lg 2 ettenähtud võlausaldaja kohustuse mittetäitmise tõttu põhjustanud hageja kostjale kahju, mistõttu tal ei ole õigust võlgnevust nõuda. Kostja Galina Karpova hagi ei tunnista. Hageja on asja materjalidele lisanud pretensiooni, milles on loetletud arved. Samas ei ole pretensioonis loetletud arvetest kõiki arveid Lasnamäe Elamukeskus AS-ile esitatud. Kuna asja materjalidele kõiki pretensioonides loetletud arveid ei esitatud, ei ole võimalik kinnitada, et loetletud arved on olemas ja nendes märgitud kaup väljastatud ja kätte saadud. Pretensioonis on arvestatud arvete maksetähtajaks 14 kalendripäeva, kuigi vastavalt püsikliendi krediidilepingu lisale peaks maksetähtajaks olema 21 kalendripäeva. Hageja kohtule esitatud pretensioonides on arvutusvead ning ei nähtu kõik tegelikult tagasimakstud summad. Kostja võlgnevust ei tunnistanud, vaid esitas Lasnamäe Elamukeskus AS raamatupidamises jooksvalt arvestatu. Kuna sellele arvestusele ei ole alla kirjutanud juhatuse liige, siis ei saa see olla võlgnevuse tõendiks. V. Kudrjavtsevi poolt 02.03.2004 allkirjastatud võlgnevuse kokkulepe on tehtud esindusõiguseta ja seega tühine. Kuigi põhivõlgniku esindaja pankrotihaldur sõlmis kompromissi, ei ole käendajale otseselt siduv, et haldur hagi tunnistas. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja Galina Karpovalt Stelling Kaubanduse OÜ kasuks 110 333, 33 krooni, sh kohtukulude katteks 10 333, 33 krooni ning Valeri Kudrjavtsevilt Stelling Kaubanduse OÜ kasuks 220 666, 66 krooni, sh kohtukulude katteks 20 666, 66 krooni. 3
) § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Arvestades võlatunnistuse sisu, sh p-d 2 ja 3, on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, st kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Sellise võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla sissenõudmist. Põhikohustusega on selline võlakohustus seotud täitmise kaudu. Nii loetakse konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisega täidetuks ka algne kohustus
Sellisele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlgnikul on küll võimalik esitada vastunõue konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustust ei teki või kui see on täidetud. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et peale võlatunnistuse koostamist on Lasnamäe Elamukeskus AS poolt võlgnevuse katteks midagi tasutud, siis on tõendatud Lasnamäe Elamukeskus AS võlgnevus hageja ees 336 708, 26 krooni. V. Kudrjavtsevi väited, mille kohaselt ei saanud ta aru, millistele dokumentidele hageja juures ta alla kirjutab, ei ole usutavad. Asja materjalidele on lisatud arved Lasnamäe Elamukeskus AS-ile 02.02.2004 ja 25.02.2004, mille on allkirjastanud V. Kudrjavtsev. Seega oli kostja teadlik, millised näevad välja hageja väljastatavad arved. Seetõttu on kohatud kostja väited, et ta allkirjastas enda arvates ka 04.03.2004 hageja väljastatavaid arveid. V. Kudrjavtsevi väited, mille kohaselt oli ta ainult tööline ning kuna tema tööks oli ainult kauba ekspedeerimine, ei tea ta mingitest tehingutest, on ümber lükatud asja materjalidele lisatud 03.02.2004 volikirjaga. Nimetatud volikirja kohaselt andis Lasnamäe Elamukeskus AS V. Kudrjavtsevile volituse, millega volitab teda sõlmima hageja juures toodete ja kaupade