TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-691 Otsuse kuupäev 11. september 2007.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Arvo Tooming kaebus Jõgeva Vallavalitsuse 5. veebruari 2007.a korralduse nr 77 tühistamiseks, Jõgeva Vallavalitsuse maa tagastamise toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks või avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks 22. august 2007.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Arvo Tooming Resolutsioon Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Jõgeva Vallavalitsuse 5. veebruari 2007.a korralduse nr 77 (Jõgeva Vallavalitsuse 19. veebruari 2007.a korralduse nr 94 redaktsioonis) ja teha Jõgeva Vallavalitsusele ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks ja uue korralduse andmiseks. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Poolte kohtukulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Jõgeva maakonna komisjoni 4. aprilli 1996.a otsusega nr 134-14 tunnistati Jõgeva (end Laiuse) vallas asuva Mirsi (Mürsi) nr 48 maaomandi, kinnistu nr 712, pindalaga 41,8 tiinu (45,65 ha), õigustatud subjektideks Aino Sikkut, 1/8 osas maale, Kallu Leidmaa, 1/8 osas maale, Viive Rumberg, 1/4 osas maale, Anne Rosin, 1/8 osas maale, Toomas Rosin, 1/8 osas maale ja Juhan Tooming, 1/4 osas maale. Mürsi nr 48 talu maa kuulus tagastamisele 1999. aastal kinnitatud Alavere maakorralduskavas määratud piiridega. Juhan Tooming, kes taotles Mürsi nr 48 talu maa tagastamist, volitas 1999. aastal oma poega Arvo Toomingat esindama Juhan Toomingat Mürsi nr 48 talu tagastamisel, sealhulgas nõudeõigusest suuremas osas Juhan Toominga nimel. Juhan Tooming suri 3. septembril 2001.a. Tema surma momendiks olid temale maa tagastamise menetluse toimingud Jõgeva Vallavalitsuse poolt Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korras“ sätestatud alustel lõpule viimata. 14.03.2002.a pöördusid 3. septembril 2001.a surnud Juhan Toominga abikaasa Elsa Tooming ja lapsed Mati Tooming, Tiiu Nettan, Maie Peda ja Arvo Tooming Jõgeva notar Kaja Tenissoni poole ja vormistasid pärandi vastuvõtmise avalduse. Pärandi vastuvõtmise avalduses on pärandajast alles jäänud varana märgitud kinnistu Mürsi, mis asub Jõgeva vallas Alavere külas. Avalduse kohaselt on maa tagastatud pärandajale omandireformi käigus ning avaldajad ei soovinud, et notar teeks täiendavaid järelepärimisi pärandvara koosseisu kohta. Pärandi vastuvõtmise avalduses märgiti, et avaldajad on teadlikud, et notar on andnud pärima õigustatud isikutele tähtaja 03.04.2002.a pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks ning pärimisõiguse tunnistus on notaril võimalik välja anda pärast nimetatud tähtaja möödumist. Jõgeva notar Kaja Tenisson koostas Juhan Toominga pärandvara kohta pärimisõiguse tunnistuse 11.12.2006.a. Pärandvara koosseisus on märgitud ka pärandaja ¼ mõtteline osa nõudeõigusest Jõgeva (end. Laiuse) valla Mürsi nr 48 talu, kinnistu nr 712 maale vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Jõgeva maakonna komisjoni 4. aprilli 1996.a otsusele nr 134-14. Selle pärandiosa kohta vormistas notar pärimisõiguse tunnistusele märkuse: Kui pärand on avanenud enne 27.11.2005.a Maareformi seaduse muutmise seaduse jõustumist ja nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik ei ole õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele esitanud pärimisõiguse tunnistust nõudeõiguse pärimise kohta, peab ta selle esitama üheksa kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates. Kui pärimisõiguse tunnistust nimetatud tähtaja jooksul ei esitata, tagastamise menetlus lõpetatakse ning kompenseerimise menetlust ei alustata. Notariaalakti ärakiri anti 11.12.2006.a välja Elsa Toomingale, Mati Toomingale, Tiiu Nettanile, Maie Pedale, Arvo Toomingale, Ülo Toomingale, Günter Võrole ja Urmas Võrole. Juhan Toominga