← Eesti

3-06-1816/6

Obsah (4)§ 26§ 31§ 92§ 93

3-06-1816 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1816 Haldusasi AS SEB

§ 26lg 1 p 6, § 92 lg 1/.

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 14.02.2007, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

ASJAOLUD

  1. Lennuameti peadirektori kohusetäitja Koit Kaskel'i
  2. septembri
  3. a käskkirja nr 118 alusel kandis Lennuamet tsiviilõhusõidukite registrisse õhusõiduki Aero Commander 500 omanikuna OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo (uue nimega OÜ Advokaadibüroo Maaroos ja Ko), mille kohta väljastati samal päeval registreerimissertifikaat nr 1896 /tl 10, 41/.
  5. septembril
  6. a sõlmitud müügilepingu nr L 03106451 alusel müüs OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo nimetatud õhusõiduki Aero Commander 500 Ühisliisingu AS-le (uue nimega AS SEB Ühisliising) 1 534 000.- krooni eest /tl 12/. Samal kuupäeval sõlmitud järelmaksuga müügilepinguga nr L 03106451 müüs AS SEB Ühisliising nimetatud õhusõiduki tagasi OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo /tl 13-21/. Viimatinimetatud 1 müügilepingu lahutamatu osana sõlmisid pooled samal kuupäeval ka lepingu registerpandi seadmise kohta õhusõidukile /tl 22-24/. Registerpant registreeriti Lennuameti peadirektori kt
  7. oktoobri
  8. a käskkirjaga nr 141 /tl 11/.
  9. Tallinna Halduskohtu
  10. novembri
  11. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-1255/2004 tühistati Super-7 OY kaebuse alusel Lennuameti peadirektori kt
  12. septembri
  13. a käskkiri nr 118 ja
  14. oktoobri
  15. a käskkiri nr 141 ning kohustati Lennuametit uuesti läbi vaatama Super-7 OY
  16. märtsi
  17. a taotlus õhusõiduki kustutamiseks tsiviilõhusõidukite registrist ja võtma vastu kohtuotsuses tuvastatuga kooskõlas olev uus otsustus /tl 25-32/. Tallinna Ringkonnakohtu
  18. novembri
  19. a kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3/405/05 jäeti Tallinna Halduskohtu otsus muutmata /tl 33-37/.
  20. 11.07.2006 pöördus AS SEB Ühisliising Lennuameti poole ettepanekuga hüvitada õigusvastaste haldusaktidega tekitatud kahju, tehes ettepaneku sõlmida kompromiss ja hüvitada kogu kahjust 500 000 krooni /tl 38/. Lennuamet vastas 21.08.2006 nimetatud ettepanekule keelduvalt /tl 39-40/.
  21. 11.09.2006 esitas AS SEB Ühisliising Tallinna halduskohtule kaebuse Lennuametilt 981 110.96 krooni suuruse kahjuhüvituse väljamõistmise nõudes /tl 1-9/. Kohus võttis kaebuse menetlusse
  22. septembri 2006 määrusega /tl 67/. 23.10.2006 esitas vastustaja Lennuamet kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 72-75/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja AS SEB Ühisliising leiab, et vastustaja käitumise õigusvastasus on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ja Super-7 OY vahel
  23. augustil
  24. a sõlmitud õhusõiduki omandireservatsiooniga müügilepingu p-s 3 leppisid pooled kokku, et lennuki müügihind on 1 300 000.- krooni, mis tuleb tasuda enne lennuki kandmist Eesti registrisse. Vastavalt lepingu p-le 6 pidi omandiõigus lennukile minema müüjalt üle ostjale, kui kokkulepitud summa on täielikult tasutud. Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega on tuvastatud, et vaidlusaluse õhusõiduki omandiõigus pidi ostjale üle minema lennuki ostuhinna täieliku tasumisega, mida ei ole aga toimunud ning omandiõigus lennukile ei läinud Super-7 OY-lt üle OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo. Viitega lennundusseaduse (edaspidi - LenS) § 16 lg-te 1 ja 2, § 1 lg 3 ning Tsiviilõhusõidukite registri asutamise ja registri pidamise põhimääruse (edaspidi - Põhimäärus) § 10 lg 3, §-de 13 ja 14, samuti haldusmenetluse seaduse (edaspidi - HMS) § 6 sätetele märgib kaebaja, et vastustaja eiras haldusorgani hoolsuskohustust ning uurimisprintsiipi ja andis välja õigusvastase haldusakti lennuki registreerimise kohta. Vastustaja kandis õhusõiduki registrisse omaniku taotluseta ja seega õigusvastaselt. Lennuameti peadirektori kt