ostu-müügilepinguid ja võtma välja kaupu. Eeltoodud volitusest nähtub, et V. Kudrjavtsevil olid Lasnamäe Elamukeskus AS-is töötades tunduvalt laiemad volitused tegutseda Lasnamäe Elamukeskus AS nimel kui ainult kaupade vedu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema, lg 2 kohaselt ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. V. Kudrjavtsev on isiklikult allkirjastanud hageja poolt Lasnamäe Elamukeskus AS-ile esitatud 25.02.2004 pretensiooni ja viivisarve. Nimetatud pretensioonist nähtub, et Lasnamäe Elamukeskus AS-il on hageja ees maksetähtajaks tasumata arvete summa 219 884, 33 krooni ning hageja on arvestanud ka viiviseid ja leppetrahvi. Arvestades, et pretensioon ja viivisarve on koostatud vähem kui 10 päeva enne V. Kudrjavtseviga käenduslepingu sõlmimist on tema väited, mille kohaselt ta ei teadnud Lasnamäe Elamukeskus AS majanduslikust seisust 2004 märtsi algul, paljasõnalised. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja on avaldanud valet või vaikinud tõest eesmärgiga kallutada V. Kudrjavtsevit tehinguid, so võlgnevuse kustutamise kokkulepe ja käendusleping, sõlmima. Seega ei ole vaidlusalused tehingud tühised materiaalsete aluste puudumise tõttu. Samas ei ole vaidlusalused tehingud tühised ka formaalsete aluste puudumise tõttu. Võlgnevuse kustutamise kokkulepe sõlmiti 02.03.2004, käendusleping sõlmiti 04.03.2004. Asjas ei ole tõendamist leidnud V. Kudrjavtsevi väide, et ta ei teadnud, millistele dokumentidele alla kirjutab. Vastavalt TsÜS §-le 98 lg 1 tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest 4
lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.
lg 4 järgi tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist ei laienda käendaja kohustust. Eeltoodust nähtuvalt ei kehti käendaja suhtes põhivõlgnikupoolne loobumine vastuväite kasutamisest. Põhivõlgniku poolt pärast käenduslepingu sõlmimist tehtud tehingud, eelkõige põhivõlgniku ja võlausaldaja vahelised tehingud, millega välistatakse teatavate põhivõlgnikul eksisteerivate vastuväidete kasutamine sh. näiteks põhivõlgniku poolt antud võlatunnistus, ei kehti
lg 4 kohaselt käendaja suhtes, kes käenduslepingu on sõlminud enne võlatunnistuse väljaandmist. Kostjad esitasid vastuväited, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud nõude olemasolu. Seega on kostjad seadnud kahtluse alla kas tagatav kohustus eksisteerib. V. Kudrjavtsevi poolt nimetatud vastuväite esitamine ei ole põhjendatud, sest temaga sõlmitud käenduslepingu ajal eksisteeris hageja ja põhivõlgniku vaheline võlatunnistus ning sellele võlatunnistusele on käenduslepingus konkreetselt ka viidatud. Kuna käenduslepingus kinnitas V. Kudrjavtsev, et talle on teada tagatava nõude suurus, siis ei ole tagatava kohustuse eksisteerimise vaidlustamine tema poolt asjakohane. Kui käendaja kasutab vastuväiteid, vaieldes vastu tagatava kohustuse olemasolule, on käendaja tõenduslikus mõttes samas seisundis kui põhivõlgnik. Hageja tugines põhivõlgnikule väljastatud arve-saatelehtedele, arvetele ja pretensioonidele. Ainuüksi adressaadi poolt allkirjastamata ja aktsepteerimata arved ei ole piisavad tõendid tõendamaks hageja nõuet käendaja A. Karpovi (või tema õigusjärglase) vastu. Kuna 26.06.2003 käenduslepingu sõlminud isiku A. Karpovi poolt allkirjastatud