TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1510 Otsuse kuupäev 31.10.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Ilmar Nopri kaebus Ravimiameti peadirektori 21.05
paragrahvis 421 ettenähtud ülesannete täitmise korra“ ja 29.05.2007 läbiviidud liisuheitmise tulemuste peale. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Ilmar Nopri, vastustaja - Ravimiamet ja kolmandad isikud OÜ Koduapteek ja OÜ Aptesel Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik Vastavalt
(RavS) § 42 lg 1, 4 ja 5 avaldas Ravimiamet 12.04.2007. a. teabe kahe üldapteegi või selle struktuuriüksuse avamise õiguse saamiseks Tallinna linnas. Kuna taotlusi üldapteegi avamiseks laekus rohkem kui oli vabanenud tegutsemiskohti (kokku 59 taotlust), toimus 29.05.2007.a.
§ 421lg 6 ja Ravimiameti peadirektori 21.
mai 2007.a käskkirjaga nr 16 kinnitatud „
paragrahvis 421 ettenähtud ülesannete täitmise kord" (edaspidi nimetatud kord) kohaselt liisuheitmine. Taotluse esitajate seaduslikel või volitatud esindajatel oli õigus ja võimalus tutvuda liisuheitmise korraga ning õigus viibida liisuheitmise juures. Liisuheitmise tulemused tehti teatavaks 29.05.
- a. Ravimiameti veebilehel. 25.04.
- a. esitas kaebuse esitaja Ravimiametile nõuetekohase taotluse, mille kohaselt kaebuse esitaja avaldas soovi ühe üldapteegi avamise õiguse saamiseks Tallinna linnas. 21.05.
- a. teavitas vastustaja elektronposti teel kaebuse esitajat liisuheitmise toimumise ajast ning palus teavitada vastustajat liisuheitmise juures viibimise soovist. 26.05.
- a. teatas kaebuse esitaja vastustajale, et ei soovi viibida liisuheitmise juures ning samas avaldas soovi tutvuda liisuheitmise läbiviimise korraga. 28.05.
- a. tutvustati kaebuse esitajale elektronposti teel liisuheitmise korda. 31.05.
- a. esitas kaebuse esitaja Ravimiametile vaide, milles nõudis Ravimiameti peadirektori
- mai 2007.a käskkirjaga nr 16 kinnitatud „
paragrahvis 42l ettenähtud ülesannete täitmise kord" tühistamist ja nimetatud korra kohaselt 29.05.
- a. läbiviidud liisuheitmise tulemuste tühistamist, taotluse uue vastava korra väljatöötamiseks ja selle alusel uue liisuheitmise korraldamiseks. 29.06.
- a. jättis Ravimiamet otsusega nr JUR-5/2215 vaide rahuldamata. 20.07.2006 esitas Ilmar Nopri Tartu Maakohtu kaudu kaebuse Tartu Halduskohtule. Ravimiamet vastas kaebusele 05.09.
- Kohus kaasas 06.09.2007 kolmandate isikutena menetlusse OÜ Posti Apteek ja OÜ Aptesel. Kolmandad isikud esitasid arvamuse kaebuse kohta 20.09.
