← Eesti

3-07-396/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-396 Otsuse kuupäev 31.10.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Vladimir Utšajevi kaebus Tallinna Vangla ja Tartu Vangla tegevusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 11.10.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vladimir Utšajev, vastustajad -Tallinna Vangla esindaja Eda Oisalu ja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse nõuded ja põhistus 26.aprillil 2007.a. edastas Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohtule kohtualluvuse järgi Vladimir Utšajevi kaebuse Tallinna Vangla ja Tartu Vangla tegevusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat Tallinna Vanglas perioodil 01.02.2005-08.02.2005 kambris 623 ja perioodil 04.03.2005 -10.03.2005 kambris

  1. Eelnimetatud kambrid (kamber 527 ja 623) on kartseri tüüpi kambrid ning kaebajat hoiti kartseri tingimustes ilma seadusliku aluseta. Tallinna Vangla kartseri tüüpi kambrites ei olnud riiulit ja voodit, magama pidi põranda peal madratsil. Kambris 527 aken ei sulgunud, ventilatsioon ei töötanud, oli väga külm, enda soojendamiseks ei saanud ka teed keeta, kuna puudusid ka pistikupesad. Kambris 623 viibis kaebuse esitaja koos teise kinnipeetavaga, WC-s pidi käima teise inimese juuresolekul, mis oli kaebuse esitaja jaoks alandav. Kaebuse esitajale ei selgitatud, miks teda paigutati kartseri tüüpi kambrisse, tal ei olnud distsiplinaarrikkumisi. Kartseri tüüpi kambrisse paigutamisega alandati tema väärikust ja väärikuse alandamise eest nõuab kaebaja Tallinna Vanglalt hüvitist 114 453 krooni.. Tartu Vanglas hoiti kaebajat kambris 1026, mis on kartseri tüüpi kamber, ilma seadusliku aluseta perioodil 15.08.2005-23.08.
  2. Tartu Vanglas ei olnud kartseri tüüpi kambris pistikupesasid, öökappi, WC potil ei olnud seinu ees ning puudus nagi. Kaebuse esitajale jäi arusaamatuks, mis eesmärgiga teda kartseri tüüpi kambrisse paigutati. Ilma seadusliku aluseta kartseris hoidmisega alandati kaebaja väärikust. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt hüvitist 9 333 krooni. Hüvitise suurus on saadud selliselt, et kaebuse esitajale teadaolevalt on kindel summa, mis alusetult kartsas viibitud päeva eest makstakse - 650 krooni. Seda summat kaebuse esitaja suurendas, kuna tema tingimused nimetatud kambrites olid väga halvad ja ta korrutas summa kartserikambris viibitud päevade arvuga. Tartu Vangla vastuväited kaebusele Tartu Vangla leidis, et Vladimir Utšajevi kaebus on põhjendamatu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 7 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse esitamiseks peab olema põhjendatud huvi. Kaebaja soovib temale tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Vladimir Utšajev viibib Tartu Vanglas alates 14.06.2005.a. Käesoleval hetkel kannab ta karistust Tallinna Linnakohtu 20.12.2005.a otsuse nr 1-1174/05 alusel süüdistatuna KarS § 113, § 199 lg 2 p-de 4,5 ja 7 järgi. Kambrisse 1026 paigutamine Ajavahemikul 15.08.2005-23.08.2005.a viibis kaebaja sektsioonis E1 kambris nr 1026 mis on sisustatud justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 7 lg 2 nõuete kohaselt. Kokku viibis kaebaja nimetatud kambris 8 päeva. Sel ajahetkel oli kaebaja vahistatu staatuses. Aastatel 2002-2005 oli Tartu Vanglas kinni peetavate isikute kohad pidevalt täidetud, st vabu elukambreid ei olnud. Kuna kartserikambrid on täpselt samasugused nagu teised eeluuritavate hoone elukambrid selle erisusega, et magamislavatseid on võimalik päevasel ajal seina külge lukustada selliselt, et neid ei saa magamiseks kasutada, paigutati V. Utšajev vabasse kartserikambrisse. Magamislavatsit sel ajal seina külge ei lukustatud ja tal oli võimalus kasutada isiklikke asju ja riideid. Kaebaja väitel tekkis temale moraalne kahju sellest, et kambris puudusid elektripistikud, pingid istumiseks ning riidenagi. Kambris 1026 on kaks magamislavatsit, mida eraldi alla lasta ei ole võimalik. Seega oli kaebajal kasutada korraga kaks nari. Ühte magamiseks ja teist vajadusel oma asjade hoidmiseks, mis kompenseerinuks katkise või üldse puuduva riidenagi olemasolu. Elektripistikut ei ole seaduse nõuete kohaselt vangla elu- ega kartserikambrites ette nähtud. Kuna kaebajal ei olnud ühtki elektriseadet, siis ei saa elektripistiku puudumist pidada tema õiguste rikkumiseks. Tõele ei vasta kaebaja väide, et kambris puudusid istumiseks pingid. 