TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1926 Otsuse kuupäev 29.11.2007 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Anti Mölteri esindaja v.adv. Margus Lentsiuse kaebus Tartu Vallavalitsuse 29.08.2007 korraldusele nr. 376 Asja läbivaatamise kuupäev 16.11.2007, avalik kohtuistung Kohtuistungist osavõtjad: Kaebaja Anti Mölteri esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Vastustaja: Tartu Vallavalitsus, esindaja Eve Kallas. Resolutsioon Jätta Anti Mölteri esindaja vandeadvokaat Margus Lentsiuse kaebus haldusasjas 3-07-1926 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 29.11.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Vallavalitsus on andnud korralduse nr. 376 29.08.2007 „Detailplaneeringu algatamata jätmine“ , mille kohaselt on jäetud algatamata Simuni katastriüksuse (79401:006:0998) detailplaneering. Tartu Vallavalitsus on jätnud rahuldamata Anti Mölteri taotluse (25.04.2007) lahendada planeeringuga Simuni katastriüksuse Vasula küla Tartu vald Tartu maakond, planeeritava ala suurusega 43,49 ha sihtotstarbega maatulundusmaa maa-ala kruntideks jaotamise koos sinna ehitatavate hoonete arhitektuursete tingimuste ning tehnovõrkude süsteemi loomisega. Tartu Vallavalitsus on lähtunud kaebajale mittesoodsa haldusakti andmisel asjaoludest, et Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste järgi paikneb Simuni maaüksus alal, mis on määratud väärtusliku maastiku alaks ning leidnud, et Tartu vallas elamuehituseks planeeringuid omavate maa-alade varu on piisav. Simuni katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa, mida ei kasutata sihtotstarbepäraselt, maal on olemas viljakusväärtus ja massiivsusväärtus. Teede ja tehnovõrkude rajamist haljastuses üksikute majapidamiste teenindamiseks peab vallavalitsus kulukaks ning olemasolevatest tehnovõrkudest kaugemal paiknevatele majapidamistele võivad liitumistasud muutuda ülejõukäivaks. Korralduses on märgitud, et kinnisvaraarenduse puhul tekib ka küsimus, kui ehitada välja tehnovõrgud, kas elamukrunte suudetakse võõrandada ning elamuehitust tagada. Kuna Tartu vallal on realiseerimisel 50 planeeringut, siis ei ole vallal võimalik võtta suuremat riski, et algatada Simuni katastriüksusel detailplaneering. Kaebuses taotletakse Tartu Vallavalitsuse 29.08.2007 korralduse nr. 376 tühistamist ning kohustada vallavalitsust uuesti Anti Mölteri 25.04.2007 esitatud taotlus läbi vaadata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et korraldus on motiveerimata, mistõttu ei ole haldusakt õiguspärane, haldusaktis on välja toomata nii faktilised kui õiguslikud alused, adressaadil puudub kontroll miks ja millisel alusel on haldusakt välja antud. Haldusaktis on välja toodud ainult viide ühele normile. Korralduses toodud põhjendused on ainetud ja paljasõnalised, kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas toob detailplaneeringu algatamine kaasa vallale ja valla elanikele riske. Kaebaja on seisukohal , et teda ei ole koheldud võrdselt teiste planeeringutaotlejatega. A. Mölter leiab, et Tartu Vallavalitsuse poolt motiveerimata ja ebaseadusliku haldusakti andmine, millega põhjendamatult on keeldutud Simuni katastriüksuse detailplaneeringu algatamisest, rikub kaebaja subjektiivset õigust taotluse esitajana seaduspärasele ja kontrollitavale haldusmenetlusele. Kaebaja kohtuvaidluse teesides ollakse seisukohal, kaalutlusõiguse teostamisel saab ja tuleb arvestada üksnes asjakohaseid argumente, mida vallavalitsus teinud ei ole ning Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering ei käsitle üldse Simuni maaüksust. A. Mölter on oma taotluses rõhutanud, et on nõus võtma tehnovõrkude rajamisega seonduva enda kanda. Seega on Tartu Vallavalitsus otsustanud juba etteruttavalt detailplaneeringu menetluse kestel lahendatavad küsimused enne detailplaneeringu menetluse algatamist ning kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole pädev