Raha peavad hagejale tagastama isikud, kes hageja raha said. Eelpoolloetletud tehingute põhimassi alusel kauplustes ei saanud kostja ka kaupa, mis on tuvastatud kriminaalasja nr xxx menetlusmaterjalidega. Määrus kriminaalmenetluse lõpetamisest on lisatud käesolevale vastusele. Eeltoodust lähtudes, palub kostja: 1) jätta hagi rahuldamata ja lõpetada menetlus TsMS § 371 lg 2 p 1 ja § 428 lg 2 alusel; 2) menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja arvamus 27.06.2007.a kohtule esitatud arvamuses leiab hageja esindaja, et kostja väide, et hageja ei ole esitanud kohtule alaealise seadusliku esindaja nõusolekut kostja poolt tehtud tehingute tegemiseks hagis nimetatud perioodil, ei ole põhjendatud. Kostjale väljastati noortekaart, mis andis võimaluse sooritada päevas tehinguid – ostulimiit, sularaha limiit ja makselimiit summas 5 000,00 krooni. Allkirjaõiguslikuks isikuks kostja konto juures oli kostja ise. Alaealisel on õigus sõlmida iseseisvalt deebetkaardi kasutamise lepingut. Kostja seaduslik esindaja on andnud nõusoleku 16.12.2005 sõlmitud deebetkaardi kasutamise lepingu allkirjastamiseks alaealise poolt kasutamisõigustega: ostulimiit, sularaha limiit ja makselimiit päevas 5 000 krooni. Kostja ei ole ületanud talle väljastatud deebetkaardi limiite päevas. Deebetkaardi kasutamise lepingu sõlmimise ajal oli kostja võimeline aru saama ja juhtima oma tegusid k.a. aru saama sellest, et rahaliste vahendite puudumisel kontol, ei ole võimalik tehinguid sooritada. Lepingu p.5.5. kohaselt oli kostja kohustatud hoolitsema selle eest, et kontol oleks toimingute debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Hagi esitamise ajaks on kostja saanud täisealiseks. TsMS § 11 lg 1 lause 2 kohaselt võib isik, kes on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, tehingu ise heaks kiita. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tuleneb, et kriminaalmenetluse uurimise käigus tuvastati, et tehingud sooritati kostja nõusolekul ja juuresolekul ning kostja võttis endale vastutuse nende tegude 3
) § 8 lg 1 kohaselt füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Lepingu on allkirjastanud hageja ja kostja isiklikult.
lg 2 kohaselt alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta.
lg 1 kohaselt piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Hageja on väitnud (t.l. 30), et kostja seaduslik esindaja on andnud nõusoleku 16.12.2005 sõlmitud deebetkaardi kasutamise lepingu allkirjastamiseks. Kostja vaidleb sellele vastu ja hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid kostja väidete ümberlükkamiseks. TsMS § 230 lg-s 1 sätestatakse, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 4
lausega nõusolek võib olla tehingu tegemiseks eelnev või antud tagantjärele. Viimase juhtumi puhul nimetatakse nõusolekut ka heakskiitmiseks.
lg 1 kohaselt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 kohaselt tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Seega ka alaealise seadusliku esindaja nõusolekut, kui tahte avaldust võib anda ükskõik millisel viisil, kui seadus ei ole sätestatud teisiti. Vaidlust ei ole selles, et t.l. 4 olev deebetkaardi kasutamise leping on allkirjastatud üksnes kostja ja panga esindaja poolt. Seega ka antud dokumendil puudub alaealise seadusliku esindaja allkiri, mis võiks kinnitada tema nõusolekut heakskiitu tehinguks. Kohus on seisukohal, et alaealise seadusliku esindaja nõusolek kui tahteavaldus tuleb väljendada samas vormis, millise kohustusliku vormi näeb ette seadus tehingule, mille üheks pooleks on hagejast krediidiasutus, antud juhul AS H., sest alaealise seadusliku esindaja nõusolek on tehingu sõlmimisel teise poolega selle kehtivuse esmaseks eelduseks. Krediidiasutuste seaduse § 89 lg 2 (redaktsiooni kehtivus 01.01.2006-30.06.2006) kohaselt krediidiasutuste suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega. Kirjaliku vorminõude tõttu, peab olema ka kirjalikus vormis alaealise seadusliku esindaja heakskiit antud hagejast krediidiasutusel alaealisega lepingu sõlmimiseks vastavalt nimetatud seaduse sätte järgi. Õigussuhted klientidega peavad olema reguleeritud üheselt kirjalikult ja mitte kuidagi teisiti, sh kaudselt tuletatavalt. Käesolevas asjas aga puudub kostja seadusliku esindaja kirjalik nõusolek tehinguks.
2. lõike järgi kui tehingu jaoks on seadusega ette nähtud teatud vorm, peab nõusolek tehingu tegemiseks antud samas vormis.
lg 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Seetõttu kohus on seisukohal, et antud tehingule puudub nõutav alaealise seadusliku esindaja nõusolek ja antud deebetkaardi kastumise lepingu sõlmimine on tühine tehing ning sel põhjusel ei saa kohus ka tühise lepingu alusel esitatud kahjunõuet hagiavalduses toodud asjaoludel rahuldada. Kohus on otsuse tegemisel antud juhul seotud selles osas konkreetse hagieseme ja selle järgi esitatud hagialustega. Kohus ei ole seotud küll poolte õigusliku hinnanguga, kuid kohus ei näe võimalust muuta ka lepingulise nõude kvalifikatsiooni selliselt, et pärast kvalifikatsiooni muutmist jääks õigussuhe samaks, s.t. lepinguliseks õigussuhteks ja hagi oleks selle järgi võimalik rahuldada. Sellest tulenevalt ei saa kohus rahuldada ka tühise tehingu järgi viivise nõuet ja jätab selle hageja nõude rahuldamata. Kohtuistungil kostja tunnistas üksnes osaliselt hageja põhinõuet 35 000 krooni ulatuses, mis tähendab sisuliselt osalist õigeksvõttu. Samaaegselt on kostja aga ka seisukohal, et deebetkaardi kasutamise leping on tühine. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 444 lg 1 järgi tuleks ka õigeksvõtul põhinevas kohtuotsuses kohtul ära näidata ka õiguslik põhjendus. Ilma õigusliku motivatsioonita kohtuotsus ei saa olla omakorda põhjendatud kohtuotsus. Kohus on aga asunud seisukohale, et nõude aluseks olev tehing on tühine ja seega kohus ei saa tühise tehingu alusel õigeksvõttu vastu võtta. Ka hagi osaline rahuldamine peab olema õiguslikult võimalik ja põhjendused selleks mittevastuolulised. Antud hagieseme ja –aluse alusel kohus ei saa seda aga võimalikuks pidada. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.