- Kõik menetlusosalised on nõustunud kirjaliku menetlusega. Kohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid selgitusi, taotlusi ja dokumente kuni17.oktoobrini 2007.a. Määratud tähtajaks esitas oma täiendava seisukoha kaebuse esitaja. Kaebuse taotlus ja põhjendused Esialgses kaebuses taotles kaebuse esitaja:
- Ravimiameti 29.06.2007 vaideotsuse nr JUR-5/2215 tühistamist;
- Ravimiameti peadirektori
- mai 2007.a käskkirjaga nr 16 kinnitatud „
paragrahvis 42l ettenähtud ülesannete täitmise kord" tühistamist;
- 29.05.2007 läbi viidud liisuheitmise tulemuste tühistamist;
- Ettekirjutuse tegemist uue
paragrahvis 42l ettenähtud ülesannete täitmise korra väljatöötamiseks;
- Uue liisuheitmise korraldamist. 03.09.2007 teatas Kaebuse esitaja kohtule, et loobub Ravimiameti 29.06.2007 vaideotsuse nr JUR-5/2215 tühistamise nõudest, kuna vaideotsus ei riku otseselt tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult (tl 21).. Kaebaja leidis, et liisuheitmise korra rakendamisel, mis nägi ette kõikide taotlejate nimede märkimist loosisedelitele (kui sooviti 2 apteeki, siis 2 loosisedelit), nende panemist tühjadesse, märgistamata ümbrikesse ja nende hulgast 2 sedeli väljatõmbamist, kes saavadki apteegi asutamise õiguse osaliseks, tekib ebavõrdse kohtlemise moment. Kuna protseduur nägi ette liisuheitmise korraldamist ühevoorulisena ja osale taotlejaist jäi vooru n-ö kaks häält, siis oli osadel taotlejatel eelis asutusõiguse saamiseks võrreldes ühe häälega osalejatega. Iga kahe ümbrikuga liisuheitmises osaleja omas võrreldes ühe ümbrikuga osalejaga kaks korda enam võimalusi saada apteegi asutusõigus. Selliselt korraldatud protseduur ei ole kaebuse esitaja arvates õiglane ega kooskõlas põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega. Kuna jagamisel oli kaks ilma konkreetsete määranguteta asutusõigust, siis oleks pidanud kummagi õiguse saamiseks korraldama eraldi voorud. Mõlemas voorus oleks pidanud kõigil osalejatel olema vaid üks hääl. Teises voorus poleks osalenud vaid esimeses voorus asutusõiguse saanu, kui ta pretendeeris vaid ühele asutusõigusele. Sellega oleks tagatud ka võrdse kohtlemise põhimõte. Juhul, kui ühe asutusõiguse loosil igal osalejal oleks üks hääl, sobiks ka Ravimiameti peadirektori
- mai 2007.a. käskkirjaga kehtestatud kord. Kaebaja väitel teavitas ta korra puudustest 28.05.
- a. ka Ravimiametit ja palus 29.05.
- a läbiviidav liisuheitmine ära jätta, välja töötada uus võrdse kohtlemise põhimõtet järgiv kord ning selle kohaselt ka toimetada liisuheitmine. Ravimiamet leidis, et antud korda pole võimalik enam muuta 29.05.
- a. korraldatava liisuheitmise puhul. Kaebaja leidis, et Ravimiameti peadirektori 21.05.
- a. käskkirjaga nr 16 kinnitatud "
§ 421
ettenähtud ülesannete täitmise kord“ on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 12 ning rikub tema põhiseaduslikku õigust olla võrdselt koheldud ja ning käskkirja alusel toimunud liisuheitmise tulemused on seega õigustühised. 2 Vastustaja vastuväited kaebusele Vastustaja leidis, et Ravimiameti peadirektori 21. mai 2007.a käskkirjaga nr 16 kinnitatud „
paragrahvis 421 ettenähtud ülesannete täitmise kord", , nimetatud korra kohaselt 29.05.
- a. läbiviidud liisuheitmine ning Ravimiameti 29.06.
- a. vaideotsus nr JUR5/2215 on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks ning
paragrahvis 421 ettenähtud ülesannete täitmise korra, 29.05.
- a. läbiviidud liisuheitmise tulemuste ja Ravimiameti 29.06.
- a. vaideotsuse nr. JUR-5/2215 tühistamiseks. Vastustaja põhjendas oma seisukohta järgnevalt: Kaebuse esitaja on oma kaebuses tuginenud PS § 12 esimesest lausest tuleneva isiku põhiõiguse rikkumisele, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. PS § 12 esimese lause sõnastuse kohaselt on kõigile tagatud võrdsus seaduse ees. Võrdsus seaduse ees tähendab kõigepealt, et kõigile tuleb kohaldada õigust ühel viisil. Seda aspekti nimetatakse õiguse ehk seaduse kohaldamise võrdsuseks. RavS § 421 lg 5 sätestab, et taotlused üldapteegi või selle struktuuriüksuse avamise õiguse saamiseks esitatakse Ravimiametile 14 päeva jooksul pärast teabe avalikustamist. Taotluses peab olema taotleja nimi, aadress, registri- või isikukood, kontaktandmed, Maksu- ja Tolliameti piirkondliku maksukeskuse tõend taotleja maksuvõlgnevuste puudumise kohta ning täpsustus, kas soovitakse avada üldapteek või selle struktuuriüksus. Taotluse kinnitab taotleja esindamisõigust omav isik allkirja ja kuupäevaga. Kaebuse esitaja oli Ravimiametile 25.