pärijad esitasid pärimisõiguse tunnistuse Jõgeva vallavalitsusele 11.12.2006.a ning Jõgeva Vallavalitsus jätkas õigustatud subjekti Juhan Toominga avalduse alusel maa tagastamise menetlust nõudeõigusest suuremas osas, tehes toiminguid 22,88 ha suuruse maaüksuse tagastamiseks. Jõgeva valla maakorraldaja Jakob Kuld koostas 12.12.2006.a nõudeõiguse osast suurema pindalaga õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korral riigile võla suuruse määramise akti, mille alusel Tiiu Nettan ja Elsa Tooming on 22.12.2006.a tasunud kõigi Juhan Toominga pärijate eest nõudeõigusest suuremas osas tagastatava maa eest kokku 18 764 EVP krooni. 29.01.2007.a esitas Ülo Tooming Jõgeva maavanemale avalduse, mille lahendamise käigus selgus, et Juhan Toominga pärijad ei olnud Mürsi nr 48 talu maa tagastamise nõudeõiguse pärimise kohta pärimisõiguse tunnistust seaduses sätestatud tähtajaks (st 27.08.2006.
- a)esitanud ning Jõgeva Vallavalitsuse 05.02.2007.a korraldusega nr 77 lõpetati Jõgeva vallas asuva õigusvastaselt võõrandatud Mürsi nr 48 maaomandi, kinnistu nr 712, tagastamise menetlus Juhan Toomingale ning kompenseerimise menetlust ei alustatud. Juhan Toominga pärija Arvo Tooming esitas 01.03.2007.a ja 05.03.2007.a avaldused Jõgeva Vallavalitsusele 05.02.2007.a korralduse nr 77 ja 19.02.2007.a korralduse nr 94 (korraldusega nr 94 muudeti korraldust 77 vaidlustamisviite osas) tühistamiseks. 2 Jõgeva Vallavalitsuse 12.03.2007.a vastuses nr 4-1/855 ollakse seisukohal, et vallavalitsus on korralduse nr 77 andmisega täitnud seadusega temale pandud kohustuse, välja antud korraldus on õiguspärane ning otstarbekas, kuna korralduse väljaandmisel on lähtutud tegelikest asjaoludest. 16.03.2007.a esitas Arvo Tooming samasisulise kaebuse Jõgeva Maavalitsusele. Jõgeva Maavalitsuse 25.04.2007.a otsusega nr 278-1 jäeti kaebus rahuldamata. Enne Jõgeva Maavalitsuse 25.04.2007.a otsuse nr 278-1 vastuvõtmist, esitas Arvo Tooming 04.04.2007.a Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva Vallavalitsuse 05.02.2007.a korralduse nr 77 tühistamiseks, Jõgeva Vallavalitsuse maa tagastamise toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks või avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlus 2. Kaebuse esitaja Arvo Tooming ei nõustu Jõgeva Vallavalitsuse 05.02.2007.a korraldusega nr 77, sest selle vastuvõtmisel ja kogu maa tagastamis-pärimistoiminguga on rikutud Põhiseaduse sisust ja mõttest tulenevaid õigusi ning piiratud vabadusi. Põhiseaduse § 46 näeb ette, et igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Sätte eesmärgiks on pöördumistele vastuse saamise tagamine, kuid kaebuse esitaja ei ole seaduspäraseid vastuseid saanud. A. Tooming leiab, et vaidlustatud haldusakti vaidemenetlus ei ole läbi viidud järgides seadusi. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Mürsi talu põllul kasvab aastaid Laiuse põllumajandusühistu vili ning see võib olla põhjuseks, miks vald viivitab maa tagastamisega. A. Tooming ei ole saanud nimetatud maakasutuse kohta vallast lepinguid. Kaebuse esitaja isa Juhan Tooming esitas õigusvastaselt võõrandatud vara ja maa tagastamise või kompenseerimise kohta avalduse Jõgeva Maakonnakomisjonile 1992. aastal. J. Tooming tunnistati õigustatud subjektiks alles 1996. aastal. Kui A. Toominga isa vallast küsis, kuna maad tagasi antakse, siis vastati, et Jõgevamaal moodustatakse maakorralduspiirkond ja muutub situatsioon maadega. 