Obsah (5)

§ 218§ 227§ 217§ 101§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2007. a Tartu Tsiviilasja number 2-06-1

§ 218

lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Korrektse kanalisatsiooni puudumine kui lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmisel. Tegemist ei olnud tagajärjega, mis saabus hiljem, vaid puudusega objektis, mis ilmnes hiljem. Kahju ehk kulutus asja viimiseks lepingus kirjeldatud olukorda on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega, sest kui kostja oleks üle andnud kanalisatsiooniga korrektselt ühendatud lepinguobjekti, siis poleks kulutust olnud vaja teha.

1. G. Maiste vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine põhjendatud, kuna kohus on otsuses selgelt põhjendanud oma otsuse tegemist. Vastustaja ei pea kaebust õigeks, kuna maakohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kanalisatsioon oli olemas ja töökorras. Kanalisatsioon töötas nii kostja kui hageja valduses mitmed aastad. Liitumisleping
2. a kohta on olemas ja AS-lt Viljandi Veevärk välja nõutud. Seega tegi maakohus otsuse objektiivselt ja kaaludes kõiki argumente. Apellatsioonkaebus on koostatud emotsioonidel ning jätab välja paljud faktid ja dokumendid. Vastavalt võlaõigusseadusele läks peale lepinguobjekti müüki E. Jaadlale kahju hüvitamise kohustus hagejale, kuna tema ja E. Jaadla vahel on sõlmitud hetkel kehtiv ostu-müügileping. Hageja ja kostja ostu-müügileping katkes peale uue ostu-müügilepingu sõlmimist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tartu Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ning ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hageja kahju hüvitamise nõude.
4. Hageja on esitanud hagi kahju hüvitamise nõude tuginedes kostja müüdud asja mittevastavusele lepingutingimustele. Ringkonnakohus leiab, et hageja peab tõendama, et poolte vahel on kehtiv õigussuhe, et lepinguobjekti puudused olid olemas asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale ning asjaolu, et hagejal on lepinguobjekti puuduse tõttu kahju tekkinud, samuti kahju suuruse. 4
5. Vastustaja vastuväite kohaselt on kehtiv ostu-müügileping hageja ja E. Jaadla vahel, ning pärast hageja poolt lepinguobjekti võõrandamist puuduvad hageja ja kostja vahel lepingulised suhted. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates säilib asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õigus üldise hagi aegumise tähtaja jooksul, kuna hageja esitatud nõude aluseks saab olla pooltevaheline õigussuhe, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et müügilepingust tulenev õigussuhe kestab kuni lepingu nõuetekohase täitmiseni. Ringkonnakohus leiab, hageja saab tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele

§ 227sätestatud tähtaja jooksul.

Asjaolu, et hageja võõrandas enne nõude esitamist lepinguobjekti, ei tohi lepingupoolt seada halvemasse olukorda, kui isikut kes asja edasi valdab. 9. Hageja väitel seisneb lepinguobjekti puudus selles, et objektiks oleva majaosa reovett ei vii kinnistult ära nõuetele vastav kanalisatsioonitrass. Hageja viitab poolte vahel 04.02.2003 sõlmitud notariaalse lepingu p. 2.1.4, mille kohaselt kinnistul asuv elamu vastab projektile, puuduvad õigusliku aluseta teostatud ümberehitused, elamu on elamiskõlblik, on ühendatud elektrivõrgu, vee- ja kanalisatsiooni võrguga.

§ 217lg 1 kohaselt peab üleantav asi vastama lepingutingimustele.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, et oluline on veevärgiga liitumislepingu olemasolu ning asjaolu, et kuni 2006 aasta alguseni, mil trassi mittenõuetekohasus ilmnes, juhiti reovett elamust kanalisatsioonivõrku kinnistul oleva trassi kaudu.