  25. oktoobri
  26. a käskkirja nr 141 õigusvastasus on lahutamatult seotud
  27. septembri
  28. a käskkirja nr 118 õigusvastasusega: registerpandi seadmine oli võimalik ainult tänu õigusvastase haldusakti alusel tehtud registrikandele. Vastustaja poolt rikutud sätete eesmärgiks on vara käsutamise välistamine isikute poolt, kellel puudub selleks vastav õigus (võlaõigusseaduse, edaspidi – VÕS, § 1045 lg-d 3 ja 7). Tallinna Halduskohus tuvastas, et OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ning kaebuse esitaja vahel
  29. septembril
  30. a sõlmitud müügileping ning samal kuupäeval sõlmitud järelmaksuga müügileping ja registerpandi seadmise leping on vastuolus heade kommete ja seaduse mõttega ning on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi - TsÜS) § 84 lg 1 järgi tühised ja tühiste tehingute järgi saadu tuleb tagastada. Kohus asus seisukohale, et kaebuse esitaja ei omandanud õhusõidukit heauskselt, kuivõrd ta ei saanud õhusõiduki valdust. Heauskse omandamise välistas asjaõigusseaduse (edaspidi – AÕS) § 95 lg
  31. Tallinna Halduskohtu otsuse kohaselt on Lennuameti peadirektori kt
  32. oktoobri
  33. a käskkiri nr 141, millega 2 vastustaja registreeris tsiviilõhusõidukite registris registerpandi õhusõidukile Aero Commander 500, õigusvastane, kuivõrd pandileping oli tühine. Kõiki kolme tehingut, mis sõlmiti kaebuse esitaja ning OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo vahel, tuleb vaadelda koos. Kaebus esitaja eesmärgiks ei olnud õhusõiduki omandamine, vaid selle omandamise rahastamine väljastatud laenu arvel. OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo pidi saadud laenu tagastama ning kaebuse esitaja nõudeid pidi tagama registerpant õhusõidukile. Kaebuse esitaja ei oleks sõlminud müügilepingut ega järelmaksuga müügilepingut ilma tagatiseta. Tagatisteks olid registerpant õhusõidukile ning Ilmo Maaroos'i poolt antud käendus. Kaebuse esitaja sõlmis
  34. septembril
  35. a OÜ-ga Heta Pärnu Advokaadibüroo õhusõiduki müügilepingu registrikandele tuginedes ning eeldades, et õhusõiduki omanikuna registrisse kantud isik on õhusõiduki omanik. Registrikandele tuginedes sõlmiti ka samal kuupäeval järelmaksuga müügileping ning registerpandi seadmise leping. Kaebuse esitajal puudus vähimgi kahtlus, et OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ei ole õhusõiduki omanik. Super-7 OY oli kaebuse esitaja jaoks tundmatu isik. OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo esitas kaebuse esitajale registreerimissertifikaadi, mille kohaselt ta on õhusõiduki omanik. Kaebuse esitaja ei finantseeri välisriigi registris olevate lennukite ostusid, mistõttu on registrikanne Eesti registris taoliste lepingute vältimatu eeltingimus, mille olemasolu alati kontrollitakse. Kaebuse esitaja ei oleks eelpool nimetatud lepingud sõlminud ega asunud neid täitma, kui ta oleks teadnud, et õhusõiduki kohta registrisse tehtud kanne ei ole õige ning õhusõiduki tegelik omanik on Super-7 OY. Kaebuse esitaja ei väljasta ühtegi finantseeringut tagatiseta. Praegusel juhul on kaebuse esitaja tasunud OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo poolt väljastatud arve alusel õhusõiduki ostusumma ning sõlminud samal päeval järelmaksuga müügilepingu ja pandilepingu. Kaebuse esitaja usaldas tühistatud haldusakti alusel tehtud registrikannet ning ei pidanud tehingute majanduslikust olemusest tulenevalt vajalikuks saada õhusõiduki otsest valdust. Kaebus esitaja eesmärk ei olnud õhusõiduki omandamine. Tallinna Halduskohtu poolt tühistatud Lennuameti peadirektori kt
