KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2416 Haldusasi Pavel Terentjevi kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Pavel Terentjevi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – Pavel Terentjev Vastustaja (haldusorgan) – Ida Politseiprefektuur RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Halduskohtu
- detsembri 2007 otsus muutmata. Tartu Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Pavel Terentjev esitas 27.11.2007 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Narva arestimaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt viibis P. Terentjev 19.03.2007 kuni 02.05.2007 Narva arestimajas, kus puudusid pesemisvahendid, ennast ja plastmassnõusid tuli pesta külma veega, ämber anti ainult üheks tunniks, madratsid ja padjad olid katkised ja mustad, linu anti ühes eksemplaris ning pealevõtmiseks oli tolmunud tekk. Kambris oli kuus inimest, loomulikke vajadusi tuli rahuldada avatud tualetis teiste nähes, laud oli kahele inimesele ja ülejäänud, sealhulgas ka tema, pidid sööma voodil, suitsetajatele eraldi kohta ja akent polnud ning tal tuli pidevalt hingata tubakasuitsu. Tervelt 46 päeva ei näinud ta päikesevalgust.
- Ida Politseiprefektuur vaidles kaebusele vastu. Vastuse kohaselt viidi kord nädalas kinnipeetavad dušši alla ja üle päeva eraldati kambri koristamiseks puhastusvahendit Clorides. Nõudepesuvahendi omamise õigust arestimaja sisekorra eeskirja § 15 lg 2 ette ei näe. Kõigis kambrites on ühesugune WC, see on privaatsuse tagamiseks piiratud riidega. Kaebaja kambris nr 2 on aken ja uued päevavalguslambid. Eraldi suitsetamise ruumi küll pole, kuid kambritesse on paigaldatud piisavat õhuvahetust tagav ventilatsioon. Laua taha mahub istuma vähemalt kolm inimest ning kinnipeetavatele eraldatavad madratsid, tekid ja padjad on kasutuskõlblikud ja sanitaarses korras. Ühest linast ja ühest padjaüürist koosnevat voodipesu vahetatakse kord nädalas. Kuigi kamber nr 2 on neljakohaline, oli see ajavahemikul 19.03.2007 - 12.04.2007 ülerahvastatud, kuid samas ei esitanud kaebaja selle ajavahemiku suhtes arestimajale ühtegi vastavasisulist kaebust ega taotlust. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas märgiti, et kaebajat koheldi võrdselt teiste kinnipeetavatega ja politseiprefektuur ei ole tema õigusi rikkunud ega talle süüliselt kahju tekitanud. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- detsembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole kohtule esitatud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et Ida Politseiprefektuuri politseiametnike tegevus oli suunatud kaebaja piinamisele, tema väärikuse alandamisele või teotamisele või, et tingimused vaidluse põhjuseks olevas arestimajas oleks üldse mingilgi viisil olnud seotud tema isikuga. P. Terentjev viibis Narva Arestimajas 19.03.2007 kuni 02.05.
- Ida Politseiprefektuuri vastusele lisatud fotod, voodipesu väljastamise žurnaali väljavõte ja arestimaja ventilatsiooni paigaldamist käsitlev dokumentatsioon kinnitavad, et kõik kinnipeetavad olid samades tingimustes. WC oli võimalik kasutada ka nii, et teised kambris viibivad isikud seda toimingut otseselt pealt ei näinud. Kambris on olemas aken ja ventilatsioon ning kinnipeetavatele, sealhulgas ka P. Terentjevile, anti voodivarustus ja vahetati seda regulaarselt. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) §-is 9 lg