- 2007.a. esitanud nõuetekohase taotluse, mille kohaselt taotluse esitaja avaldas soovi ühe üldapteegi avamise õiguse saamiseks Tallinna linnas. RavS § 421 lg 6 sätestab, et kui nõuetekohaseid taotlusi laekus rohkem kui üks, eelistatakse üldapteegi avamise õiguse taotlejat. Kui üldapteegi avamise taotlusi laekus rohkem kui üks, heidetakse nende esitajate vahel liisku. Kui laekusid ainult üldapteegi struktuuriüksuse avamise taotlused, heidetakse liisku nende esitajate vahel. Liisuheitmise tulemused tehakse Ravimiameti veebilehel teatavaks kolme tööpäeva jooksul. Nimetatud regulatsioon ei sätesta nõudeid liisuheitmise läbiviimiseks. Kuna tegemist on HMS § 2 lg 1 sätestatud haldusorgani poolt läbiviidava haldusmenetluse toiminguga ning tulenevalt HMS § 5 lg 1 on liisuheitmise korra väljatöötamine pädeva haldusorgani - Ravimiameti ülesanne. Nimetatud korra koostamine oli vajalik, et Ravimiameti poolt läbiviidav liisuheitmise toiming oleks läbipaistev, kõigile osalejatele üheselt arusaadav ning kontrollitav. Sotsiaalministri
- oktoobri 2005.a määrusega nr 105 kinnitatud „Ravimiameti põhimäärus" § 7 p. 1 ja 18 alusel ja arvestades § 4 p. 20 ning RavS § 42' lg 6 on Ravimiameti poolt koostatud ja Ravimiameti peadirektori 21.05.
- a. käskkirjaga nr 16 kinnitatud "
§ 421ettenähtud ülesannete täitmise kord".
Nimetatud korra punktide 13, 14, 15 ja 16 kohaselt määras liisuheitmise komisjon komisjoni liikmete seast liisutõmbaja, kes lahkus sedelitega ümbrike ettevalmistamise ja segamise ajaks ruumist. Liisuheitmiseks kanti tegutsemiskoha taotluste esitajate nimed sedelitele. Sedelid asetati eraldi ümbrikutesse, mida ei olnud võimalik väliselt eristada. Liisutõmbaja võttis ümbrike hulgast kaks ümbrikku, mis koheselt avati ja milles olevale sedelile kantud tegevusloa taotluse esitaja nimi loeti ette. Taotluse esitaja seaduslikel või volitatud esindajatel oli õigus viibida liisuheitmise juures. Kaebuse esitaja ei viibinud liisuheitmise läbiviimisel. 3 Vastustaja oli seisukohal, et Ravimiameti peadirektori 21.05.2007. a. käskkirjaga nr 16 kinnitatud "
§ 42' ettenähtud ülesannete täitmise kord" vastab HMS § 54 sätestatud tingimustele.
