mõistma, sest nende kandmine oli kaebaja jaoks vältimatu. 6. Valjala Vallavalitus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel:
  8. a)Korraldus nr 58 on eelhaldusakt, mille andmise õigus tuleneb HMS § 52 lg 1 punktist 2. Korraldus nr 58 anti välja, kuna maa erastamise küsimuse lahendamisel oli vajalik kindlaks määrata jahimaja juurde erastatava maa maksimaalne ulatus. Maareformi seaduse § 9 lg 1 p-st 3 tulenevalt on hoone juurde võimalik erastada maad üksnes selles ulatuses, mis on hoone teenindamiseks vajalik ja tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise. Kaebuse esitajale kuuluvale abihoonele määratud 2000 m2 suurune teenindusmaa peaks hoone omaniku huve täielikult rahuldama. 3
(5)3-06-1030
  1. b)Korralduse osaline tühistamine oli põhjendatud, kuna kaevatava korralduse lisaks olnud teenindusmaa piiride kulgemise ettepanek võis olla kaebajale mõistetav kui erastatava maa piiride kulgemise lõplik otsus.
  2. c)Apellant on jätnud tähelepanuta, et 11.05.2007 koostatud piiride kulgemise ettepaneku puhul ei ole tegemist Korrast tuleneva teenindusmaa suuruse ja piiride kulgemise ettepanekuga, vaid kohtuvaidluse lõpetamiseks arutlusel olnud võimaliku kompromissettepanekuga. Kompromissi sõlmimist takistas asjaolu, et kaebuse esitaja mõõtis omavoliliselt kompromissettepanekus märgitud 2500 m2 suuruse teenindusmaa asemel 2800 m2.
  3. d)Vaidlustatud korraldus ei ole vastuolus maakorraldusnõuetega, sest olemasoleva kinnistu ja korraldusega kavandatud teenindusmaa vahele on vajalik tee rajamine ja selleks eraldi katastriüksuse moodustamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Halduskohus tühistas korralduse osaliselt, nähes selles mitut erinevat otsustust. Kaebaja arvates sai korraldust mõista üksnes nii, et sellega määrati kindlaks ehitise teenindamiseks vajalik maa. Halduskohtu otsusest nähtuvalt sisaldus korralduses ka ettepanek piiride kulgemise kohta vastavalt ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktile 7. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. Ettepaneku tegemine ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta on menetlustoiming, mille tegemise hetkel veel ei määrata siduvalt kindlaks menetlusosalise õigusi ega kohustusi. Ettepaneku tegemise eesmärk on anda maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektile võimalus oma seisukohtade avaldamiseks ettepaneku kohta vastavalt ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktile 9. Ettepanek muutub eelhaldusaktina siduvaks, kui isik ei esita tähtaegselt vastuväiteid ((Riigikohtu halduskolleegiumi 18. septembri 1998. a määrus asjas nr 3-3-1-23-98, p 3; 16. oktoobri 1998. a määrus asjas nr 3-3-1-32-98, p 1; 19. juuni 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-38-01; iseäranis 16. novembri 2006. a otsus nr 3-3-1-78-06, p 12). Samuti muutub ettepanek siduvaks, kui ettepaneku koostaja või kohalik omavalitsus informeerib vastuväite esitajat selle mittearvestamisest vastavalt maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 seitsmendale lausele. 8. Lahendatavas asjas on vallavalitsus teinud ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride kulgemise ettepaneku 07.03.2006. Vastustaja selgituste kohaselt sooviti vaidlustatud haldusaktiga kindlaks määrata maksimaalset erastatavat maad, tulenevalt asjaolust, et apellant taotles suurema maa-ala ostueesõigusega erastamist. Seega anti vaidlustatud korraldus 27.03.2006 kaebaja poolt esitatud vastuväidete suhtes seisukoha arvestamata jätmiseks. Kuna ettepaneku tegemiseks annab ametnikule või organile volituse kohalik omavalitsus, ei ole välistatud vastuväite üle otsustamine vallavalitsuse korraldusega. Alles pärast vallavalitsuse poolt vastuväidete suhtes lõpliku seisukoha kujundamist on võimalik maa mõõdistamine ja katastriüksuse moodustamine. 9. Halduskohtu otsusega tühistati ühte otsustust sisaldav haldusakt osaliselt. Selline halduskohtu otsuse resolutsioon ei ole arusaadav ega edaspidises maa ostueesõigusega erastamise menetluses täidetav. Sellega rikkus halduskohus oluliselt kohtumenetluse norme. HKMS § 25 lg 5 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse sisule, samuti vormistamisele tsiviilkohtumenetluse sätteid. TsMS §442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Vallavalitsus ei ole halduskohtu otsuse peale edasi kaevanud ning apellatsioonimenetluses ei ole võimalik korralduse kehtima jätmine, kuna halduskohus on selle osaliselt tühistanud. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik kohtumenetluse normide rikkumist 4
(5)3-06-1030 apellatsioonimenetluses kõrvaldada. HKMS § 45 lg 2 p 2 alusel tuleb kohtuotsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 10. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et apellandi väide, nagu oleks vastustaja poolt kohtumenetluse ajal tehtud uus piiride kulgemise ettepanek, mis muudab käesolevas asjas vaidlustatut, on ekslik. Kohtumenetluse ajal tehtud ettepanek on sellest nähtuvalt esitatud üksnes kompromissi ettepanekuna. Käesoleva ajani kehtiv otsustus piiride kulgemise kohta sisaldub 25.04.2006 korralduses ning kaebajal ei ole võimalik nõuda selle akti tühistamist kompromissettepanekule tuginedes. Viive Ligi Ivo Pilving Oliver Kask 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.