- Sätestatu kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Põhiseaduse §-ist 25 tulenev õigus ei tähenda isikule õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju tingimusteta ja ainult rahas hüvitamist. Väärikuse alandamise puhul saab rahaline hüvitus olla põhjendatud üksnes siis, kui kohtumenetluses leiab kinnitust mõne ametiisiku süü isiku sellises kohtlemises, mis seisneb tema teadlikus panemises alandavatesse või teotavatesse oludesse või muudes tegudes, mille eesmärk on inimese au ja väärikustunde riivamine, tema piinamine, alandamine, kahjustamine või teotamine. Seega on 2 oluline tuvastada see, et kahju põhjustanud tegevus oli õigusvastane, teadlik, pahatahtlik, eesmärgipärane ja just sellele isikule suunatud. P. Terentjevi esitatud tuvastamisnõude osas märkis kohus, et käesoleval juhul on tuvastamisnõuet täiendatud kahju hüvitamise nõudega, samas iseseisvaid põhjendusi pole kaebaja vaatamata kohtuniku vastavale nõudmisele esitanud ning neid ei ole kohtumenetluse käigus leidnud halduskohus ka ise. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- P. Terentjev esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada P. Terentjevi kinnipidamine Narva Arestimajas ajavahemikul 19.03.2007 kuni 02.05.2007 tema inimväärikust alandavaks ning hüvitada talle mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt pidi kaebuse esitaja, viibides Narva Arestimajas ajavahemikul 19.03.2007 kuni 12.04.2007 kambris nr 2, mis on mõeldud 4 inimesele, kuid kus tegelikult oli 6 inimest, magama põrandal. Talle anti üks lina, kuid tekk ja madratsid olid mustad ning lõhkised ja ta pidi magama riietes. Rasvaseid nõusid ei saanud külma veega puhtaks, aga pesuvahendeid kambrisse ei lubatud. Kamber oli halvasti valgustatud. WC oli kambris avatud, riidest sirmi võtsid valvurid ära, mistõttu tuli WC-s käia teiste kinnipeetavate nähes. Kambris oli laud, kuid ainult kaks tooli, mistõttu kaebuse esitaja oli sunnitud sööma voodil istudes. 46 päeva jooksul ta ei käinud jalutamas ja oli sunnitud sisse hingama sigaretisuitsu, kuigi ta ise ei suitseta.
- Ida Politseiprefektuur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu
- detsembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) eraldatakse kambri koristamiseks (sobib ka nõudepesuks) üle päeva puhastus- ja desinfektsiooni vahendi „Clorides“ lahust, mis sobib ruumide ja tööpindade desinfitseerimiseks. Ettekannetest saab järeldada, et kambrisse nr 2 on puhastusvahendit antud ning nimetatud kambris viibivad isikud ei ole keeldunud puhastusvahendi vastuvõtmisest. Arestimaja sisekorraeeskiri ei näe ette õigust omada kambris nõudepesuvahendit; 2) vastavalt Arestimaja sisekorraeeskirja §-ile 11 lg 2 võimaldatakse arestialusel kord nädalas kasutada sauna, dušši või vanni ning vahetada voodipesu. Kohtule esitatud ettekannetest nähtub, et kord nädalas viidi kinnipeetavad duši alla. Voodipesu vahetatakse Narva arestimajas igal reedel. Igale kinnipeetavale antakse 1 komplekt voodipesu, mille hulka kuulub 1 lina ja 1 padjapüür; 3) on alusetu väide, et kamber oli valgustatud ebapiisavalt. Kambris nr 2 on aken. Lisaks paigaldati 2005 Narva arestimaja kambritesse uued päevavalgustuslambid; 4) on kinnipeetavatele eraldatavad madratsid, tekid ja padjad kasutuskõlblikud ja sanitaarses olukorras. Ida Politseiprefektuuri pehme inventari desinfitseerimist teostab SA Narva Haigla; 5) on kamber nr 2 tõepoolest 4-kohaline. Kohtule esitatud ettekannetest nähtub, et antud kambris viibis ajavahemikul 19.03.2007 - 12.04.2007 (25 päeva) kinnipeetavaid rohkem, kuid alates 13.04.2007 - 03.05.2007 (20 päeva) ei ületanud kinnipeetavate arv kambris olevate kohtade arvu. Ajavahemikul 19.03.