15.08.2005.a koostatud kambri nr 1026 toimiku kohaselt oli kambris olemas 2 pinki istumiseks. Tartu Vangla andmete kohaselt ei pöördunud V.Utšajev vangla administratsiooni poole kaebusega, et tema kambrisisustus ei vasta nõuetele. Tartu Vangla paigutas kaebaja kambrist 1026 esimesel võimalusel so 23.08.2005.a ümber teise, eeluuritavate eluhoone sektorisse nr E3 kambrisse nr
  3. 2 Kahju hüvitamine Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda riigivastutuse seaduse § 9 kohaselt süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja peab tõendama missugused olid rikkumise negatiivsed tagajärjed tema jaoks, mida oleks vaja rahaliselt kompenseerida. Käesoleval juhul ei ole kaebaja nimetanud ühtki sellist asjaolu, milles seisnes vangla poolt tema inimväärikuse alandamine, et oleks tal tekkinud õigus nõuda moraalse kahju hüvitamist. Moraalse kahju hüvitamise juures tuleb arvestada ka rikkumise raskust, intensiivsust ning tekkinud tagajärgi. Vastustaja möönis, et õigusliku aluseta kartseri kambrisse paigutamist võib lugeda väärikust alandavaks kohtlemiseks, ent kahju hüvitamiseks peab olema tegu mitte ainult kahju tekitaja õigusvastase, vaid ka süülise käitumisega. Hindamaks Tartu Vangla süüd kaebajale kahju tekitamisel, tuleb ennekõike välja selgitada, kas vangla rikkus seadusest tulenevat kohustust tahtlikult või hooletuse tõttu. Tahtlus väljendab õigusrikkuja suhtumist õigusrikkumisse, tema soovi põhjustada õigusvastane tagajärg. Hooletus tähendab käibes vajaliku hoole mittejärgimist. Tartu Vangla ei soovinud kaebajale kahjulikku tagajärge põhjustada, vaid tuli leida võimalus kaebaja majutamiseks. Kaebaja õiguste rikkumine lõpetati koheselt, kui see võimalikuks osutus. RVastS § 13 lg 1 kohaselt arvestatakse kahju hüvitise suuruse määramisel kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust samuti muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane, ning 3.lõike kohaselt vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ja avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Vastustaja leidis, et kaebuses märgitud kahjuhüvitis on ebamõistlikult suur. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kahju hüvitamise suuruseks peaks olema 1 166 krooni ühe päeva eest. Kahju hüvitamise mõte ei ole kannatanu rikastumine kahjutekitaja arvel, vaid kahju korvamine. Siinkohal juhime tähelepanu, et analoogse õigusrikkumise eest mõisteti Tartu Halduskohtu otsusega nr 3-06-999 B.S-le kahju hüvitisena Tartu Vanglalt välja 2850 krooni, kus arvestati mõistliku hüvitisena 90 krooni päevas. Võrdse kohtlemise printsiipi järgides ei ole põhjendatud kaebajale ühe päeva eest suurema hüvitise väljamõistmine. Tallinna Vangla vastuväited kaebusele Tallinna Vangla leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ja palus jätta selle rahuldamata. Kaebaja väidab, et Tallinna Vangla hoidis teda kambrites 623 (ajavahemikul 01.02.05 08.02.05) ja 527 (ajavahemikul 04.03.2005 -10.03.2005 kambris 527) kehtivat seadust rikkudes, kuna tema arust ei vastanud need kambrid kehtivatele normidele. Tallinna Vangla kinnitab, et antud kambrid vastasid ülalmainitud ajavahemikel kehtestatud normidele ja ka kambri sisustus vastas Vangla sisekorraeeskirjades loetletud nõuetele. Alates juunist 2005 tegutseb antud majas vangla asemel tervishoiuosakond. Praegu on kambrina kasutusel veel kamber nr. 623, kambris 527 asub nüüd protseduuride tuba. Tagantjärgi on väga raske välja selgitada antud kambrite tegelikku olukorda, alates aastast 2005 on tervishoiuosakonnas teostatud pidevalt remonti, kuid päris kapitaalselt ei ole midagi ümber ehitatud. Kaebaja väide, et kambris 623 pidi ta tualetti kasutama teise kinnipeetava nähes, ei vasta päris tõele. Tualetil oli siiski üks sein ja see osa, kus peaks asuma uks, oli eraldatud eesriidega. Praegu on antud kambris toimunud remont ja tualetile on ette pandud ka uks. 3 Vastavalt riigivastutuse seaduse § 9 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral, kusjuures selline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega. Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2004 lahendis nr 3-3-1-64-02 on märgitud, et kahju hüvitamise üheks üldpõhimõtteks on kogu aeg olnud see, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Seega tuleb kahjunõude põhjendatuse üle otsustamisel analüüsida mitte ainult seda, kas haldusakt on õiguspärane, vaid analüüsida tuleb ka kujunenud olukorra majanduslikku külge. Tallinna Vangla leidis, et isikule tekitatud moraalse kahju hüvitamise suurust ei saa seada sõltuvusse üksnes kahju kannatanu soovist. Vladimir Utšajev on hinnanud tekitatud kahju põhjendamatult kõrgelt. Hüvitis peab olema võrreldav ühiskonna üldise heaolu tasemega, hüvitise tasemes valitseva järjepidevusega ja olema sõltuvuses perioodist, mille eest hüvitist makstakse, samuti tuleb arvestada, milliseid õigusi ja kui intensiivselt rikuti. Moraalne kahju ei ole otseselt rahas mõõdetav, selle eest makstav rahaline hüvitis on ühiskonnas kokkuleppeline. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
  4. Kahju hüvitamise nõue Tartu Vangla vastu RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on esitanud Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 9 333 krooni. Väidetav kahju on tekkinud seoses sellega, et kaebajat hoiti Tartu Vanglas ajavahemikul 15.08.2005- 23.08.2005 seadusevastaselt kambris
  5. Nimetatud kamber on kasutatav kartserina. Kambris ei olnud pistikupesasid, öökappi, nagi ning WC-l puudusid seinad. Kartserikambris hoidmisega alandati tema inimväärikust. Riigikohtu halduskolleegium on
  6. märtsi 2006.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-06 märkinud, et isiku õigusvastane kartseris hoidmine võib alandada tema inimväärikust. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec

(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku punktis 18.1 rõhutatakse, et kinnipeetava majutamisel tuleb austada tema inimväärikust, tagada võimalikul määral tema privaatsus, tervishoiu ja hügieeninõuete järgmine, ventilatsioon, valgustus ja küte. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt kambri 1026 sisustuse osas esiletoodud puudused ei anna alust asuda seisukohale, et Tartu Vangla on kinnipeetava paigutamisel sellesse kambrisse süüliselt tema väärikust alandanud. Kamber 1026 on Tartu Vanglas kasutusel kartserina. Kokku viibis kaebaja nimetatud kambris 8 päeva. Sel ajahetkel oli kaebaja vahistatu staatuses. Tartu Vangla väitel toimus Utšajevi ümberpaigutamine tema elukambrist (kambrist nr 1094) julgeolekukaalutlustel ja Utšajev paigutati kartserikambrisse seetõttu, et vabu elukambreid, kuhu teda paigutada, hetkel ei olnud Tartu Vangla paigutas kaebaja kambrist 1026 esimesel võimalusel, so 23.08.2005.a. taas ümber eluhoone kambrisse nr 1094 (tl 66, 79 ). 4 Kartserikamber nr 1026 erineb tavalisest elukambrist üksnes sisustuse poolest. Seal puuduvad pistikupesad, riidenagi, öökapp ning WC-l puuduvad seinad. Kaebaja hoiti kambris 1026 üldrežiimil, mitte kartserirežiimil. Kuna elektripistikut ei ole seaduse kohaselt vangla elu- ega kartserikambrites ette nähtud, siis ei saa elektripistiku puudumist pidada kaebaja õiguste rikkumiseks. Kohus on seisukohal, et öökapi ja riidenagi puudumine kambris 1026 võis tekitada kaebajale küll mõningaid ebamugavusi riiete paigutamisel, kuid nende mööbliesemete puudumist kambris ei saa lugeda kaebaja väärikust alandavaks. Kuna kaebaja viibis kambris üksinda, oli võimalik paigutada riided teise (vaba) nari peale. Asjaolu, et WC pott asub kambris lahtiselt (ei ole ülejäänud ruumist seintega eraldatud) võib iseenesest tekitada ebamugavusi juhul, kui kinnipeetav ei ole kambris üksi. Antud juhul oli Vladimir Utšajevile tagatud privaatsus, ta viibis kambris nr 1026 üksinda. Eeltoodust lähtudes jätab kohus V. Utšajevi poolt Tartu Vangla vastu esitatud kaebuse kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
