) § 2 lg-s 1 ja maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg-tes 3 ja 31 ehitisele esitatud nõuetele ning aluseks võttes Maa-ameti kirja nr 4.1-4/
tähenduses.
lg 1 järgi on ehitised aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikud asjad, mis jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Raudtee muldkeha ehk raudteetamm on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi ehk rajatis
tähenduses. Asjaolu, et muldkehal puudub pealisehitis, mis võimaldaks teda praegu kasutada raudteena raudteeseaduse (RTS) tähenduses, ei muuda muldkeha olemust. Seega kuulub raudtee muldkeha kui rajatise omanikule õigus erastada muldkeha alust ja selle teenindamiseks vajalikku maad MaaRS alusel. 3) RTS § 3 p 2 kohaselt on raudtee maatükiga püsivalt ühendatud rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist. Raudteerajatised on sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, süvendid, rennid ja kraavid, kontaktvõrgud, turvangu- side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised, ülekäigu- ja ülesõidukohad, jaamad ja teised meldepunktid, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid ja muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised (§ 3 p 4). Kuna rajatist pole võimalik sihtotstarbeliselt raudteena kasutada, ei allu see RTS regulatsioonile. Muldkeha on iseseisva rajatisena kasutuskõlblik, ta pole kasutusest välja langenud või lagunenud. Teede- ja sideministri 09.07.1999 määrusega nr 39 kinnitatud “Raudtee tehnokasutuseeskiri” defineerib muldkeha kui pinnasest rajatist, millele toetub tee pealisehitis. Muldkeha moodustavad täidendid, süvendid, veeviimarid jm. 4)
lg 1 järgi on ehitisregistri objektiks ehitatav ja kasutatav ehitis, mille üle peab arvestust riiklik ehitisregister. Kui tegemist ei oleks
-le vastava rajatisega, ei oleks seda saanud registreerida.
tähenduses rajatise olemasolu on aga eelduseks maa ostueesõigusega erastamisel. Kõnealusel raudteetammi lõigul on ära võetud liiprid, rööpad ja pöörangud, alles on muldkeha ja ballast. Muldkehale on rajatud jalgrattatee. Raudtee pealisehituse lammutamine toimus Raudteeinspektsiooni poolt 27.05.2004 väljastatud kirjaliku nõusoleku alusel. 5) AS Eesti Raudtee Riisipere-Haapsalu raudteelõigu varade erastamise ostu-müügilepinguga müüdi nimekirjas olevad muldkehad erinevatel teelõikudel eraldi vallasasjadena. MaaRS § 6 lg 31 järgi ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi; viimased teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtpäevaks; tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse. Seega kuulub riigilt erastatud ja maaga püsivalt ühendatud objekti alune maa ostueesõigusega erastamisele isegi juhul, kui objekt vajab eelnevalt korrastamist. Muldkeha kui rajatist pole võimalik maapinnast eraldada ja paigutada teise kohta. Maa riigi omandisse jätmise või munitsipaliseerimisega ei saa ilma hüvituseta üle võtta eraõigusliku isiku omandit, see oleks vastuolus põhiseaduse §-ga 32. 4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vallavalitsus kaalus erastamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid ja leidis, et taotletud ulatuses maa erastamine on võimatu. Ettenähtust rohkem kulus aega seetõttu, et tegemist oli ainulaadse juhtumiga. Riigi seisukoha väljaselgitamine oli õigustatud, sest maatükk kuulub Keskkonnaministeeriumi haldusalasse, mille volitatud asutuseks on Maa-amet. Et rajatise pealisehitis on eemaldatud, pole enam tegemist raudteega RTS § 3 p 2 ja ehitisega
RS § 22 lg 1 alusel saab ostueesõigusega erastada maad ehitise olemasolul. OÜ Haapsalu Raudtee ega kaebaja ei ole taotlenud ehitise lammutamiseks kohalikult omavalitsuselt (ka mitte Nissi, Taebla, Ridala Vallavalitsustelt ja Haapsalu Linnavalitsuselt) ehitusluba
§-de 22 lg 1 p 4 ja 23 lg 2 alusel. Seega on tegemist omavolilise ehitusega. Erastamiseks taotletaval maal paiknevad OÜ-le 2