  36. septembri
  37. a käskkiri nr 118 on põhjuseks, mis viis kaebuse esitaja jaoks kahju tekkimiseni. Nimetatud käskkirja andmine tegi võimalikuks majandustehingute tegemise kaebuse esitaja ja OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo vahel. Registerpandi seadmine on otseses puutumuses viidatud majandustehingutega. Kaebuse esitaja ja OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo vahel
  38. septembril
  39. a sõlmitud müügilepingu nr L03106451 kohaselt oli õhusõiduki ostuhind koos käibemaksuga 1 534 000.krooni. Nimetatud summast 549 640.- krooni tasaarvestati müüjaga sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr L03106451 järgi tasumisele kuuluva esimese väljaostumaksega ning 984 360.- krooni kohustus kaebuse esitaja tasuma müüjale vastava arve alusel kolme päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ning tsiviilõhusõidukite registris õhusõiduki suhtes registerpandi ostja kasuks registreerimisest. Kaebuse esitaja tasus OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo poolt väljastatud arve alusel
  40. septembril
  41. a 984 360.- krooni. Pärnu Maakohtu
  42. detsembri
  43. a kohtuotsusega kuulutati välja OÜ Advokaadibüroo Maaroos & Ko (endise nimetusega OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo) pankrot. Pankroti väljakuulutamise hetke seisuga oli kaebuse esitaja nõude suurus 981 110 krooni ja 96 senti, s.h võlgnevus järelmaksuga müügilepingust tulenevate igakuiste maksete osas 59 910,58 krooni, lepingu eseme jääkmaksumus 874 604,77 krooni ning lepingu punktis 6.
  44. sätestatud viivis 46 595,61 krooni. Kaebuse esitaja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse
  45. detsembril
  46. a OÜ Advokaadibüroo Ilmo Maaroos & Ko võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul
  47. mail
  48. a tunnustati kaebus esitaja nõuet summas 981 110,96 krooni I järjekoha nõudena. Tallinna Halduskohtu otsuse jõustumise tagajärjel puudub alus nõude käsitlemiseks I järjekoha nõudena, sest puudub pandiese, mida saaks realiseerida. Nõuet käendanud Ilmo Maaroos pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu
  49. mai
  50. a otsusega. Pankrotimenetluses esitas kaebuse esitaja
  51. mail
  52. a nõude sama suurusega 3 nagu see oli esitatud Advokaadibüroo Ilmo Maaroos & Ko pankrotimenetluses.
  53. oktoobril
  54. a tunnustati nõuet II järjekoha nõudena. Ilmo Maaroos pankrotivara nimekirja kohaselt seisuga
  55. juuni
  56. a on vara kokku mitte üle 1 002 304,24 krooni, samas on tunnustatud nõudeid kokku 6 144 362,16 krooni, s.h pandiga tagatud nõudeid summas 800 087,63 krooni. Kuivõrd nõuete suurus ületab oluliselt võlgniku vara ning pandipidaja nõuded on pankrotimenetluses eelistatud, siis on välistatud kaebuse esitaja II järjekoha nõude rahuldamine pankrotimenetluses. Kaebuse esitaja jaoks tuleb luua varaline olukord, milles ta oleks siis, kui õigusvastaseid haldusakte ei oleks antud. Sellisel juhul oleks kaebuse esitaja nõue OÜ Advokaadibüroo Maaroos & Ko pankrotimenetluses rahuldatud pandieseme müügist saadud raha arvel. Arvestades asjaolu, et
  57. septembril
  58. a tehtud tehingutes deklareerisid pooled õhusõiduki väärtusena koos käibemaksuga vähemalt 1 534 000.- krooni, siis on tõenäoline, et kaebuse esitaja nõue oleks rahuldatud kogu ulatuses. Käesoleval ajal maksab samalaadne