  1. Kahju hüvitamise nõue Tallinna Vangla vastu. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat Tallinna Vanglas perioodil 01.02.2005-08.02.2005 kambris 623 ja perioodil 04.03.2005 -10.03.2005 kambris
  2. Eelnimetatud kambrid olid kartseri tüüpi kambrid ning kaebajat hoiti kartseri tingimustes ilma seadusliku aluseta. Eelnimetatud kambrites Tallinna Vanglas ei olnud riiulit ja voodit, magama pidi põranda peal madratsil. Kambris 527 aken ei sulgunud, ventilatsioon ei töötanud, oli väga külm, enda soojendamiseks ei saanud ka teed keeta, kuna puudusid ka pistikupesad. Kambris 623 viibis kaebuse esitaja koos teise kinnipeetavaga, WC-s pidi käima teise inimese juuresolekul, mis oli kaebuse esitaja jaoks alandav. Kaebuse esitajale ei selgitatud, miks teda paigutati kartseri tüüpi kambrisse, tal ei olnud distsiplinaarrikkumisi. Kartseri tüüpi kambrisse paigutamisega alandati tema väärikust ja väärikuse alandamise eest nõuab kaebaja Tallinna Vanglalt hüvitist 114 453 krooni. Kambrid, kus kaebaja veebruaris ja märtsis 2005 pidi vahistatuna kokku 16 päeva viibima, asusid Maardu Noortevanglas. Alates juunist 2005 asub seal Tallinna Vangla tervishoiuosakond (haigla). Tallinna Vangla kinnitab, et ajavahemikel 01.02.2005-08.02.2005 ja 04.03.2005 10.03.2005 vastas Maardu Noortevangla kambrite 527 ja 623 sisustus Vangla sisekorraeeskirjades sätestatud nõuetele. Praegu on kambrina kasutusel veel kamber nr 623, kambris 527 asub nüüd protseduuride tuba. Tagantjärgi on väga raske välja selgitada antud kambrite faktilist olukorda, sest alates aastast 2005 on tervishoiuosakonnas teostatud pidevalt remonti, kuid päris kapitaalselt ei ole midagi ümber ehitatud. Kaebaja väide, et kambris 623 pidi ta tualetti kasutama teise kinnipeetava nähes, ei vasta tõele. Tualetil oli sein ja see osa, kus peaks asuma uks, oli eraldatud eesriidega. Praegu on antud kambris toimunud remont ja tualetile on ette pandud ka uks. Tallinna Vangla seletust kambrite 527 ja 623 olukorra ja sisustuse kohta kinnitavad tunnistaja Ülla Porgasaare ütlused ( tl 85). Tunnistaja ütluste kohaselt algas remont selles majas 2005.aasta juunis. Remonditöödega liiguti ülemistelt korrustelt allapoole. Kambrid 527 ja 623 asuvad esimesel ja teisel korrusel. Kui ümberehitustöid planeeriti, käis tunnistaja sisustust vaatamas. Tema mäletamist mööda olid kõik kambrid ühesuguse sisustusega, seal olid voodid ja ka kapid. Voodid kohendati meditsiiniosakonnale sobivaks, kapid visati välja. Aknaid ei remonditud, kütte-, reovee- ja elektrisüsteem jäid endised. Patsiendid ei ole kaevanud, et kambrid on külmad. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Kirill Bobinin ei osanud anda ütlusi kambrite 527 ja 623 olukorra ja sisustuse kohta. Ta ei ole kambrites 527 ja 623 koos kaebajaga viibinud, nad on viibinud erinevates kartseri tüüpi kambrites. Bobinin on küll viibinud II korrusel kartseritüüpi kambris üldrežiimil, kuid ta ei mäletanud, kas kambri number oli 621 või
  3. ( tl 86). 5 Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Õigusliku aluseta kartaserikambrisse paigutamist võib lugeda väärikust alandavaks kohtlemiseks, kuid mittevaralise kahju hüvitamiseks peab olema tegu mitte ainult õigusvastase, vaid ka süülise käitumisega. Kohus on seisukohal, et Tallinna Vangla ei ole süüliselt alandanud V. Utšajevi väärikust tema paigutamisega 2005.aasta veebruaris ja märtsis kambritesse 527 ja
  4. Kaebaja viibis nendes kambrites kokku 8 päeva üldrežiimil, mitte karterirežiimil. Elektripistikut ei ole vangla elu- ega kartserikambrites ette nähtud. Kohtu arvates ei ole leidnud tõendamist, et mõni nendest kambritest oli kütmata või valgustamata, samuti see, et kambrites puudus nõuetekohane sisustus. WC kasutamisel oli elementaarne privaatsus siiski tagatud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus kaebuse Tallinna Vangla vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Seega jääb kaebus ka tervikuna rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.