Obsah (4)

§ 61§ 50§ 52§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-0

) § 61 lg 4 kohaselt ei tohi igakuine elatisraha ühe lapse kohta olla väiksem kui pool kehtivast kuupalga alammäärast, milleks

1. aastal on 1 800 krooni. Milliseid kulutusi kooliskäiva lapse igapäevasteks vajadusteks teha tuleb, on üldteada ega vaja TsMS 231 lg 1 kohaselt eraldi tõendamist. Hageja soov saada pärast tulumaksuks vajaliku osa mahaarvamist kätte mitte väiksem summa, kui elatise kehtiv alammäär, tuleb lugeda põhjendatuks. Seepärast ei peagi hagis näitama ega tõendama, miks on elatise nõue esitatud alammäärast kõrgemana. 2
2. Arvestades kostja sissetuleku suurust, ei pidanud kohus siiski võimalikuks hagi täies ulatuses rahuldada. Pidades silmas kostja poolt esitatud tõendeid oma sissetuleku suuruse ja rahaliste kohustuste kohta, luges kohus võimalikuks mõista kostjalt välja elatis summas 2 200 krooni kuus alates hagi esitamise päevast. Apellatsioonkaebus
3. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada hagi seaduses ettenähtud elatise miinimumsuuruse ulatuses. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas ning juhinduda menetluskulude jaotamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-st
5. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu kostja kohtu väitega, et lapse ülalpidamiseks tehtavad kulud on üldteada. Kostja arvates on iga lapse vajadused individuaalsed ning poolte ühise lapse ülalpidamiseks tegelikult kuluvad summad ei vasta hageja nõudele. Hageja poolt nõutud summa ületab Sotsiaalministeeriumi avaldatud uurimuses märgitud võimalikke kulutusi lapsele kahekordselt. Elukallidus aga ei ole paari aastaga kahekordistunud. Kostja kasvatab ise samuti alaealist last ja on seetõttu lapsele tehtavate kulutustega kursis. Vesteldes Randoga, tema klassijuhatajaga ja teiste lapsevanematega, jääb arusaam, et lapse igapäevased kulutused on pigem oluliselt väiksemad. Ka ei pea paika väited, nagu oleks kulutused koolitarvetele erakordselt suured, samuti katavad märkimisväärse osa koolitarvete ja õppevahendite kulutustest riiklikud toetused. Hagis on mainitud küll kulutusi treeningutele, kuid jääb arusaamatuks, miks laps seni nimetatud treeningutel ei käi. Kostja on pakkunud lisaks makstavale elatisele ka treeningute ja huvialade kulude katmist, kuid lapsel ei ole seni selliseid kulutusi olnud. Tuleb ka arvestada, et laps viibib sageli kostja juures ja selle aja eest teeb kostja niigi täiendavaid väljaminekuid, sh kulutusi lapse riietele. Vastus apellatsioonkaebusele
6. Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Esitatud nõude osas saab apellatsioonikohus kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teha uue sisulise otsuse, mõistes kostjalt hageja kasuks poolte ühise lapse ülalpidamiseks välja elatise

§ 61lõikes 4 sätestatud suuruses.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et nende kooselust on sündinud poeg R.R, kes pärast poolte kooselu lõppu elab koos hagejaga. Maakohus on tuvastanud, et kostja poolt seni tasutud elatis ei ole lapse vajaduste katmiseks piisav ning seda asjaolu ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Pooled on eri meelt lapse vajaduste suuruse osas ja selles, millises ulatuses suudab kostja lapsele elatist maksta.
2. Kohtu poolt väljamõistetud elatise muutmise alused sätestab

§ 61

lg 3, mille kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, kui on muutunud vanema varaline seisund või laste vajadused. Elatise suuruse muutmisel tuleb sisuliselt arvestada samade asjaoludega, nagu elatise väljamõistmiselgi. Vastavalt

§ 61

lg-le 2 3 lähtutakse lastele elatise suuruse kindlaksmääramisel laste vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist.

§ 61

lg 4 sätestab seejuures ühe lapse igakuise elatusraha miinimumsuuruse, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Niisugusest regulatsioonist järeldub, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid, kuid arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta neist kummagi kanda selline osa lapse vajaduste katmisest, mis vastab tema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Et

§ 61

eesmärgiks on tagada lapse õigus saada piisavas ulatuses elatist ka siis, kui vanemad elavad lahus, ja arvestades, et alla elatise miinimummäära võib kohus elatise välja mõista üksnes erandina, siis järeldub sellest, et reeglina peab väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärast, aga samuti, et eelduslikult katab elatis lõikes 4 sätestatud ulatuses lapse vajadused. Selline järeldus on kooskõlas ka kostja osundatud Sotsiaalministeeriumi tellitud uurimuse andmetega selle kohta, kuipalju keskmiselt kulutavad vanemad reaalselt oma laste ülalpidamiseks, kusjuures uurimuse kohaselt ei sõltu reaalselt tehtavate kulutuste suurus vanemate varalisest olukorrast. Seega, kui vanem, kelle juures laps elab, nõuab elatist

§ 61

lõikes 4 sätestatust suuremas ulatuses, peab ta nii lapse suuremat vajadust kui kostja võimalust suuremat elatist maksta põhjendama ja tõendama.