Nimetatud kord on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega nimetatud kord ei riiva kaebuse esitaja põhiõigust, mis on sätestatud PS § 12 esimeses lauses. Samuti ei tuvastanud vastustaja vaidemenetluse käigus, et liisuheitmise läbiviimisel oleks kaebuse esitajat koheldud erinevalt võrreldes teiste osalejatega või kehtiva liisuheitmise korraga. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et kuna jagamisel oli kaks ilma konkreetsete määranguteta asutusõigust, siis oleks pidanud kummagi õiguse saamiseks korraldama eraldi voorud. Mõlemas voorus oleks pidanud kõigil osalejatel olema vaid üks hääl. Teises voorus poleks osalenud vaid esimeses voorus asutusõiguse saanu, kui ta pretendeeris vaid ühele asutusõigusele. Vastustaja arvates on kaebuse esitaja poolt pakutud liisuheitmise läbiviimine vastuoluline. Kui liisuheitmine viia läbi eraldi voorudena vastavalt vabanenud kohtadele (näiteks 5 kohta Tallinnas), tekib põhjendatud küsimus, miks taotleja, kes soovis saada ühe apteegi avamiseks õigust, peaks saama osaleda oma ühe sedeliga kõikides voorudes, samas kui taotleja, kes soovib avada mitut üldapteeki, saab osaleda ainult nii mitmes voorus kui mitut sedelit ta omab (st kui mitut apteeki ta soovib avada). Oletame eeltoodud näite puhul, et taotleja soovib saada ainult kahe üldapteegi avamise õigust, siis kaebuse esitaja poolt esitatud lahenduse korral osaleks ühe apteegi avamise õiguse taotleja oma ühe sedeliga viies voorus, aga kahe apteegi avamise õiguse taotleja ainult kahes voorus. Vastustaja leidis, et kaebuse esitaja poolt pakutud lahenduse korral (eraldi voorude korraldamisel) peaks ühe üldapteegi avamise õiguse taotleja osalema ainult ühes voorus, olenemata asjaolust, kas üldapteegi avamise õigus on konkreetselt määratletud või mitte. Samas pidas vastustaja vajalikuks märkida, et 29.05.
- a. läbiviidud liisuheitmisel osales kaebuse esitaja hääl mõlema üldapteegi avamise õiguse saamisel. Nimetatud korra väljatöötamisel ei saa hinnata pelgalt osalejate võimalikke „võiduvõimalusi" ega üksnes niisugust olukorda, mille puhul on tegemist kahe vabanenud apteegiosutamise kohaga, vaid nimetatud kord peab võimaldama korraldada liisuheitmist erinevates olukordades, sõltumata vabanenud kohtade ja liisuheitmisel osalejate arvust. Ravimiameti poolt läbiviidav liisuheitmise toiming peab olema läbipaistev, kõigile osalejatele üheselt arusaadav ning kontrollitav. Vastustaja on nimetatud korra väljatöötamisel seda kõike ka arvestanud ning eelkõige lähtunud põhimõttest, et liisuheitmise olemuseks ja sisuks on juhuslik valik. Kolmandate isikute seisukoht Kolmandad isikud vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: Kaebuse esitaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et teda on koheldud erinevalt võrreldes teiste liisuheitmisel osalenud isikutega. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et liisuheitmise käigus oleks liisuheitmise korda rikutud. Kolmandad isikud nõustuvad vastustaja seisukohaga, mille kohaselt on kaebaja poolt väljapakutud alternatiivne liisuheitmise kord vastuoluline. Taotlejad, kes avaldasid soovi kahe apteegi avamiseks, said õigustatult loosimisel osaleda kahe loosisedeliga. Arusaamatu on kaebaja seisukoht, mille kohaselt oleks temal pidanud olema õigus osaleda ühe sedeliga kahes eraldi läbiviidavas loosimisvoorus. Kaebaja ei põhjenda, miks on sellise eelise andmine vajalik tema põhiõiguste kaitsmiseks. Kaebaja väitel omas iga kahe 4 ümbrikuga liisuheitmises osaleja võrreldes ühe ümbrikuga osalejaga kaks korda enam võimalusi saada apteegi avamise õigus. Kaebaja jätab tähelepanuta asjaolu, et kui isik soovis kahe apteegi avamist ja saab kahe taotlusega osaleda, siis ei teki tegelikult mingit vastuolu taotleja soovitava