§ 217

lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 2.1.4 tulenevalt pidi objekt lepingu tingimustele vastamiseks olema muuhulgas nõuetekohaselt ühendatud vee- ja kanalisatsiooni võrguga. Hageja väitel see lepingu tingimus täidetud ei olnud, mida ta tõendab Viljandi Veevärgi kirjaga 15.06.2006. Nimetatud kirja kohaselt on uurimisalane torustik rajatud hoone dreenitorustikuks ning seda on kunagi majaomaniku poolt hakatud kasutama reovee kanaliseerimiseks. Reoveekanalisatsioon peab olema kinnine toru ning vajab ka torustiku suuremat kallet ja seetõttu ei saa selleks kasutada dreenitorustikku. Kostja ei ole asja arutamise käigus esitanud vastuväiteid selle kohta, et objekti üleandmise ajal, so riisiko üleminekul hagejale, oleks olukord olnud reovee kanaliseerimise osas teistsugune, kui viidatud kirjas märgitud.

§ 218

lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud varjatud puuduse olemasolu lepingu objektil asja üleandmise ajal hagejale. Kostja on menetluse käigus avaldanud, et ta ei olnud teadlik vaidlusaluse puuduse olemasolust. Ringkonnakohus leiab, et ka kostja mitteteadmine ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Nimetatud asjaolu ei vabanda kostja kohustuste rikkumist, kuna ta lepingu sõlmimisel esitas kinnitused, mis andsid hagejale muuhulgas aluse eelduseks, et kanalisatsioonitrass on nõuetekohane. Kui kostja kinnitas asjaolu, mida ta ei teadnud. siis ta rikkus kohustust.

1. Ringkonnakohus möönab, et käesolevas ajas omandas hageja kostjalt kaasomandi osa, kuid sõltumata sellest lasub vastutus asja lepingutingimustele vastavuse eest kostjal, kui 5 kinnisasja mõttelise osa omanikul, kes deklareerides, et võõrandatav elamuosa on ühendatud kanalisatsioonivõrku, pidi selle tingimuse nõuetekohaselt ka tagama. Hageja väitel tekkis talle kahju seoses sellega, et E. Jaadla, kellele tema sama lepinguobjekti võõrandas esitas tema vastu nõude kuna lepinguobjekt ei vastanud kokkulepitud tingimustele, puuduseks oli mittenõuetekohane reoveetrass. Hageja tunnistas puuduse olemasolu ning hüvitas E. Jaadlale 15 715.55 kr, mis on puuduse kõrvaldamise hind. Kahju suuruse tõendamisel on hageja tuginenud AS-i Viljandi Veevärk 03.02.2006 pakkumisele nr 96007, AS Viljandi Veevärk arvele 660099 (tl 20), maksegraafikule (tl 21) ning kolmele maksekorraldusele (tl 22-24). Asja materjalidest nähtub, et hageja pöördus kostja poole kohe pärast puuduse ilmnemist ja tegi muuhulgas ettepaneku puudus kostjal kõrvaldada (tl 18), kostja sellega ei nõustunud (tl 19), seetõttu tasus hageja oma vahenditega nimetatud puuduse kõrvaldamise eest. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõenditega on tõendatud lepinguobjekti mittevastavuse tõttu hagejale tekitatud kahju suurus.
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja on lepingulist kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud kasutama õiguskaitsevahendit ning taotlema

§ 101lg 1 p 3 nimetatud kahju hüvitamist.

Apellant taotleb hagi rahuldamist täies ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et rahuldamisele kuulub hageja kahju hüvitamise nõue summas 15 715.55 kr. Hageja on hagis märkinud, et hageja ei lisa haginõudele

§ 94intresse, kui kostja nõustub kirjaliku menetluse ning asja kiire lahendamisega.

Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei ole korrektselt viivitusintressi nõuet maakohtule esitanud, siis ringkonnakohus nimetatud nõude võimalikku põhjendatust ka ei käsitle. 10. Menetluses kantud kulud tuleb jätta kostja kanda. Üllar Roostoja Egon Konsand 6 Andra Pärsimägi