-12.04.2007, mil kamber oli ülerahvastatud, ei esitanud P. Terentjev ühtegi vastavasisulist kaebust ega taotlust arestimajale. Asjaolu, et kamber oli ülerahvastatud, on põhjendatav sellega, et antud ajavahemikul ei võtnud Tartu Vangla kinnipeetavaid vastu, mistõttu tekkis arestimajas ülerahvastatus; 6) on kõikides arestimaja kambrites olemas ühesugune WC. Kambris olev WC nurk on piiratud riidega, millega on tagatud loomulike vajaduste privaatne rahuldamine; 3 7) puudub Narva arestimajas eraldi suitsetamise ruum, ent 2005 paigaldati arestimajja uus ventilatsioon, millega on tagatud piisav õhuvahetus kõikides kambrites, mistõttu on alusetu väide, et kaebaja oli sunnitud hingama sisse suitsust õhku. Arestimajas viibimise ajal ei avaldanud P. Terentjev kordagi rahuolematust, et kambrikaaslased suitsetavad; 8) on kambris nr 2 laud olemas ja laua taha mahub istuma vähemalt 3 inimest. Kui kaebaja tõepoolest soovis laua taga süüa ja kohad hõivatud olid, võinuks ta oodata, kuni kambrikaaslased laua taga kohad vabastavad, mistõttu ei ole tõsiselt võetav P. Terentjevi väide, et ta pidi sööma voodis; 9) ei esitanud P. Terentjev Narva arestimajas viibimise ajal ühtegi kaebust ega taotlust arestimaja tingimuste kohta ega ka väljendanud seisukohta, et tingimused mõjuvad talle inimväärikust alandavana. Kaebaja on esitanud 2007 halduskohtule 3 erinevat kaebust Narva arestimaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Oma eelnevates kaebustes ei ole ta leidnud, et käesolevas kaebuses märgitud tingimused oleks alandanud tema inimväärikust; 10) võimaldab HKMS §-is 7 lg 1, §-is 26 lg 1 p 3 sätestatu haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistada üksnes siis, kui kaebuse esitajal on sellise konstanteeringuga kohtulahendi saamiseks põhjendatud huvi. Kaebuse esitamise ajaks on P. Terentjev etapeeritud juba Tartu Vanglasse ning tal on võimalik kasutada seal kõiki hüvesid, milliseid ei olnud tal võimalik kasutada Narva arestimajas. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-65-03 muuhulgas märkinud, et sotsiaalsete põhiõiguste täpsema mahu määrab kindlaks riigi majanduslik olukord ning riik ei saa rohkem anda ja keegi ei saa riigilt rohkem nõuda, kui riik võimeline on; 11) ei ole Ida Politseiprefektuuri poolt P. Terentjevile tekitatud süüliselt tegevuse või tegevusetuse läbi RVastS §-ides 7 ja 9 sätestatud alustel kahju. RVastS §-ide 7, 9 alusel on võimalik nõuda materiaalset ja moraalset ehk mittevaralist kahju ainult siis, kui on tõendatud, et avaliku võimukandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikes suhetes rikuti isiku õigusi. Käesoleval juhul ei ole rikutud avaliku võimukandja tegevuse või tegevusetusega P. Terentjevi õigusi ja kaebaja ei ole ka tõendanud, et tema väärikust Narva arestimajas alandati. Arestimajas viibimise ajal ei esitanud ta ühtegi vastavasisulist taotlust või kaebust, mis on käesoleva vaidluse esemeks. Narva arestimaja tegevus P. Terentjevi suhtes oli õiguspärane, kaebajat koheldi võrdselt teiste kinnipeetavatega ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
- Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise alused on sätestatud RVastS §-is 9 lg
- Sätestatu kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Põhiseaduse §-ist 25 tulenev õigus ei tähenda isikule õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju tingimusteta ja ainult rahas hüvitamist.
- Riik peab garanteerima, et isikut peetakse kinni inimväärikust austavates tingimustes, et meetme rakendamise viis ega meetod ei põhjustaks talle kannatusi ega raskusi, mis ületaksid 4 kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme ja et, võttes arvesse vangistuse praktilisi nõudeid, oleksid tema tervis ja heaolu piisavalt kindlustatud.
- Kaebaja väite kohaselt pidi ta, viibides Narva Arestimajas ajavahemikul 19.03.2007 kuni 12.04.2007 kambris nr 2, mis on mõeldud 4 inimesele, kuid kus tegelikult oli 6 inimest, magama põrandal. Talle anti üks lina, tekk ja madratsid olid mustad ning katkised. Rasvaseid nõusid pidi pesema külma veega. Kamber oli halvasti valgustatud. WC oli kambris avatud ning seal tuli käia teiste kinnipeetavate nähes. Kambris oli laud, kuid ainult kaks tooli. 46 päeva jooksul ta ei käinud jalutamas ja kambris oli sunnitud sisse hingama sigaretisuitsu.