  59. a õhusõiduk 110 000 USD,
  60. a õhusõiduk aga 190 000 USD ning vähemalt sellise hinnaga oleks olnud reaalne lennuk pankrotimenetluses realiseerida ning rahuldada kaebuse esitaja nõue. Kaebuse esitaja kahju väljendub summas, mis ta oleks tõenäoliselt saanud jaotise alusel OÜ Advokaadibüroo Maaroos & Ko pankrotimenetluses, s.o 981 110.- krooni ja 96 senti. Vastustaja Lennuamet ei nõustu kaebusega ja palub jätta see rahuldamata. Kaebuse esitaja väide, et talle on tekkinud kahju seoses Lennuameti õigusvastase haldusakti andmisega õhusõiduki Aero Commander 500 registreerimiseks, ei vasta tegelikkusele ning on kohut eksitav. 12.09.2003 müügilepinguga nr L03106451 müüs OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo Ühisliisingu AS-le 1 534 000 krooni eest õhusõiduki Aero Commander
  61. Sama kuupäeva ja lepingu numbrit kandva, uue, järelmaksu müügilepinguga müüs Ühisliisingu AS nimetatud õhusõiduki tagasi müüjale OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo. Lennuki müügihind oli sama, millega kaebuse esitaja selle OÜ-lt Heta Pärnu Advokaadibüroo ostis. Järelmaksuga müügilepingu lisana sõlmisid pooled lepingu registerpandi seadmiseks vaidlusalusele õhusõidukile. Müügilepingu nr L03106451 p 3.
  62. kohaselt läheb omandiõigus Asjale üle Müüjalt Ostjale üle pärast Asja hinna täielikku tasumist. Ühisliisingu AS tasus lennuki müügihinna täielikult 16.09.2003 ning seega sai omandiõigus õhusõidukile üle minna mitte varem kui 16.09.
  63. Vaatamata sellele sõlmis kaebuse esitaja õhusõiduki järelmaksuga müügilepingu õhusõidukile, mille omanik ta ei olnud, juba 12.09.
  64. Isegi juhul kui AS Ühisliising oleks saanud õhusõiduki omanikuks heauskselt, ei oleks saanud ta võõrandada lennukit müügilepingu nr L0310645 kohaselt 12.09.
  65. a – hetkel, millal Ühisliisingu AS lennuki omanik veel ei olnud. 12.09.2003 sõlmitud müügilepingu nr L03106451 kohaselt tekkis Ühisliisingu AS-i omandiõigus õhusõidukile peale ostuhinna täielikku tasumist 16.09.
  66. Seega varaseim kuupäev, mil AS Ühisliisingul (juhul kui ta oleks omandanud õhusõiduki heauskselt) oleks tekkinud õiguslik alus järelmaksuga müügilepingu sõlmimiseks oli 16.09.
  67. Viitega LenS §-le 19 lg 4 ning Põhimääruse §-le 19 märgib vastustaja, et OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ja Ühisliisingu AS Lennuametile vastavasisulist teatist koos nõutud dokumentidega ei esitanud, mistõttu Ühisliisingu AS lennuki omanikuks ei registreeritud. Kaebuse esitaja on kaebuses seisukohal, et neile sai õhusõiduki müüa isik, kes on Lennuameti poolt väljastatud tsiviilõhusõiduki registreerimissertifikaadile kantud õhusõiduki omanikuna ning Ostjana lähtusid nad registreerimissertifikaadile kantud omaniku andmetest. Seega, müües õhusõiduki tagasi OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo, pidi kaebuse esitaja enne järelmaksuga müügilepingu vormistamist olema ka ise kantud lennuki omanikuna tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse. Tallinna Halduskohtu 09.11.2004 otsuse kohaselt 4 tegutses ülalmainitud tehingute puhul OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo pahauskselt AÕS § 95 lg 2 tähenduses, kuivõrd ta teadis, et tal ei olnud õigust omandit üle anda. 12.09.2003 esimese müügilepingu nr L03106451 p-st 5 nähtuvalt jäi lennuk OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo otsesesse valdusesse. OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo loovutas õhusõiduki väljanõudeõiguse Ühisliisingu AS-le lepingu sõlmimisega. Ühisliisingu AS ei ole kunagi saanud vaidlusaluse õhusõiduki valdust. Seega oli