) § 1046 lg
Käesolevas vaidluses puudub alus käsitleda hageja poolt väljatoodud faktiväidete tõele vastavust või mittevastavust, sest faktiväite ümberlükkamise nõuet saab kohus menetleda vaid juhul, kui hageja on konkreetset ümberlükkamist taotlenud. Väärtushinnangu puhul ei saa hinnata, kas selle sisu on tõene või väär. Väide, et „hageja ei täitnud korrektselt tarbijamängu reegleid“ ei ole ebakohane väärtushinnang. Ebaselge on, milles väidetav kahjulik tagajärg antud asjas väljendub, teadmata on mittevaralise kahju rahalise hüvitamise vajaduse põhjused ja põhistamata rahalise hüvitise suurus. Hageja on kostjana määratlenud ja nõuded esitanud äriühingu vastu, jätnud aga põhjendamata ja tõendamata, kuidas ning mil viisil äriühing tema õigusi rikkunud on. Kohtu põhjendused Asjas on tuvastamist leidnud järgmised asjaolud:
lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (
3 Seega ei nõustu kohus hageja esindaja seisukohaga, et au teotamine võlaõigusseaduse kohaselt on võimalik kostja töötajate ja hageja omavahelistest vestlustest (näiteks telefonivestlusest) ning kostja töötajate suhtumisest, millest hageja tunneb ennast solvatuna. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt tekitas hagejale 30.05.2006 telefonikõne kostja töötaja xxx üleelamisi (t lk 139). Kohus on seisukohal, et au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt ainult võimalik, kui väärtushinnang või tegelikkusele mittevastav asjaolu on õigusvastaselt üldsusele avaldatud. Kohus on arutanud istungil menetlusosaliste esindajatega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhted nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest ja võimaldanud pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta oma seisukoha (t lk 105-107). Kohus on selgitanud hageja esindajale, et hagis tuleb ära tuua konkreetselt hageja au teotavad väited, millega on hagejale tekitatud mittevaraline kahju (t lk 114). 29.06.2007 täiendava hagiavalduse kokkuvõttes on hageja esindaja seisukohal, et hageja isiklikke õigusi kahjustas kostja poolt hagejale antud ebakohane väärtushinnang, et hageja ei täitnud korrektselt tarbijamängu reegleid (t lk 108-112, 122-123). 07.06.2006 kiri nr 8-6/2006 on avaldatud kolmandatele isikutele (t lk 13). Nimetatud kirjas on avaldatud: „kuna Rollerikampaania 2006 reeglite punkt 11 nõue on täitmata, ei ole meil võimalik Teile auhinda väljastada“ ning „samuti on rikutud kampaania reeglite punkti 5, ….. kuna xxx, Teie kasupoeg, …“. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on hagi esitatud õige kostja vastu. Kiri on allkirjastatud xxx poolt, kes on xxx Aktsiaseltsi turundus- ja müügidirektor. Kiri on väljastatud xxx Aktsiaseltsi kirjablanketil ning seega tegutses xxx kostja nimel. Kohus on seisukohal, et kostja avaldatud väide, et kampaaniareeglite punkti 11 nõue on täitmata, on faktiväide, kuna selle sisu on kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav.
lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.
lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
lg 2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Seega õigustab rahalise hüvitise väljamõistmist üleelamise või rikkumise raskus, mitte üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus. Kostja koduleheküljelt väljatrükitud kampaaniareeglite punkti 3 ja kostja poolt esitatud reeglite p 11 kohaselt on kampaania korraldajal (ehk kostjal) õigus kontrollida kõikide saadetud kampaaniamärkide ehtsust. Auhinnad ei kuulu väljastamisele, kui nende kättesaamiseks esitatud kampaaniamärgid on võltsitud, lubamatult moonutatud või omandatud ebaseaduslikke vahendeid kasutades. Kampaania korraldajatel on kahtluse korral õigus nõuda toodete ostutšeki esitamist (t lk 15, 43). 4 Sellest tulenevalt oli kostjal õigus nõuda kahtluse korral toodete ostutšeki esitamist. Puudub vaidlus, et hagejal ei olnud kõiki ostutšekke esitada ning ta võttis juurde hulgiostjate tšekid. Seega vastab tegelikkusele, et kampaaniareeglite punkt 11 nõue jäi hageja poolt täitmata, kuna hagejal ei olnud esitada kõigi toodete ostutšekke. Avaldatud väites ei ole hagejale ette heidetud kampaaniareeglite rikkumist. Avaldatud väiteid tuleb võtta nii nagu need on avaldatud ning kuidas avalikkus avaldatut tajub, mitte see, mis seoseid avaldatu hagejale endale tekitab. Seega on kohus seisukohal, et hageja on meelevaldselt seostanud esimest väidet enda üldsuse ees halvustamisena. Kohus on seisukohal, et esimesest väitest ei tulene nagu oleks kostja üldsuse ees hagejale ette heitnud seda, et hageja poolt esitatud kampaaniamärgid on omandatud ebaseaduslikke vahendeid kasutades või kampaaniamärgid on võltsitud või lubamatult moonutatud. Kostja poolt väljastatud kirjas selliseid väiteid ei ole avaldatud. Hageja esindaja on ise hagiavalduse täienduses omaks võtnud, et 07.06.2006 avaldatud väide „..xxx, Teie kasupoeg…“ ei ole hageja au teotav, vaid on ebaõige faktiväide. Seega ei saa nimetatud väite avaldamisest tekkida hagejale kahju. Nimetatud faktiväite ümberlükkamist ei ole hageja nõudnud, seega ei tuvasta kohus nimetatud väite õigsust. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et 07.06.2006 kirjas nr 8-6/2006 avaldatud väide, et „…kuna Rollerikampaania 2006 reeglite punkt 11 nõue on täitmata“ on käsitatav faktiväitena. Tegemist ei ole hageja üldsuse ees ebaõigesti kujutamisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi, kui isikut on üldsuse ees ebaõigesti kujutatud sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta, saab isik sel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. Eelpool väljatoodud faktiväide vastab tegelikkusele, kuna hagejal ei olnud esitada kõiki ostutšekke. Kostjal, kui kampaaniakorraldajal oli õigus ostutšekkide esitamist nõuda kampaaniareeglite kohaselt. Asjaolu, et internetileheküljel avaldatud reeglite numeratsioon ei vasta kostja enda poolt viidatud kampaaniareeglitele, ei oma asjas tähtsust, kuna 07.06.2006 kirjast on aru saada, et mingi kampaaniareeglite nõue on hageja poolt jäänud täitmata ning hagejale ei ole ette heidetud ebaausalt kampaanias osalemist. Hagiavalduses ja selle täiendustes (t lk 108-112, 122-123) välja toodud järeldused on hageja ise teinud meelevaldselt. Kohus on seisukohal, et 07.06.2006 kirjas avaldatud väide „Rollerikampaania 2006 reeglite punkt 11 nõue on täitmata“ on käsitatav faktiväitena ning ei ole tavapärase arusaama järgi isiku au teotav. Seega ei riku avaldatud faktiväide hageja õigusi. Sellest tulenevalt on hageja nõue kostjalt, kui andmete avaldamise eest vastutavalt isikult, au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus ei ole tuvastanud kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumist, jätab kohus hageja poolt esitatud tõendid tervisliku seisundi kohta hindamata (t lk 29, 52, 102-103). Kuna hagis ei ole esitatud nõuet 07.06.2006 kirjas avaldatud faktiväite, xxx on hageja kasupoeg, ümberlükkamist, jätab kohus tunnistaja xxx (t lk 139) sellekohased ütlused hindamata (t lk 139). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus 5 esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.