kirjast nähtub, et seisuga 30.01.2004 on Lasnamäe Elamukeskus AS-il tasumata arved hageja ees, ning asjas puudub vaidlus, et peale nimetatud kuupäeva arveid hagejale tasutud ei ole, siis asjaolu, mille kohaselt on Lasnamäe Elamukeskus AS-il võlgnevus hageja ees ei saa käendaja poolt olla vaidluse all. Vaidlus saab olla selles, kui suur see võlgnevus on. G. Karpova, kes ühtlasi oli ka Lasnamäe Elamukeskuse AS nõukogu liige, esitas Lasnamäe Elamukeskuse AS raamatupidamise arvestuse seisuga 01.06.2004. Kuna G. Karpova muuhulgas tugines asjaolule, et äriühingu võlgnevus hagejale ei saa olla sellest arvestusest suurem, siis on põhjendatud lähtuda võlgnevusest 189 050, 25 krooni. Asjas ei nähtu, et Lasnamäe Elamukeskus AS või käendaja A. Karpovi kui äriühingu juhatuse liikme poolt oleks enne kohtumenetlust esitatud mõni vastuväide kauba tarnete või ebaõigete arvete/pretensioonide kohta. Seega on tõendamist leidnud, et Lasnamäe Elamukeskus AS põhivõlg hageja ees, arvestades G. Karpova vastuväiteid, moodustab vähemalt 189 050, 25 krooni. 5
järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja
lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida 26.06.2003 käendusleping sõlmiti hageja ja A. Karpovi vahel. A. Karpov on surnud ja tema pärijaks on G. Karpova. Pärimisseaduse § 130 lg 1 järgi pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et pärandaja kohustused oleksid olnud lahutamatult seotud tema endaga või seadusest tulenevalt ei saanud need kohustused üle minna, seega on pärijale G. Karpovale üle läinud A. Karpovi kohustused.
lg 2 kehtestab võlausaldajale teatamiskohustused, mille eesmärgiks on vältida käendaja vastutuse suurenemist põhivõlgniku rikkumise korral ning tagada käendaja võimalus regressinõuete esitamiseks põhivõlgniku pankrotimenetluses.
lg 3 sätestab, et kui võlausaldaja ei täida sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. V. Kudrjavtsev leidis eelnimetatud sätetele tuginenud, et
§-is 146 lg 2 ettenähtud võlausaldaja kohustuse mittetäitmisega põhjustas hageja kostjale kahju. Nimetatud väited on alusetud. Lasnamäe Elamukeskus AS pankrot kuulutati välja 13.12.2004. Puudub vaidlus, et hageja ei teavitanud kostjaid Lasnamäe Elamukeskus AS pankrotimenetlusest kirjalikult. 31.01.2005 eelistungi protokollist nähtuvalt on hageja esindaja ja G. Karpova esindaja avaldanud nimetatud istungil, et Lasnamäe Elamukeskus AS pankrot on välja kuulutatud. Kuna nimetatud eelistungil osalesid nii V. Kudrjavtsev kui ka tema lepinguline esindaja, siis V. Kudrjavtsevi väited, mille kohaselt tekkis talle kahju, kuna hageja ei teatanud talle pankrotimenetlusest ei ole põhjendatud. Hiljemalt 31.01.2005 sai V. Kudrjavtsev teada Lasnamäe Elamukeskus AS pankrotimenetlusest ning tal oli võimalus esitada (tingimuslik) nõue pankrotimenetluses. Nõude esitamata jätmise tõttu tekkinud võimalikku kahju hüvitamist nõuda hagejalt ei ole antud asjaoludel põhjendatud. Kuna käenduslepingutes oli poolte vahel käendatava summa suurus piiratud, siis põhjendatud ja tõendatud on hageja nõue mõista G. Karpovalt hageja kasuks välja 100 000 krooni ja V. Kudrjavtsevilt hageja kasuks 200 000 krooni. 6