hindama Eesti kinnisvaraturgu ja selle suundumusi. Kohtuistungil esitas kaebaja esindaja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks, esitades kohtule sellekohased dokumendid. Vastustaja seisukohalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja esindaja jääb kohtuistungil esitatud kirjaliku vastuse juurde ning leiab, et haldusakt on motiveeritud ning on välja antud õiguslikel alustel. Vastustaja on viidanud Tartu Maakonna teemaplaneeringule, mille kohaselt asub Simuni maaüksus väärtusliku maastiku alal. Vallavalitsus on lähtunud korralduse motiveerimisel maavanema poolsetest juhistest , esitades juhised ka kohtuistungil kohtule ning juhistes on soovitatud kaaluda avalikku huvi puudutavaid aspekte. Korralduses on kaalutletud ka kinnisvaraturul toimuvat ning asjaolu, et antud hetkel on käimas 50 detailplaneeringut vallas. Detailplaneeringute algatamine on diskretsiooniotsus ning Riigikohus on leidnud mitmetes lahendites, et diskretsiooniotsustus ei allu halduskohtu kontrollile. Vastustaja esindaja taotleb kohtuistungil jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Kohtu seisukohad. Tulenevalt Planeerimisseaduse § 10 lg 1 võib teha igaüks planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. 25.04.2007 on esitanud Anti Mölter Tartu Vallavalitsusele detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse Tartu vallas Vasula külas Simuni katastriüksusele (79401:006:0998), planeeritava ala suurus on 43,49 ha sihtotstarbega maatulundusmaa (maa-ala kruntideks jaotamine). Tartu Vallavalitsusest on 16.05.2007 teatatud, et otsustati detailplaneeringu algatamise ettepanekut mitte rahuldada ning lükati Simuni mü detailplaneeringu algatamise otsustamine edasi, kuna Tartu vallal puudub üldplaneering. 15.06.2007 on esitanud A.Mölter Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vallavolikogu
- 06.2006 määruse nr. 11 osalise ja 16.05.2007 Tartu Vallavolikogu toimingu ja Tartu Vallavalitsuse poolse viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning Tartu Vallavalitsuse kohustamise nõudes vaadata läbi A.Mölter´ taotlus seoses Simuni maaüksuse detailplaneeringu algatamisega (haldusasi nr. 3-07-1221). 29.08.2007 võttis Tartu Vallavalitsus vastu korralduse nr. 376, millega jättis algatamata Simuni katastriüksuse detailplaneeringu, kuna Tartu vallas on elamuehituseks planeeringud omavate maa-alade varu piisav ning hetkel on vallas käimas 50 detailplaneeringu menetlemine. Samuti on põhjendatud detailplaneeringu algatamata jätmisel , et Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste järgi paikneb Simuni maaüksus alal, mis on määratud väärtusliku maastiku alaks. Vallavalitsus on juhindunud haldusakti motiveerimisel maavanema poolsetest juhistest , mis on väljastatud planeeringu koostamiseks kohalikele omavalitsustele. (Tartu Maavalitsus 26.06.2007 nr. 9-2/1577). Vallavalitsus on maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusel andnud ka võimaluse ehitada ühe elamu ja abihoone maaomaniku enda tarbeks. Vallavalitsus on kaevatavas korralduses välja toonud ka riskid, mis kaasnevad detailplaneeringu algatamisega , lähtudes avaliku huvi aspektist, so, kinnisvara turul toimuvast arengust ning kulukast kommunikatsioonide rajamisest ja riskist, et valla elanikud ei suuda liitumistasusid maksta. Kohtuistungil toob vastustaja esindaja välja asjaolu, et vaidlustatud korralduses on ekslikult märgitud sõna „tsiviillepingutega “, mis vastustaja esindaja poolt taotletuna kohtuistungil loeb kohus sõnaks halduslepingutega. Kohus on seisukohal, et nimetatud viga haldusaktis ja selle parandamine kohtuistungil , ei ole haldusakti tühistamise aluseks. Kaebaja poolt välja toodud väited, et haldusakt on motiveerimata, rikutud on kaebaja suhtes võrdse kohtlemise printsiipi võrreldes teiste detailplaneeringute kehtestamises huvitatud isikutega ning väide, et vastustajal puudub pädevus hinnata Eestis kinnisvaraturgu