S § 13 lg 1 alusel ei ole kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse õiguslikul alusel püstitatud ehitis, sealhulgas pooleliolev ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks, kui seaduses ei sätestata teisiti. Riigi omandisse jäetud maal ja munitsipaalomandisse antud maal asuv riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv ehitis muutub maa oluliseks osaks maa riigi maakatastris registreerimisega. Õiguslikul alusel püstitatud ehitiseks oli OÜ-le Haapsalu Raudtee võõrandatud Riisipere-Haapsalu raudtee. Ka 28.02.2006 lepingu p-s 1.17 viitas notar asjaolule, et tal pole võimalik usaldusväärselt kontrollida müüja omandiõigust lepingu esemele ja müüja käsundusõigust lepingu eseme suhtes. Raudtee peatee muldkeha lõigud ei ole õiguslikul alusel omandatud või püstitatud ehitised ja seega on ehitiste müügileping õigustühine. Olukorras, kus riik taastas enamusosaluse AS-s Eesti Raudtee, võib riigil tekkida huvi raudteeliikluse taastamiseks Riisipere-Haapsalu lõigul. Seepärast teeb vastustaja omalt poolt kõik selleks, et tagada maa sihtotstarbeline säilimine lähima 10-15 aasta jooksul. 5. Tallinna Halduskohtu 25.05.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Vaidluse põhiküsimuseks on, kas raudtee muldkeha on rajatis MaaRS tähenduses või mitte.
kohaselt on ehitised aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikud asjad, mis jagunevad hooneteks ja rajatisteks (§ 2 lg 1); hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis (§ 2 lg 2), rajatis on ehitis, mis ei ole hoone (§ 2 lg 3). MaaRS § 6 lg 3 sätestab, et hoone või rajatis MaaRS tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis
tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Vastavalt RTS § 3 p-le 2 on raudtee selle seaduse tähenduses maatükiga püsivalt ühendatud rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist. Muldkeha, millelt on eemaldatud rööpad, pöörmed ja liiprid, pole enam raudtee ega seega ka mitte rajatis RTS mõttes. 2) AÕS § 158 lg 1 vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud redaktsioonis sätestas tehnovõrgu või -rajatise üldmõistena kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikud, telekommunikatsiooni- või elektrivõrgud, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldised või surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised (26.03.2007 jõustunud redaktsioonis on telekommunikatsioonivõrk asendatud elektroonilise sidega). Kohtu arvates on ka raudtee tehnorajatis. Tehnorajatise puhul omab tähtsust, kas rajatis on ka tegelikult kasutatav rajatisena, milleks ta on püstitatud. Rajatis ei pea tingimata tehnorajatisena kasutuses olema, kuid seda peab olema võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Tehnorajatiseks ei saa lugeda püsivalt kasutusest välja langenud rajatist. Raudtee muldkeha pole võimalik kasutada raudteena ja seega pole tegemist tehnorajatisega. Rajatiseks MaaRS § 6 lg 3 tähenduses tuleb lugeda üksnes sellist rajatist, mida sihtotstarbeliselt kasutatakse või mida on võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Sihipärasest kasutusest väljalangenud rajatisele pole võimalik erastada teenindusmaad. 3) Raudtee teenindusmaa ostueesõigusega erastamise taotluse lahendamisel pidi Risti Vallavalitsus hindama, kas raudtee muldkeha on võimalik raudteena kasutada. Vastustaja on seda teinud ja õigesti leidnud, et raudtee muldkeha ei vasta
RS § 6 lg 3 ja 31 ehitisele esitatud nõuetele. Korraldus on piisavalt motiveeritud, selles sisalduv viide Maa-ameti kirjale on põhjendatud, sest MaaRS § 38 kohaselt viivad maareformi läbi Vabariigi Valitsus Maa-ameti kaudu ja kohalikud omavalitsused (lg 1); maareformi läbiviimisel on Maa-ametil õigus kontrollida kohaliku omavalitsuse organi tegevust maareformi läbiviimisel (lg 2 p 1), 3