eesmärgi ja selle võimaliku saavutamise tõenäosuse vahel, võrreldes ühe ümbrikuga osalenud isiku vastavate võimalustega. Isikul võis olla kaks korda suurem võimalus saavutada ühe apteegi asutamisõigus, kuid mitte kahe apteegi asutamiseks, nagu oli vastava taotleja poolt soovi avaldatud. Kaebuse esitaja hääl osales mõlema apteegi asutusõiguse loosimisel, mistõttu tal oli kahel korral võimalus valituks osutuda. Seega ei piiratud liisuheitmisega mingil moel kaebaja seadusega tagatud õigusi ega huve. Kolmandad isikud olid seisukohal, et liisuheitmise kord on õiguspärane, arusaadav ja tagab kõigi liisuheitmises osalejate võrdse kohtlemise. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kaebuses taotleb selle esitaja:
- Ravimiameti peadirektori
- mai 2007.a käskkirjaga nr 16 kinnitatud „
paragrahvis 42l ettenähtud ülesannete täitmise kord" tühistamist;
- 29.05.2007 läbi viidud liisuheitmise tulemuste tühistamist;
- Ettekirjutuse tegemist uue
paragrahvis 42l ettenähtud ülesannete täitmise korra väljatöötamiseks ning uue liisuheitmise korraldamist. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et Ravimiameti peadirektori 21.05.2007.a. käskkirjaga nr 16 kinnitatud „
paragrahvis 41l ettenähtud ülesannete täitmise kord" rikub kaebaja põhiseaduslikku õigust olla võrdselt koheldud ja on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 12 ning käskkirja alusel toimunud liisuheitmise tulemused on õigustühised. Kohtule esitatud täiendavates selgitustes märkis kaebuse esitaja, et ta ei ole viidanud kehtiva liisuheitmise korra rikkumisele, vaid väidab, et teatud tingimustes on selle korra kasutamine sobimatu. Ühe asutusõiguse väljaloosimisel ei tekita kehtiv liisuheitmise kord ebavõrdse kohtlemise momenti, küll võib probleeme tekitada kahe koha loosimine. Oma väite tõendamiseks on kaebaja lisanud tema poolt koostatud analüüsi võiduvõimaluste (võimaluste kohta saada väljavalituks) 5 ja 100 asutusõiguse koha loosimisel ( tl 58-69 ). RavS § 421 lg 5 sätestab, et taotlused üldapteegi või selle struktuuriüksuse avamise õiguse saamiseks esitatakse Ravimiametile 14 päeva jooksul pärast teabe avalikustamist. Taotluses peab olema taotleja nimi, aadress, registri- või isikukood, kontaktandmed, Maksu- ja Tolliameti piirkondliku maksukeskuse tõend taotleja maksuvõlgnevuste puudumise kohta ning täpsustus, kas soovitakse avada üldapteek või selle struktuuriüksus. Kaebuse esitaja oli Ravimiametile 25.04.
- a. esitanud nõuetekohase taotluse, mille kohaselt taotluse esitaja avaldas soovi ühe üldapteegi avamise õiguse saamiseks Tallinna linnas. RavS § 421 lg 6 kohaselt juhul, kui nõuetekohaseid taotlusi laekus rohkem kui üks, eelistatakse üldapteegi avamise õiguse taotlejat. Kui üldapteegi avamise taotlusi laekus rohkem kui üks, heidetakse nende esitajate vahel liisku. Kui laekusid ainult üldapteegi struktuuriüksuse avamise taotlused, heidetakse liisku nende esitajate vahel. Liisuheitmise tulemused tehakse Ravimiameti veebilehel teatavaks kolme tööpäeva jooksul. 5 Ravimiseadus ei sätesta nõudeid liisuheitmise läbiviimiseks. Liisuheitmise korraldamine on pädeva haldusorgani - Ravimiameti ülesanne. Vastavalt HMS § 5 lg 1 määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Ravimiameti poolt koostati ja Ravimiameti peadirektori 21.05.
- a. käskkirjaga nr 16 kinnitati "
§ 421ettenähtud ülesannete täitmise kord".
Kohus nõustub vastustajaga, et menetluseeskirja koostamine oli vajalik, et Ravimiameti poolt läbiviidav liisuheitmise toiming oleks läbipaistev, kõigile osalejatele üheselt arusaadav ning kontrollitav. Kohus on seisukohal, et Ravimiameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud menetluse läbiviimise eeskiri - "
§ 421ettenähtud ülesannete täitmise kord" on halduse siseakt.
