2-07-16655/6

2-07-16655 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2008.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-16655 Tsiviilasi TU hagi KT vastu üürisuhte tuvastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TU(sünd XXX.a., elukoht XXX); Hageja esindaja Peeter Malve ( ÕB OÜ , XXX); Kostja KT(sünd XX.a., elukoht XXX); Kostja esindaja: Ivo Kallas ( Õigusbüroo OÜ, XXX). Istungi aeg ja istungil osalenud isikud 21.02.3008.a hageja TU, hageja esindaja Peeter Malve, kostja KT, kostja esindaja Ivo Kallas. Resolutsioon

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.
2. Tunnistada TU(üürnik) ja KTi (üürileandja) vahel XXX, Tallinn suhtes tähtajatu eluruumi üürilepingu olemasolu üüriga 2 500 krooni kuus, millele lisaks peab üürnik tasuma ka kommunaalkulude eest.
3. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetluse käik Hageja esitas 26.04.2007.a. kohtule hagi, milles palus tunnistada TU ja KTi vahel XXX, Tallinn suhtes tähtajatu eluruumi üürilepingu olemasolu, pikendada TU üürilepingut XXX, Tallinn eluruumi kasutamiseks kuni 01.07.2010.a. ning kohustada kostjat sõlmima hagejaga kirjalik üürileping. 21.02.2008.a. toimunud kohtuistungil loobus hageja hagi 2 ja 3 punkti nõuetest, milleks olid TU üürilepingu pikendamine XXX, Tallinn eluruumi kasutamiseks kuni 01.07.2010.a. ja kostja kohustamine sõlmima hagejaga kirjalikku üürilepingut. Kostja võttis hagi esimese nõude osas õigeks ja tunnistas, et hageja ja kostja vahel kehtib tähtajatu eluruumi üürileping, mille esemeks on eluruum aadressil Narva mnt 31- 67 ja mille puhul peab hageja tasuma üüri 2 500 krooni kuus, samuti tasuma kommunaalkulude eest. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Käesoleva asja raames vaidlevad pooled selle üle, kelle kanda peaksid jääma menetluskulud. Kohtuistungil leidis hageja, et menetluskulud peaksid jääma poolte kanda, kostja leidis aga, et menetluskulud peaksid jääma hageja kanda. Kostja põhjendas seda sellega, et hageja on pöördunud pahatahtlikult kohtusse. Kostja hinnangul ei olnud hagejal kohtusse pöördumiseks vähimatki põhjust. Kostja on kogu aeg tunnistanud, et poolte vahel on tähtajatu üürileping, käesoleva otsuse resolutsioonis näidatud tingimustel. Seda asjaolu möönis hageja ka kohtule esitatud esialgses hagiavalduses. Kuivõrd hageja loobus muudest nõuetest, kui sellise üürilepingu olemasolu tuvastamise nõudest, siis ei olnud hagejal vähimalgi määral põhjust kohtusse pöörduda, sest kostja ei ole sellise õigussuhte olemasolu kunagi eitanud, samuti võttis kostja sellise üürisuhte olemasolu esimeses kohtule esitatud vastuses koheselt ka õigeks. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja analüüsinud poolte seisukohti kohtukulude jaotuse osas, leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel jätta täies ulatuses hageja kanda. Kostja võttis nende nõuete osas, mille juurde hageja lõplikult lõpuks jäi, hagi koheselt, oma esimeses kohtule esitatud vastuses õigeks, samuti ei eitanud kostja tähtajatu üürilepingu olemasolu ka enne hageja poolt kohtusse pöördumist. Sellele asjaolule on hagiavalduses viidanud ka hageja. Seega tuleb asuda seisukohale, et TsMS § 168 lg 6 eeldused on täidetud ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kaupo Paal Kohtunik 2