1999.a maakorralduskava kinnitati volikogu poolt ja Mürsi talu suuruseks oli ette nähtud 22,88 ha, sest J. Tooming taotles nõudeõigusest suuremat osa. 17.09.1999.a koostati Jõgeva notar Kaja Tenissoni poolt volikiri, mille kohaselt Juhan Tooming volitas kaebuse esitajat esindama end ametiasutustes. Volikirjas märgiti, et see on tähtajatu ning kaebuse esitaja on seisukohal, et volikiri kehtib ka peale volitaja surma. Maareformi seadus ja teised õigusaktid määratlevad, milliseid toiminguid tuleb sooritada, vara tuleb tagastada õigustatud subjektile kuue kuu jooksul. Kaebuse esitaja saab aru, et see viibis, sest oli maareform, aga peale Alavere küla kinnitamist tuli see kuue kuu jooksul tagastada riigi kulul. Vald nõudis, et hooned kantaks hooneregistrisse, kuid neil ei olnud seda õigust. See oli alusetu ja seadusevastane, maa tagastamisel ei tohi esitada täiendavaid piiranguid ja need maad pidid olema tagastatud juba ammu. 3 Kaebuse esitaja märgib, et pöördus õigeaegselt notari poole ning teadis, et Mürsi talu maad on tagastatud. Maa tagastamise toimik oli koostatud ja seal oli kõik kirjas, ka see et volikogu otsustas anda 22,88 ha. Vald ei täitnud volikogu otsust ja jättis maa tagastama. Kaebuse esitaja soovis notarilt pärimisõiguse tunnistust, kuid ikka oli nii, et notar ütles, et dokumente on puudu. Kaebuse esitaja leiab, et 12.12.2006.a Jõgeva valla poolt koostatud võla suuruse määramise akt on absoluutselt õige ja selle alusel on ka tasutud. Eeltoodut arvestades taotleb Arvo Tooming kohtult Jõgeva Vallavalitsuse 05.02.2007.a korralduse nr 77 tühistamist, Jõgeva Vallavalitsuse maa tagastamise toimingute õigusvastaseks tunnistamist või avalik-õigusliku suhte kindlakstegemist. Vastustaja vastuväited 3. Jõgeva Vallavalitsus ei nõustu Arvo Toominga esitatud kaebusega ega ole nõus tühistama 05.02.2007.a korraldust nr 77 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse lõpetamine“, kuna korralduse andmisega vallavalitsus täitis seadusega temale pandud kohustuse. Jõgeva vallas Alavere külas asuva Mürsi talu maade tagastamise menetlus oli lõpule viimata selle tõttu, et Juhan Toominga pärijad ei olnud esitanud Jõgeva Vallavalitsusele pärimisõiguse tunnistust. Vastustajal on vastuväiteid selle kohta, et kohus on antud asja menetlusse võtnud. Vastustaja on seisukohal, et esitatud kaebuse menetlemisest tuleks keelduda, kuna kaebus on esitatud puudustega ning õiguslikult põhjendamata. Samas jääb arusaamatuks vastustajale kaebuse esitaja tegelik nõue. Kaebaja on esitanud kaebuse alguses oma nõude, millist põhjendab vastustajale arusaamatus vormis. Kaebuse põhjendavas osas loetleb kaebaja oma Põhiseadusest tulenevaid õigusi. Järgneval kahel leheküljel tsiteerib kaebaja Võlaõigusseadust (§ 128 lg 1-7). Samas ei ole kaebuse esitaja suutnud nii vastustajale kui ka kohtule esitada oma seisukohta, mida ta nimetatud seaduse paragrahvidega öelda tahab. Samas tunnistab kaebaja, et nimetatud asjas kohtulahendi saamiseks tuleks pöörduda kohtusse pärimise tähtaja ennistamise nõudega. Esitatud kaebuse resolutiivosas kaebaja aga seda ei nõua. Vastavalt seadusele peab kaebuse esitaja esitama oma nõude aluseks olevad faktid ja tõendid ning lisama, mida ta iga tõendiga tahab kinnitada. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja lisanud täiendavate dokumentidena tõendeid 50-1 lehel, selgitamata, mida ta nendega tõendada tahab. Vastustajale teadaolevalt on vaidluse all asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole esitanud Jõgeva Vallavalitsusele notari väljastatud pärimisõiguse tunnistust. Nimetatud tunnistuse esitamise kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a määrusest nr 36, kui õigustatud subjekt on vara tagastamise ajaks surnud, otsustatakse vara tagastada isikutele, kes on vara tagastamise nõudeõiguse pärinud. 