Samuti luges kohus, et G. Karpova võttis omaks võlgnevuse olemasolu vähemalt 189 050, 25 krooni suuruses summas asjaoluga, kuna ta andis kohtule üle Lasnamäe Elamukeskuse AS hankijate võlgade nimekirja seisuga 31.08.2004, mille kohaselt oli hageja võlgnevuse suuruseks märgitud 189 050, 25 krooni. Kuid kohus ei nimeta, millal ja millises vormis G. Karpova esitas omaksvõtu. G. Karpova eitab kindlalt omaksvõttu. Kohus jättis täielikult tähelepanuta kostjate esitatud Lasnamäe Elamukeskuse AS (pankrotis) pankrotihalduri 26.04.2005 vastuse kostjate teabenõudele. Pankrotihaldur selgitab, et kuigi pankrotimenetluse alguses oli võlgniku avalduse kohaselt hageja ees võlgnevus 189 050, 23 krooni, siiski ei leidnud sellises ulatuses võlgnevuse olemasolu kinnitust dokumentide kontrollimisel selgus, et summa kuulus vähendamisele 30 000 krooni võrra. Pankrotihaldur märgib samuti, et arvete juures puudusid kauba vastuvõtmist tõendavad dokumendid, mistõttu ei olnud pankrotihaldur veendunud, kas kaup tegelikkuses üle anti või mitte. Hageja ei tõendanud nõude aluseks olevate kaupade ostjale üleandmist. Kostjad vaidlustasid kohtus hageja poolt krediidimüügi lepingu nr S-26060301 p 2.2. märgitud hageja kui müüja kohustuse täitmise. Lepingu p 4.1 kohaselt pidi kauba üleandmine toimuma saatedokumendi (saatelehe, arve-saatelehe, arve) alusel. Lepingus on otsesõnu märgitud, et ostja volitatud isiku poolt allkirjastatud saatedokument tõendab kauba ostjapoolset vastuvõttu. Hageja ei esitanud nõude aluseks olnud arveid koos ostja volitatud isiku poolt allkirjastatud saatedokumendiga, mistõttu ei olnud kostjatele teada, kas hageja ka tegelikkuses andis ostjale kaubad üle. Seadusest ei tulene, et kostjad peavad tõendama kaupade mittesaamist. Kohus vabastas ilma õigusliku aluseta hageja kui müüja kaupade ostjale üleandmise tõendamise kohustusest. Hageja ei tõendanud piisavalt, millises ulatuses ja millised arved jäid põhivõlgniku poolt tasumata. Hageja ei esitanud kontrollimiseks kõiki viivisearvete aluseks olnud arveid, samuti ei ole osaliselt esitatud pretensioonis nimetatuid arveid. Kohtutoimikus sisalduvatel 7
lg 1 alusel hageja nõudele vastuväited vaidlustades nii hageja poolt kaupade üleandmise kui maksmata arvete suuruse. Kohus viitab otsuses, et
lg 4 järgi tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Seega G. Karpova osas ei kehti hageja, peamine argument - 02.03.2004 sõlmitud võlatunnistusena käsitletud võlgnevuse kokkulepe. Kohus jättis alusetult arvestamata V. Kudrjavtsev poolt esile toodud vastuväited. V. Kudrjavtsevi ametikoht ei olnud selline, millise kohaselt osalenuks ta põhivõlgnikust juriidilise isiku igapäevatöö korraldamisega, ta ei olnud kursis kogu juriidilist isikut puudutavate probleemidega, samuti on talle arusaamatu, miks ta oleks pidanud võtma endale käenduslepinguga hiigelsuure rahalise kohustuse, millise täitmine käib talle ilmaselgelt ülejõu. V. Kudrjavtsev ei tunnistanud 02.03.2004 sõlmitud hageja ja tema poolt Lasnamäe Elamukeskus AS vahel allakirjutatud võlgnevuse kustutamise kokkulepet; samuti ei tunnista 04.03.2004 hageja ja tema vahel sõlmitud käenduslepingut. Mõlemad V. Kudrjavtsevi poolt vaidlustatud tehingud on eestikeelsed, ta ei valda eesti keelt ega saa ka sellest aru. Seetõttu ei saanud ta tutvuda hageja poolt etteantud dokumentide sisuga ega mõistnud, milliseid kohustusi talle nendega hageja poolt