Ühisliisingu AS pahauskne ega saanudki lennuki omanikuks tulenevalt AÕS § 95 lg-st 1¹. Viidatud tehingud OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ja Ühisliisingu AS vahel on olnud vastuolus seaduse mõttega ja heade kommetega (TsÜS § 84 lg 1, § 86). Kuna kaebuse esitaja ei ole kunagi saanud õhusõiduki omanikuks siis ei saanud ta õhusõidukit ka müüa ning õhusõiduki järelmaksuga müügi tagamiseks omandada pandipidaja õigusi. Seega pole Lennuameti peadirektori kt. 10.septembri 2003 käskkiri 118 põhjuseks, mis viis kaebuse esitaja jaoks kahju tekkimiseni ning kaebus ei saa kuuluda rahuldamisele. Kahju ei tekitanud kaebuse esitajale mitte ebaseaduslik haldusakt, vaid kaebuse esitaja enda hooletu suhtumine ning järelmaksuga müügilepingu mittetäitmine OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo poolt. Kaebuse esitajal oli võimalik veenduda laenusaaja OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo maksevõimes enne järelmaksuga müügilepingu sõlmimist ning vastustaja ei saa vastutada kaebuse esitaja liigselt võetud äriliste riskide eest. Iga lennuki terviklik väärtus sõltub läbitud lennutundide arvust, tehnilisest varustatusest ja lennuki funktsionaalsest seisukorrast.
  68. aastal valmistatud lennuki väärtus võib teatud juhtudel olla pelgalt ka ajaloolise iseloomuga. Antud juhtumil on teada, et enne laenusumma väljastamist OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo lennuki tegelikku väärtust ekspertide poolt ei hinnatud ning veebileheküljelt 48 aastat vanale lennukile hinna tuletamine kohtuvaidlusel tuginemiseks on liialt meelevaldne. Viitega kehtiva LenS § 19 lg-le 5 leiab vastustaja, et tsiviilõhusõidukite riiklikku registrit ei peeta õiguskindluse tagamiseks ega muude sarnaste üldiste huvide täitmiseks. Registri eesmärk ei ole õhusõiduki omaniku, õhusõidukiga seotud õiguste, õiguste ülemineku ega muu sarnase asjaõigusliku nähtavakstegemine. Lennuameti registrikannetel puudub avalik usaldatavus (registrikannetele ei saa tugineda kui õigetele) ning need kanded ei ole õigustloovad ega õigust lõpetavad (nt omand õhusõidukile ei teki kande tegemisega). Tsiviilõhusõidukite riiklikku registrit ei pea sõltumatu kohus, vaid täitevvõimu ametkond – registri vastutava töötlejana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registri volitatud töötlejana Lennuamet. KOHTU PÕHJENDUSED
  69. RVS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt lõigete 1 ja 2 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. RVS § 7 lg 4 järgi, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Vastavalt RVS § 8 lg-le 1 varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVS § 12 lg 1 järgi kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. RVS §-s 13 on sätestatud vastutuse piirangud. Nii arvestatakse lg 1 kohaselt hüvitise suuruse määramisel kahju tekkimise ettenägematust; objektiivseid takistusi kahju 5 ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskust; eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Sama paragrahvi lg 2 järgi saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi, lg-st 3 tulenevalt avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Eeltoodust tulenevalt peavad kahjunõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes, kannatanul on tekkinud kahju (mille tekkimine/kandmine on tõendatud), selle kahju tekkimine on põhjuslikus seoses eelmärgitud õigusvastase tegevusega ja kahju tekkimist ei olnud võimalik vältida/kõrvaldada. Kui ükski neist eeldustest ei ole täidetud, siis kahju hüvitamist ei järgne. Seega asub kohus analüüsima kahju hüvitamise kohustuslike elementide olemasolu.