- Vastustaja vaidles kaebajale vastu ning väitis, et nõusid oli võimalik pesta puhastus- ja desinfektsiooni vahendi „Clorides“ lahusega. Igale kinnipeetavale antakse 1 komplekt voodipesu, mille hulka kuulub 1 lina ja 1 padjapüür ning neile eraldatavad madratsid, tekid ja padjad on sanitaarses olukorras. Kamber nr 2 on piisavalt valgustatud, seal on aken ning 2005 paigaldati kambritesse uued päevavalgustuslambid. Kamber nr 2 on 4-kohaline ning ajavahemikul 19.03.2007 - 12.04.2007 (25 päeva) oli seal kinnipeetavaid rohkem, kuid alates 13.04.2007 - 03.05.2007 (20 päeva) ei ületanud kinnipeetavate arv kambris olevate kohtade arvu. Kambris olev WC nurk on piiratud riidega, millega on tagatud loomulike vajaduste privaatne rahuldamine. Arestimajas puudub eraldi suitsetamise ruum, ent 2005 paigaldati arestimajja uus ventilatsioon, millega on tagatud piisav õhuvahetus kõikides kambrites.
- Ringkonnakohus leiab, et arvestades kaebaja väiteid, vastustaja vastuväiteid ning asjas olevaid tõendeid, saab asuda seisukohale, et Narva arestimaja kamber nr 2, kus kaebajat hoiti ajavahemikul 19.03.2007 – 02.05.2007, oli antisanitaarses seisukorras ja seal valitsesid halvad hügieenitingimused. Kambri halba seisukorda tõendab vastustaja enda poolt esitatud fotod (tl 26 – 30). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ajavahemikul 19.03.2007 - 12.04.2007 (25 päeva) oli kambris kinnipeetavaid rohkem ettenähtud 4-st ning seega oli ruumikitsikus. Põhjendatud ei ole kaebaja väited seoses voodipesu antisanitaarse olukorraga ja vahendi puudumisega nõude pesuks. Samuti kaebaja väide, et kõik neli kambris olevat inimest ei mahtunud korraga laua äärde sööma, võib olla õige, kuid samas seda asjaolu ei saa käsitleda teda alandavana. Fotol (tl 29) olev aken annab tõesti aluse väiteks, et loomulik valgus kambris on halb, kuid samas vastustaja väitel on kambris vajalik valgus tagatud päevavalguslampide kasutamisega. Vastustaja väitel paigaldati 2005 arestimajja uus ventilatsioon, millega on tagatud piisav õhuvahetus kõikides kambrites ning ringkonnakohtul ei ole alust kahelda vastustaja sellekohases väites. Fotolt nähtuvalt (tl 27 – 28) on WC nurk eraldatud riidega ning seetõttu oli tagatud kinnipeetavatele isikutele loomulike vajaduste privaatne rahuldamine, kuid samas on nimetatud nurk juba iseenesest antisanitaarne.
- Vastavalt RVastS §-ile 7 lg 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleks eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas kaebaja poolt nimetatud avaliku võimu kandja tegevus (tegevusetus), millega talle väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb vältimatu põhjuslik seos väidetavalt tekitatud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel.
- Vastustaja vastuväite kohaselt puudub tema tegevuses õigusvastasus. Isegi siis, kui vastustajal ei ole kavas kaebaja alandav kohtlemine, kuid see saab teoks riigi majandusliku olukorra tõttu, mis ei võimalda luua arestimajades sanitaarseid tingimusi, ei saa alandamise eesmärgi puudumine haldusorgani tegevuses välistada õigusvastasust. Samas aga, kuigi vastustaja tegevus on õigusvastane seeläbi, et kaebajat hoiti ajavahemikul 5 19.03.2007 – 02.05.2007 Narva arestimajas antisanitaarses seisukorras olevas kambris ja seal valitsesid halvad hügieenitingimused, ei too see kaasa mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Hindamaks, kas kinnipidamisolud oli alandavad, tuleb muuhulgas arvesse võtta ajavahemikku, mille vältel isikut vastavates tingimustes hoiti. Antud juhul viibis kaebaja Narva arestimajas 45 päeva, sellest 25 päeva ülerahvastatud kambris. Kuigi kamber oli antisanitaarses seisukorras ja seal valitsesid halvad hügieenitingimused, siis arvestades ajavahemikku, mille kestel kaebajat säärastes tingimustes hoiti, ei saa väita, et need olid piisavad, põhjustamaks kannatusi ja raskusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme. Lähtudes eeltoodust, on halduskohus õigesti jätnud rahuldamata mittevaralise kahju nõude. Apellant oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei ole taotlenud. Maili Lokk Agu Timmi 6 Viivi Tomson