ning puuduvad tõendid hindamaks, et A.Mölteri poolt rajatav elamurajoon võib tuua edaspidi vallale kahju , millest tingituna on kaevatav korraldus ka sisult õigusvastane, ei ole põhjendatud. Kohus asub seisukohale, et haldusakt on piisavalt ja selgelt motiveeritud ja põhjendatud, et adressaat, antud juhul A. Mölter, saab ja saaks mõista , mis põhjustel on tema poolt taotletud detailplaneering algatamata jäetud. Antud juhul on tegemist kaebaja suhtes soodustava haldusakti andmisest keeldumisega, mis tulenevalt HMS § 56 lg 1 kohaselt peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakt on õiguspärane, lähtuvalt HMS § 54, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab norminõuetele. Antud haldusaktis on viide ainult HMS § 4 lg 1, mille kohaselt on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida otsustuste vahel. Kohus selgitab, et isegi kui haldusorgan on viidanud ainult ühele õigusnormile ei anna see alust haldusakti tühistamiseks, kui see ei mõjutanud haldusakti sisu. Tulenevalt HMS § 58 sätetest ei saa haldusakti tühistada üksnes põhjusel, kui haldusakt ei vasta vorminõuetele või esineb mõni ebatäpsus, kui esinenud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus on seisukohal, et antud asjas on tegemist kaalutlusõiguse (diskretsioon) alusel antud haldusaktiga, mis on välja antud pädeva haldusorgani poolt. Tulenevalt HMS § 4 ja 56 lg 3 kohaselt tuleb märkida haldusorgani poolt kaalutlused, millest haldusorgan on lähtunud haldusakti andmisel. Planeeringu algatamisest keeldumise haldusakt on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt. Käesolevas kohtuasjas on haldusorgan detailplaneeringu andmisest keeldumist põhjendanud. Riigikohus on asunud seisukohale haldusasjas 3-3-1-54-03, et halduse kaalutlus - ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib ainult seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võiksid sisulist otsustamist mõjutada, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormidega ja õiguse üldpõhimõtetega ning kas pole tehtud mõnd sisulist diskretsiooniviga. Detailplaneeringu algatamata jätmise otsuse andmisel tuleb juhinduda ka HMS § 56 ja 40 sätetest, et tagada isiku õigus informatsioonile, tema ärakuulamisõigus ning antava haldusakti põhistatus. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud vastustaja poolt nimetatud sätete eiramist või rikkumist. Mis puudutab kaebaja väidet, et vastustaja ei ole pädev hindama kogu Eestimaa kinnisvaraturgu ja selle suundumusi, nendib kohus, et vallavalitsus on hinnanud haldusaktis oma kohaliku omavalitsuse territooriumil kinnisvara arengut, olles võrdlusmomendiks toonud Viimsi valla. Samuti ei pea kohus põhjendatuks antud asjas kaebaja poolt välja toodud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist , mille kohaselt pole kaebajat koheldud võrdselt teiste detailplaneeringute kehtestamises huvitatud isikutega. Kohus on seisukohal, et kuna planeeringu algatamise või algatamisest keeldumise kohta antav haldusakt on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõiguse alusel antav akt, tuleb igat avaldust käsitleda iseseisvalt iga taotletava maaüksuse suhtes arvestades kõiki asjaolusid iseseisvalt. Asjaolu, et Tartu vallas on käimas 50 detailplaneeringu menetlemine ja realiseerimine, ei saa lugeda kaebaja suhtes võrdse kohtlemise printsiibi rikkumiseks võrreldes nendega , kelle taotlus on rahuldatud seoses detailplaneeringute algatamisega. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Kuna haldusakt on motiveeritud ning kooskõlas õigusnormidega, puudub kohtul alus kaevatav haldusakt õigusvastaseks tunnistada ning tühistada, tõendamata on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Seega jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus asja uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Seega jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enese kanda. Kohtunik Mare Priks