  70. AS SEB Ühisliisingu kaebusest nähtuvalt peab kaebuse esitaja endale tekkinud kahju põhjustajaks Lennuametit ja viimase peadirektori kt 10.09.2003 käskkirja nr 118 ja 01.10.2003 käskkirja nr
  71. Vaidlust ei ole selles, et mõlemad nimetatud haldusaktid on kohtu poolt tühistatud. Seega on nende käskkirjade õigusvastasus tuvastatud eelnimetatud Tallinna Halduskohtu
  72. novembri
  73. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  74. novembri
  75. a kohtuotsustega. Järelikult on leidnud kinnitust esimese kohustusliku elemendi olemasolu. Halduskohus tuvastas: „Vaidlustatud käskkirjade andmise ajaks ega registrikande tegemise ajaks ei olnud lennuki omandiõigus poolte vahel sõlmitud lepingu alusel üle läinud ega ole seda tänase päevani. Vaidlusaluse õhusõiduki omandiõigus kuulub kaebuse esitajale“, st otsuse tegemise seisuga kuulus omandiõigus Super-7 OY-le. Samas on halduskohus leidnud, et Lennuametil puudus igasugune alus registreerida tsiviilõhusõidukite registris omanikuna OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ning et Lennuamet on eiranud haldusorgani hoolsuskohustust ning uurimisprintsiipi ja andnud välja õigusvastase haldusakti lennuki registreerimise kohta. Neil asjaoludel tuleb käesolevat kaebust käsitleval kohtul järgmisena hinnata, milline mõju oli Lennuameti eelmärgitud eksimustel järgnevatele asjassepuutuvatele tehingutele ja toimingutele. Seega kohus vaatleb järgmisena põhjusliku seose olemasolu õigusvastaste haldusaktide ja kaebajal väidetavalt tekkinud kahju vahel, sealjuures kohus hetkel eeldab kahju olemasolu. Kui kohus teeb kindlaks, et niisugune vahetu põhjuslik seos saab olla, siis hindab kohus edaspidi ka kahju suurust ja selle tõendatust. Kui kohus tuvastab aga, et Lennuameti käskkirjade tõttu ei saanud AS-l SEB Ühisliising väidetud kahju tekkida, siis puudub kohtul vajadus kahju olemasolu ja suurust hinnata.
  76. Esmalt peatub kohus asjakohastel õigusnormidel. Vastavalt LenS (kohaldamisele kuulub redaktsioon, mis kehtis 15.04.2003-08.01.2004) §-le 1 sätestab see seadus lennundustegevuse korraldamise ja lennuohutuse tagamise alused. LenS § 6 järgi Eestis registreeritud õhusõidukil on Eesti riikkondsus. LenS §-st 16 tulenevalt on tsiviilõhusõidukite riiklik register Vabariigi Valitsuse poolt andmekogude seaduse alusel asutatud andmekogu tsiviilõhusõidukitele riikkondsuse andmiseks ja nende omandiõiguse rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Tsiviilõhusõidukite riiklikku registrit peab Lennuamet ja registri pidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. LenS § 17 lg 2 kohaselt tsiviilõhusõiduki registrisse kandmist võib taotleda õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik. Vastavalt LenS § 19 lg-le 1 registrisse kantakse teave õhusõiduki, selle omaniku ja käitaja ning seda teavet puudutavate muutuste kohta, samuti õhusõidukile seatud pandiõiguste kohta. LenS § 20 p 1 kohaselt õhusõiduk kustutatakse tsiviilõhusõidukite riiklikust registrist, kui seda taotleb õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik. Tulenevalt LenS § 21 lg-st 1 õhusõiduki 6 kandmisel tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse väljastatakse õhusõiduki omanikule või tema poolt kirjalikult volitatud isikule registreerimissertifikaat. Vabariigi Valitsuse
  77. juuni
  78. a määrusega nr 194 kehtestatud Põhimääruse § 9 p 4 kohaselt õhusõiduki kohta märgitakse kanderaamatusse õhusõiduki omaniku või tema poolt kirjalikult volitatud isiku andmed ning 10 p-de 2 ja 3 kohaselt peavad registritoimikus sisalduma tõendid õhusõiduki omaniku kohta ja õhusõiduki omandiõigust tõendava dokumendi – ostu-müügilepingu, üleandmise akti või muu õhusõiduki omandamist tõendava dokumendi koopia. Nimetatud dokumendist peab selguma taotlejale õhusõiduki omandiõiguse ülemineku kuupäev. Põhimääruse §-de 13 ja 14 kohaselt on registrisse andmete esitajad õhusõiduki omanik, tema poolt kirjalikult volitatud isik või õhusõiduki käitaja. Taotluse esitajalt nõutavad andmed kantakse registrisse §-s 10 loetletud dokumentide alusel. Põhimääruse §-s 16 on sätestatud, et pärast õhusõiduki kandmist registrisse väljastab Lennuamet õhusõiduki omanikule või tema poolt kirjalikult volitatud isikule registreerimissertifikaadi ning registri lisasse kandmise korral ajutise registreerimissertifikaadi. Tulenevalt Põhimääruse §-dest 17 ja 18, kui andmete esitaja on avastanud ebaõiged andmed, on ta kohustatud esitama registri volitatud töötlejale viivitamata õiged andmed, lisades neid tõendava dokumendi kinnitatud koopia. Registri volitatud töötleja registreerib saadud teate ning teeb viivitamata paranduse registris. Õhusõiduki omanik või käitaja on kohustatud registri volitatud töötlejale viivitamata teatama registrisse kantud andmete muutumisest.