soovitakse panna. Hageja ei selgitanud allakirjutamiseks esitatud dokumentide sisu ega tähendust talle. Kohus jättis need väited tähelepanuta. Kohus jättis tähelepanuta ka V. Kudrjavtsevi esitatud vastuväite 02.03.2004 võlgnevuse kustutamise kokkuleppe sõlmimiseks volituste puudumise kohta. Kohus leidis, et kuna põhivõlgnik Lasnamäe Elamukeskus AS oli V. Kudrjavtsevile välja andnud 03.02.2004 volikirja, millega volitas V. Kudrjavtsevit sõlmima toodete ja kaupade ostu-müügilepinguid hagejaga ja võtma välja kaupu, siis see laienes ka juriidilise isiku nime võlatunnistuse sõlmimisele. Kohus ei üritanudki välja selgitada, milleks tegelikult V. Kudrjavtsevile selline volitus anti. Põhivõlgnik andiski V. Kudrjavtsevile volituse, milline hõlmas tema õigust teha juriidilise isiku nimel müügilepingute vajalikke toiminguid - sh võtta vastu hageja saatedokumente, arveid jm asjaga seotud dokumente. Kahtlust ei ole, et 03.02.2004 volikirjas toodud volitus ei ulatunud juriidilise isiku nimel võlatunnistuste andmisele. 8
mõttes, millega luuakse uus kohustus.
lg 1 järgi on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Kui eeldada, et kostjal oli volitus võlgnevuse kustutamise lepingule alla kirjutada, ei olnud nimetatud lepingu näol tegemist mitte konstitutiivse võlatunnistusega vaid deklaratiivse võlatunnistusega. Riigikohus leidis lahendis 3-2-1-21-06, et mitte igasugune võlatunnistus ei ole konstitutiivne, s.t
Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud.
Sõltuvalt asjaoludest peab kohus hindama, kummaga tegu oli. Ülaltoodu alusel tulnuks maakohtul tuvastada, milline oli Lasnamäe Elamukeskuse AS-i võlg 26.06.2003 sõlmitud püsikliendi krediidilepingu alusel ja anda hinnang esitatud tõenditele. Kostjad on esitanud hagile vastuväited, mille kohaselt on kohtule esitatud vaid arved, kuid ei ole esitatud kauba saatelehti, millest nähtuks kauba vastuvõtmine Lasnamäe Elamukeskuse AS-i poolt. Kõigile neile väidetele ja esitatud tõenditele ei ole maakohus üldse hinnangut andnud, sealhulgas jättis kohus täielikult tähelepanuta kostjate esitatud Lasnamäe Elamukeskuse AS (pankrotis) pankrotihalduri 26.04.2005 vastuse kostjate teabenõudele. Põhjendatud on ka apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole õige ka kohtu järeldus, et kostjad hilinesid käenduslepingute vaidlustamisega, kuivõrd vastavalt TsÜS §-le 98 lg 1 tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral - kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. V. Kudrjavtsev sai neist tehingutest aru alles hageja hagiavalduse saamisel 2004 augustis. Seejärel tegi ta seadusega ettenähtud tühisuse avalduse kohtu eelistungil 31.01.2005 hagejale teatavaks, see on kantud ka protokolli. Seega täitis V. Kudrjavtsev seaduse nõutud teatavakstegemise kohustuse. Kohus jättis sellele vastuväitele hinnangu andmata. Ülaltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt ja tsiviilasi saata uueks arutamiseks maakohtule. Poolte kaebeõigus oleks rikutud, kui esmakordselt annab asjas esile toodud asjaoludele ja nende tõendamiseks esitatud tõenditele hinnangu ringkonnakohus. Taotlused kohtukulude hüvitamiseks vaadatakse läbi maakohtu poolt asja uuel arutamisel. R. Allikvere U. Loonurm E. Liiv 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.