4 Kui pärand on avanenud enne 27.05.2005.a Maareformi muutmise seaduse muutmise seaduse jõustumist ja nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik ei ole õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele esitanud pärimisõiguse tunnistust nõudeõiguse pärimise kohta, peab ta selle esitama üheksa kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kui pärimisõiguse tunnistust nimetatud tähtaja jooksul ei esitata, tagastamise menetlus lõpetatakse ja kompenseerimise menetlust ei alustata. Arvo Tooming ei esitanud seadusest tuleneva tähtaja jooksul Jõgeva Vallavalitsusele pärimisõiguse tunnistust ning Jõgeva Vallavalitsus tuginedes seadusele otsustas oma 05.02.2007.a korraldusega nr 77 lõpetada Jõgeva vallas asuva õigusvastaselt võõrandatud Mürsi nr 48 maaomandi tagastamise menetluse Juhan Toomingale ning mitte alustada kompenseerimise menetlust. Samas selgitas Jõgeva Vallavalitsuse esindaja kaebuse esitajale, et tal on võimalik esitada kohtule taotlus pärimistähtaja ennistamise nõudes. Ning kohtu poolt positiivse lahendi saamise korral jätkab Jõgeva Vallavalitsus tagastamise menetlust. Lähtudes eelpooltoodust palub vastustaja jätta esitatud kaebus rahuldamata täies ulatuses. Kohtu põhjendused ja otsus 4. Esitatud kaebus on lubatav ja tähtaegne. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 6 lõike 1 kohaselt algatab halduskohus haldusasja kaebuse või protesti alusel. Sama paragrahvi 2. lõike punkti 1 kohaselt võib kaebuse või protestiga taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Sama paragrahvi 3. lõike punktide 1 ja 3 kohaselt võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule kaebusega taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ja avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Tartu Halduskohtu 12.04.2007.a määrusega on kaebus menetlusse võetud järgmistes nõuetes: Jõgeva Vallavalitsuse 5. veebruari 2007.a korralduse nr 77 tühistamine, Jõgeva Vallavalitsuse maa tagastamise toimingute õigusvastaseks tunnistamine või avalik-õigusliku suhte kindlakstegemine. Seega on kohtu poolt menetlusse võetud nõuded lubatavad. Kaebuse menetlusse võtmisel ja menetlemisel juhindub kohus ka HKMS § 19 lõikest 7, mis sätestab, et halduskohus vaatab asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Halduskohus ei ole seotud kaebuse või protesti sõnastusega. Kohus lähtub nimetatud sättest tuleneva volitusnormi alusel kaebuse eesmärgist, milleks on õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine kaebuse esitajale ja teistele nõudeõiguse pärijatele. Seega ei jaga kohus vastustaja seisukohta, et kaebuse esitaja nõue ei ole arusaadav. Kaebuse tähtaegsuse osas kohaldub HKMS § 9 lõige 1, mis sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul sätestab seadus teisiti, kuna Omandireformi aluste seaduse (edaspidi ORAS) § 19 lõike 1 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtuväliselt või kohtu korras. Halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. Tsiviilõigusliku vaidluse korral kohaldatakse teiste seadustega kehtestatud aegumistähtaegu. 5 Kaebus on postisasutusele üle antud 04.04.2007.a (tl 67) ja kuna vaidluse üheks esemeks on Jõgeva Vallavalitsuse 5. veebruari 2007.a korraldus nr 77, siis on kaebus esitatud tähtaegsena. Kohus lähtub haldusakti tühistamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtajast, kuna HKMS § 9 lõigete 5 ja 6 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates ja kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks võib esitada tähtajatult. Toiminguna vaidlustab kaebuse esitaja vastustaja väidetavat tegevusetust, mille tõttu ei ole ka selles nõudes tegemist kaebetähtaja eiramisega. 5. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja vastustaja vastusega kaebusele ning asjas kogutud kirjalike tõenditega, kuulanud ära kaebuse esitaja seletuse kohtuistungil, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et vaidlustatud haldusakt kuulub tühistamisele. Puudub alus vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi avalik-õigusliku suhte tuvastamiseks. Jõgeva Vallavalitsuse 05.02.2007.a korralduses nr 77 (tl 53-54) Jõgeva Vallavalitsuse 19.02.2007.a korralduse nr 94 (tl 52) redaktsioonis on õigesti osundatud, et ORAS § 16 1 lõike 1 ja Maareformi seaduse (edaspidi (MaaRS) § 19 2 lõike 1 alusel