RS § 6 lg-t 3 ning jõudis väärale järeldusele, et Risti Vallavalitsus pidi hindama, kas raudtee muldkeha on võimalik kasutada raudteena. Kaebaja arvates pidi Risti Vallavalitsus hindama, kas raudtee muldkeha on rajatis
RS § 6 lg 3 alusel, mille teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud peab tegema kohalik omavalitsus. 4) Kaebajale kuuluvat rajatist nimetatakse ehitusregistris kui Keila - Haapsalu raudtee peatee muldkeha Risti valla piirides koos selle oluliste osadega ja päraldistega, aadressiga raudteetamm, Risti vald. Kuna tegemist on tee aluspinnasega ehk pinnasest rajatisega, millele toetub tee pealisehitis, on võimalik liiprite ja rööbaste asemel katta rajatis muu teekattega ja kasutada näiteks jalgrattateena nagu seda tehakse. Rajatise praegune kasutus ei tähenda aga seda, et rajatist ei oleks võimalik võtta uuesti kasutusele raudteena. 5) Kohus ei põhjendanud otsust piisavalt, mistõttu jõudis väärale järeldusele, et kuna raudtee muldkeha pole võimalik kasutada raudteena, ei ole tegemist rajatisega. Asjaolu, et muldkehale ei toetu antud hetkel vajalikul määral pealisehitust raudteeliikluse korraldamiseks, toob kaasa üksnes tagajärje, et see ei allu raudteeseaduse regulatsioonile. Seepärast ongi OÜ Haapsalu Raudtee kinnitanud 28.02.2006 lepingu p-s 1, et lepingu eseme võõrandamiseks ei ole vaja Raudteeinspektsiooni nõusolekut, kuna ta ei ole vajalik raudteeinfrastruktuuri majandamiseks ja pealisehitis on likvideeritud Raudteeinspektsiooni nõusolekul. Pealisehitise puudumine ei muuda aga muldkeha kui rajatise olemust ehitusseaduse tähenduses. Muldkeha on iseseisev rajatis, ta ei ole kasutusest välja langenud või lagunenud, vaid rajatisena täiesti kasutuskõlblik. 6) Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega. Kaebaja viitas teede- ja sideministri 09.07.1999 määrusega nr 39 kinnitatud „Raudtee tehnokasutuseeskirja“ üldsätetele, mille kohaselt on defineeritud „muldkeha“ kui pinnasest rajatis, millele toetub tee pealisehitis. Muldkeha moodustavad täiendid, süvendid, veeviimarid jm. 7) Viide MaaRS § 6 lg-le 31 on asjassepuutumatu. Antud juhul ei ole tegemist tagastatava maaga, samuti ei ole muldkeha lagunenud. Vastupidi, kaebaja on pidanud seda jätkuvalt korras. Seega ei ole antud juhul täidetud ühtegi kriteeriumit, mis võiks anda vastustajale õiguse määrata tähtaeg ehitise kordategemiseks. MaaRS § 6 lg 31 ei räägi rajatise, mille juurde maad erastatakse, otstarbekohasest kasutamisest. Raudtee teenindusmaad on vaja ennekõike selleks, et korras hoida muldkeha ja seda hooldada ning teha vajalikke toiminguid, mis võimaldavad igal hetkel taastada pealisehituse ning käivitada rongiliikluse. 8) Maa-ametil on õigus anda selgitusi, kuid need peavad olema antud kooskõlas seadustega. Maa-amet asus 19.06.2006 kirjas nr 4.1-4/5177 väärale seisukohale, nagu tuleks ehitusseaduses 4
lg 1 ja 3, milles on toodud ehitise ja rajatise mõiste.
lg 1 näeb ette: „Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks“.
Kaebajale kuuluv raudtee muldkeha vastab eeltoodud sätetes toodud nõuetele selles osas, et see on nii maapinnaga püsivalt ühendatud (MaaRS § 6 lg 3) kui ka aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud (
lg 1) ning on inimtegevuse tulemusena ehitatud asi (
Kuivõrd kaebaja on OÜ Uuemõisa Taavi poolt 12.12.1997 lepingu alusel riigilt omandatud ning OÜ-le Haapsalu Raudtee ja seejärel kaebajale 28.02.2006 võõrandatud asja Raudteeinspektsiooni poolt 27.05.2004 väljastatud kirjaliku nõusoleku alusel lammutanud, ei saa enam olla tegemist tervikliku asjaga
Kaebajale kuuluv asi kaotas terviklikkuse lammutamistegevuse tulemusena ja langes seetõttu kasutusest välja MaaRS § 6 lg 31 tähenduses. Kaebajale kuuluval raudtee muldkehal puudus pärast lammutamist terviklikule rajatisele omane iseseisev funktsioon. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.