HKMS § 7 lg 1 kohaselt on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ja halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi. Nii menetlustoimingu kui ka halduse siseakti vaidlustamine on võimalik vaid erandlikel asjaoludel. Seadusest või hea halduse põhimõtetest tulenevalt võib siseakt teatud juhtudel olla huvitatud isikute poolt vaidlustatav. Selliseks erandlikuks juhtumiks on olukord, kus halduse siseakt võib rikkuda haldusväliste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegium kohtulahendid haldusasjades nr 3-3-1-16-07, 3-3-1-54-05 ja 3-3-1-64-00). Antud juhul näeb kaebaja oma õiguste rikkumist võimalikus võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumises. Kaebaja arvates väljendub võrdse kohtlemise põhimõtte võimalik rikkumine antud juhul selles, et kehtiva korra kohaselt läbiviidud liisuheitmisel on igal kahe apteegikoha taotlejal (kahe ümbrikuga liisuheitmises osalejal) võrreldes ühe apteegikoha taotlejaga (ühe ümbrikuga osalejaga) kaks korda enam võimalusi saada apteegi avamise õigus. PS § 12 esimene lause sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Võrdsus seaduse ees tähendab, et kehtivat õigust tuleb kohaldada ühetaoliselt. Käesolevas asjas saab võrdse kohtlemise põhimõte avalduda eelkõige menetlustoimingu läbiviimiseks kehtestatud eeskirja - Ravimiameti peadirektori 21.05.2007. a. käskkirjaga nr 16 kinnitatud "
§ 421ettenähtud ülesannete täitmise korra" ühetaolises kohaldamises.
Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et liisuheitmise läbiviimisel
- mail 2007 oleks rikutud kehtivat liisuheitmise korda, kaebaja väitel on aga selle korra kasutamine teatud tingimustes sobimatu.
- novembri 2005.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-05 leiab Riigikohtu halduskolleegium, et võrdse kohtlemise põhimõte laieneb kõigile haldussuhetele, mille üheks subjektiks on haldusväline isik. Seetõttu on halduse tegevus selles osas hinnatav võrdse kohtlemise aspektist. Samas sõltub võrdse kohtlemise nõude konkreetne sisu õigussuhte iseärasustest. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et liisuheitmise olemuseks ja sisuks on juhuslik valik. Liisuheitmise korra väljatöötamisel ei saa pelgalt hinnata osalejate võimalikke võiduvõimalusi ega ka üksnes niisugust olukorda, mille puhul loositakse kahte vabanenud apteegikohta. Nimetatud kord peab võimaldama korraldada liisuheitmist erinevates olukordades, sõltumata vabanenud kohtade ja liisuheitmisel osalejate arvust. Nagu eelnevalt märgitud peab Ravimiameti poolt läbiviidav liisuheitmise toiming olema läbipaistev, kõigile osalejatele üheselt arusaadav ning kontrollitav. Kohus on seisukohal, et Ravimiameti peadirektori 21.05.
- a. käskkirjaga nr 16 kinnitatud "
§ 421
ettenähtud ülesannete täitmise kord" on lähtudes liisuheitmise eesmärgist (apteegi avamise õigus antakse juhusliku valiku põhimõttel) õiguspärane, arusaadav ja tagab kõigi liisuheitmises osalejate võrdse kohtlemise. 6 Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebus on põhjendamatu ning jääb rahuldamata. Ravimiameti peadirektori 21. mai 2007.a käskkirjaga nr 16 kinnitatud „
paragrahvis 42l ettenähtud ülesannete täitmise kord" ja selle alusel 29.05.2007 läbiviidud liisuheitmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu puudub kohtul alus teha Ravimiametile ettekirjutus uue
paragrahvis 42l ettenähtud ülesannete täitmise korra väljatöötamiseks ning selle alusel uue liisuheitmise korraldamiseks. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 7