on nõudeõigus päritav. Nimelt sätestab ORAS § 16 1 lõige 1, et nõudeõigus on päritav tsiviilseadustes sätestatud korras. Nõudeõiguse pärimisele kohaldatakse Eesti seaduste sätteid, sõltumata pärandi avanemise kohast. Kui vara tagastamise või kompenseerimise otsust ei ole tehtud, on nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks õigustatud subjektiks tunnistamise otsus. Sellisel juhul tagastatakse või kompenseeritakse vara pärijale. Sama tuleneb MaaRS § 19 2 lõikest 1, mis sätestab, et nõudeõigus on päritav. Kui tagastataval maal asub samale isikule tagastatav ehitis, on ka ehitise tagastamise nõudeõigus päritav. Nõudeõiguse pärimisele kohaldatakse Eesti tsiviilseaduse sätteid. MaaRS § 15 lõige 1 sätestab, et maa tagastamise ja kompenseerimise otsustab kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ punkt 34.2. sätestab, et kui õigustatud subjekt on vara tagastamise otsustamise ajaks surnud, otsustatakse vara tagastada isikutele, kes on vara tagastamise nõudeõiguse pärinud. Selleks tuleb valla- või linnavalitsusele esitada notari väljastatud pärimisõiguse tunnistus või selle notariaalselt tõestatud ärakiri. MaaRS § 19 2 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et kui kohalik omavalitsus ei ole teinud tagastamise või kompenseerimise otsust, on nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks õigustatud subjektiks tunnistamise otsus. Nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik peab üheksa kuu jooksul pärandi avanemisest arvates esitama õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele pärimisõiguse tunnistuse nõudeõiguse pärimise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul pärimisõiguse tunnistust ei esitata, tagastamise menetlus lõpetatakse ning kompenseerimise menetlust ei alustata. Riigikogu poolt 26.10.2005.a vastu võetud Maareformi seaduse muutmise seaduse (mis jõustus 27.11.2005.
- a)(edaspidi MaaRS muutmise seadus) § 26 sätestab, et kui pärand on avanenud enne käesoleva seaduse jõustumist ja nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik ei ole õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele esitanud pärimisõiguse tunnistust nõudeõiguse pärimise kohta, peab ta selle esitama üheksa kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kui pärimisõiguse 6 tunnistust nimetatud tähtaja jooksul ei esitata, tagastamise menetlus lõpetatakse ning kompenseerimise menetlust ei alustata. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et formaalselt on Jõgeva Vallavalitsuse 05.02.2007.a korraldus nr 77 (Jõgeva Vallavalitsuse 19.02.2007.a korralduse nr 94 redaktsioonis) õiguspärane ja kooskõlas HMS § 54 sätestatuga. Kohus on aga seisukohal, et MaaRS muutmise seaduse §-s 26 sätestatud üheksa kuuline tähtaeg kohalikule omavalitsusele pärimisõiguse tunnistuse nõudeõiguse pärimise kohta esitamiseks ei ole õigust lõpetava, vaid distsiplineeriva ning motiveeriva toimega. Nimetatud normi eesmärgiks on tagada maareformi tõrgeteta kulgemine, mitte välistada nõudeõiguse pärijate õigust pärandajale tagastamisele või kompenseerimisele kuuluva maa tagastamisele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on nimetatud seadusesäte oma distsiplineeriva ning motiveeriva toime saavutanud, kuna kaebuse esitaja poolt on vastustajale esitatud 11.12.2006.a koostatud ja välja antud pärimisõiguse tunnistus (tl 55-58). Kohus nõustub vastustajaga, et pärimisõiguse tunnistus on esitatud peaaegu 4 kuulise hilinemisega, kuid kohus on seisukohal, et käesolevas asjas võib jätta kohaldamata MaaRS muutmise seadus § 26 teises lauses sätestatu, kuna seaduse eesmärgiks ei ole piirata isikute õigust pärimisele, vaid tagada maareformi tõrgeteta kulgemine ja lõpetamine. Kohtu seisukohta toetab ka vastustaja enda tegevus maa tagastamisel, kuna vastustaja poolt on 12.12.2006.a koostatud nõudeõiguse osast suurema