1. Maakohus on mõistnud kostjalt välja elatise summas 2 200 krooni, mis ületab
2. aasta elatise miinimumi 400 krooni võrra. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus oleks pidanud elatise miinimummäärast suuremas summas väljamõistmist põhjendama

§ 61

lg-le 2 ettenähtud alustega, st lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist, mitte aga hageja sooviga saada elatise kehtiv alammäär kätte ka pärast tulumaksuks vajaliku osa mahaarvamist. Seadusandja on elatise miinimumsuuruse kehtestanud elatist saava vanema tulumaksu maksmise kohustust arvestades ning seetõttu ei ole sellele vastava tulumaksu osa lisamine pelgalt hageja sellekohast soovi aluseks võttes õige. Kuna hageja ei ole piisavalt põhjendanud ega tõendanud, et esineksid alused elatise väljamõistmiseks

§ 61

lg-s 4 sätestatud ulatusest suuremas määras, on võimalik hagi rahuldada vaid tõendamist mittevajavas, s.t igakuise elatusraha miinimumsuuruse ulatuses. 13. Apellatsioonkaebuse vastusele lisatud kuludokumente ei saa ringkonnakohus tõenditena arvestada, kuna vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-dele 1 ja 2 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hinnata kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, m.h põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Nagu öeldud, ei ole hageja esimese astme kohtus põhjendanud ega tõendanud, et esineksid alused elatise väljamõistmiseks

§ 61

lg-s 4 sätestatud ulatusest suuremas määras, samuti ei ole hageja esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks selliseid asjaolusid ja tõendeid esimese astme kohtule arutamiseks ja hindamiseks ei esitatud. Kolleegium peab esitatud kuludokumentide osas vajalikuks siiski märkida, et lapse vajaduse kindlakstegemiseks ei ole esmatähtis see, kas vanem, kelle juures laps elab, on väidetava kulutuse faktiliselt teinud, olulisem on hinnata seda, kas lapse igapäevavajaduste katmiseks on kulutuse tegemine vajalik. Samas on ilmne, et teatud kulutused sõltuvad vähe lapsega koos elava vanema valikutest ja niisuguste kulutuste põhjendatust on võimalik kontrollida maksedokumentide alusel. 14. Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta hageja palve mõista kostjalt välja elatis selliselt, et see vastaks igakordselt seaduses ettenähtud miinimumile. Ringkonnakohtu arvates on 4 hageja selline soov iga-aastase tarbetu kohtuskäimise vältimiseks põhjendatud ja seda tuleb otsuse langetamisel arvestada. Hageja ettepanek on kooskõlas ka kostja seisukohaga, mille kohaselt peaks temalt väljamõistetav elatis vastama seaduses ettenähtud miinimumsuurusele. Nõustudes ühtlasi elatise miinimumi väljamõistmisega kuni uue miinimumi kehtestamiseni, on kostja andnud mõista, et ta on teadlik elatise miinimumi muutumise võimalikkusest seoses kuupalga alammäära muutumisega. Maakohus on otsuse teinud möödunud aasta lõpupäevil. Alates 01.01.2008 kehtiva Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 254 § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks käesoleval aastal täistööaja korral 4 350 krooni. Seega tuleb kostjalt mõista vastavalt

§ 61

lg-le 4 ja § 70 lg-le 1 alates hagi esitamisest kuni 31.12.2007 igakuiselt välja elatis summas 1 800 krooni ning alates 01.01.2008 summas 2 175 krooni ning sealt edasi seaduses ette nähtud elatise igakordses miinimumsuuruses. 15. Vastuseks kostja seisukohtadele märgib ringkonnakohus, et lapse ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et lapse huvid peavad olema elatise suuruse üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.

§ 50

lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve ning keeld teostada vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Riigikohus on 09.03.2005 otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 22 märkinud, et lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal ning et lapsest lahus elava vanema suhtlemine lapsega (

§ 52

lg 1) ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist.

1. Vanema kohustus lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et vanemal lasub kohustus hankida lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajadusel lisasissetulekuid. Kostja on noor ja terve meesterahvas, kellel täna valitsevat tööturu situatsiooni silmas pidades ei peaks olema raskusi oma kasinat sissetulekut kasvatada. Põhjendusi, miks kostja ei saa leida tasuvamat tööd, ei ole kohtule esitatud. Üksnes asjaolu, et kostja pragune töö vastab tema võimalikule kutsealasele ettevalmistusele, ei anna lapse huve silmas pidades põhjust elukutsele mittevastavaid, kuid tulusamaid töö leidmise võimalusi kõrvale heita või välistada ümberõpet.
2. Kostja poolt esiletoodud laenukohustuse arvestamisel tuleb silmas pidada, et lapse ülalpidamiskulude kasvu korral on kostjal laenu edasisel majandamisel võimalik laenutingimusi muuta, arvestades oma tegelikku varalist seisundit ja lähtudes lapse ülalpidamise kohustusest ning enda elatamiseks tegelikult vajalikest kulutustest.
3. Kostja viide tema kasvatada olevale elukaaslase lapsele on ainetu, kuna

§ 60lg 1 kohaselt on vanemal kohustus pidada ülal oma last.

19. Arvestades hagi osalist rahuldamist, tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 5