KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill
- a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-6147 Tsiviilasi VJ’i hagi JJ vastu abielu lahutamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VJ (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja JJ(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat Vladimir Šemanski (AB XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 26.03.
- a Istungil osalenud isikud Hageja VJ Kostja J J Kostja esindaja vandeadvokaat Vladimir Šemanski RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada VJ’i ja JJ abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis,, mille kohta on koostatud abieluakt nr. XXX. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates. Poolte abielust XXX.a. sündinud poeg O J jätta elama ema JJ juurde. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus ei kuulu edasikaebamisele. Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna mõlemad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. pooled on Esitatud asjaolud VJ esitas kohtule 19.02.2008.a. hagiavalduse JJ vastu abielu lahutamiseks. Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX.a. Poolte abielust sündis XXX.a. poeg OJ, kes elab koos kostjaga ning sellele hageja vastuväiteid ei esita. Hageja lahkus poolte ühisest kodust aadressil XXX, Tallinn 2006.a. augustis, mis ajast lõppesid ka faktiliselt poolte abielusuhted. Hageja palub kohtul lahutada poolte abielu, kuna leiab, et perekond on purunenud ja abielu jätkamine on võimatu, samuti on hageja uus elukaaslane. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle abielulahutuse nõudele vastu. Hageja lahkus kodust, kui kostja raskelt haigestus 2006.a. augustis. Kostja palub poolte abielust XXX.a. sündinud poeg OJ jätta elama tema juurde. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu VJ’i ja JJ vahel on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr. XXX. Kuna nii VJ kui ka JJ peavad abielu jätkamist võimatuks ning soovivad abielu lahutamist, siis leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. OJ’i sünnitunnistustega on tõendatud, et OJ’i vanemateks on VJ ja JJ. PKS § 29 lg. 3 alusel lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. PKS § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. JJ palus jätta poolte ühine poeg OJ’i (sündinud XXX.a.) tema juurde elama, millele VJ vastu ei vaielnud. Seega puudub poolte vahel vaidlus lapse elukoha suhtes. Kohus leiab, et vastavalt JJ soovile ja VJ’i nõusolekule tuleb poolte ühine poeg OJ jätta elama ema JJ juurde. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled esitasid kohtule avalduse, milles loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Taimi Kollom Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.