← Eesti

2-07-48123/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-48123 Tsiviilasi AK hagi IK`i vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AK(ik XXX, elukoht XXX) Kostja: IK (ik XXX, XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  4. Muuta Tallinna Linnakohtu 29.02.
  5. a otsusega IK`ilt AK kasuks poja M`i ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.
  6. Välja mõista IK (ik XXX) igakuine elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus poja M K (end K , ik XXX) ülalpidamiseks alates 19.11.
  7. a kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. a AK kasuks.
  8. Välja mõista IK`ilt riigilõiv 1250,00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse. IK`il tasuda väljamõistetud riigilõiv Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumber XXXXXXXXXXX ning selgitusse „nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja 416 sätestatud alusel ning korras. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS-s SEB Eesti Ühispangas või XXXXXXXXXXXX AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber XXXXXXXXXXXXX Esitatud asjaolud 19.11.
  10. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja suurendada Tallinna Linnakohtu 29.02.
  11. a otsusega välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt poolte ühise poja ülalpidamiseks elatis 1800 krooni kuus alates 01.01.
  12. a. Tallinna Linnakohtu 29.02.
  13. a otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja alaealise poja M`i ülalpidamiseks elatis 600 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja kasvatab poega üksinda. Kostja lapse ees oma ülalpidamiskohustust ei täida, viimati maksis elatist veebruaris
  14. a. Kulutused lapsele on suurenenud ja hagejal kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt 3600 krooni kuus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hagimaterjalid on kostja kätte saanud isiklikult 02.02.
  15. a. Kostja ei ole esitanud hagile kirjalikke vastuväiteid. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 3, mille kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kooskõlas PkS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p.
  16. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 16 200,00 krooni (9 x 1800,00 =) 16 200,00). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 16 200,00 krooni riigilõivu 1250,00 krooni. Maie Seppo kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.