pindalaga õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korral riigile võla suuruse määramise akt. Soodustava haldusakti andmisele viitavate toimingute tegemisega vastustaja poolt on vaidlusalune korraldus muutunud vastuolus olevaks hea halduse tavaga, kuna vastustajale olid korralduse andmise ajaks teada korralduse adressaadid, keda ei ole aga kohtule esitatud tõendite kohaselt kaasatud haldusmenetlusse ja ära kuulatud, mille tõttu on korraldus vastuolus menetlusosaliste ärakuulamise nõudega. Võttes arvesse asjaolu, et kaebuse esitaja Arvo Tooming on vastustajaga suhelnud juba ka Juhan Toominga esindajana vastava volikirja (tl 66) alusel, siis saab asuda seisukohale, et vastustaja on korralduse andmisel eiranud ka haldusmenetlusele omast selgitamiskohustust, kui ta ei ole kohtule esitatud tõenditele tuginedes selgitanud kaebuse esitajale MaaRS muutmise seaduse §-s 26 sätestatud 9 kuulist tähtaega pärimisõiguse tunnistuse esitamiseks. Kohus on seisukohal, et vastava informatiivse kirja koostamine ei ole haldusorganile liigselt koormav kui vähemalt üks potentsiaalsetest pärijatest on teada, kuigi seadus otsesõnu vastutajale taolist kohustust ei pane. Kohus möönab, et 9 kuulise tähtaja eiramisele on viinud ka kaebuse esitaja enda tegevusetus ja seda eelkõige hoonete hooneregistris arvele võtmata jätmisel, mis takistas nii pärimisõiguse tunnistuse välja andmist kui lõppkokkuvõttes ka maa tagastamist, kuid vastustajal puudus vajadus ja eesmärgipärasus kasutada nimetatud sätet karistava iseloomuga lõpetades maa tagastamise menetluse olukorras, kus ei ole välja toodud ühtegi isikut, kelle huvide kaitseks on taolise korralduse andmine vajalik. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et hoonete hooneregistris registreerimine ei ole vajalik. Kuna praeguseks on hooned hooneregistris registreeritud, puudub täiendav vajadus kaebuse selle motiivi kummutamiseks. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et vastustaja oleks õigusvastaselt viivitanud maa tagastamisel. Kaebuse esitaja õigusi ei saa rikkuda 1999.aastal maakorralduskava 7 vastuvõtmine, kuna sellel ajal oli õigustatud subjektiks tema isa mitte kaebuse esitaja. Vastustajal ei olnud kohustust ja võimalust Juhan Toominga 17.09.1999.a volikirja (tl 66) alusel kaebuse esitajale maa tagastamise toiminguid teostada, kuna käesoleval ajal kehtiva Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 125 lõike 2 punkti 9 kohaselt volitus lõpeb, kui esindatav sureb. Kusjuures nimetatud põhimõte kehtis eraõiguses ka volikirja välja andmise ajal. Eelpool viidatud Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ punkt 34.2. teise lause kohaselt tuli kaebuse esitajal vallavalitsusele esitada notari väljastatud pärimisõiguse tunnistus või selle notariaalselt tõestatud ärakiri. Seega ei ole vastustaja süüliselt eiranud kaebuse esitaja poolt osundatud 6 kuulist tähtaega õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks. Alusetu on kaebuse esitaja väide, et tema teada oli maa isale tagastatud. Kaebuse esitaja seisukoha ekslikkus on tõendatud pärandi vastuvõtmise avalduse (tl 21) alusel välja antud pärimisõiguse tunnistusega (tl 55-58). Kohus ei pea tõenäoliseks, et kaebuse esitaja, kes tegutses maa tagastamisel isa volituse alusel, ei teadnud, et maad ei ole tegelikkuses isale tagastatud ja kinnistatud. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole kaebuses ja kohtuistungil välja toonud sellist huvi, mida saaks käsitleda põhjendatud huvina kaebuse esitaja ja vastustaja vahelise avalikõigusliku suhte tuvastamiseks. Kohus on seisukohal, et puudub alus kahtluseks, et vastustaja täidab käeoleva kohtuotsusega temale pandava kohustuse asi uuesti läbi vaadata. Neil asjaoludel kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt, poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik Kohtunik 8 9