  79. Eeltoodud sätteid arvestades on kohus seisukohal, et ehkki tsiviilõhusõidukite riiklik register kajastab muu hulgas õhusõiduki omaniku andmeid, ei ole õhusõiduki registrisse kandmisel ega registreerimissertifikaadi väljastamisel omandiõiguse olemasolu tõendav tähendus. Registreerimise eesmärk on eelkõige tsiviilõhusõidukitele riikkondsuse andmine ja sellega lennundustegevuse korraldamine. Seda kinnitab nii LenS § 18 lg 3, mille järgi registrisse ei kanta õhusõidukit, mis on teise riigi registris, kui ka Põhimääruse § 3, mille kohaselt registri pidamise eesmärk on tsiviilõhusõidukite andmete koondamine ja töötlemine õhusõidukite registreerimiseks ja nende identifitseerimiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval ajal kehtiva LenS redaktsiooni järgi ongi tsiviilõhusõidukite riiklik register üksnes andmekogu tsiviilõhusõidukitele riikkondsuse andmiseks (§ 16 lg 1) ning tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab vastavate andmete esitaja (§ 19 lg 5). Kohus leiab, et sellekohane seaduse täpsustus peab välistama käesolevaga analoogseid vaidlusi ja ainult kinnitab, et ka varasem LenS redaktsioon nägi registrit ette informatiivse iseloomuga andmekoguna. Asjaolu, et õhusõiduki registrisse kandmine ega registreerimissertifikaadi väljastamine ei tekita, muuda ega lõpeta omandisuhteid, ilmneb selgelt ülalosundatud Põhimääruse sätetest. AÕS § 68 lg 1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle, sama paragrahvi lg 3 järgi omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Vastavalt AÕS § 51 lg-le 1 kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta, sama seaduse § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kinnistusraamatu ja kinnistusregistri kohta sätestatud regulatsioon ning tsiviilõhusõidukite riikliku registri regulatsioon ja registrite enda tähendus ei ole ligilähedaseltki võrreldavad. Seega ei saanud AS SEB Ühisliising õhusõiduki Aero Commander 500 omandiõiguse tuvastamisel lähtuda pelgalt õhusõiduki registrisse kandmisest, st Lennuametit peadirektori kt 10.09.2003 käskkirjast nr 118 ega väljastatud registreerimissertifikaadist, kuna nimetatud registril ei ole kinnistusregistri staatust.
  80. TsÜS § 102 lg-te 1 ja 2 kohaselt tingimuslik on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga 7 kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Vastavalt TsÜS § 105 lg-le 1 edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tekivad tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel. VÕS § 233 lg-s 1 on sätestatud, et kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Tallinna Halduskohtu
  81. novembri
  82. a otsuses on tuvastatud, et OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ja Super-7 OY vahel 01.08.2003 sõlmitud õhusõiduki müügilepingu näol oli tegemist omandireservatsiooniga (edasilükkava tingimusega) sõlmitud lepinguga TsÜS ja VÕS tähenduses. Lepingu p-dest 3 ja 6 tulenevalt lennuki müügihind kokku 1 300 000.- kr tuli tasuda enne lennuki kandmist Eesti registrisse. Ettemaks summas 300 000.- kr tuli tasuda hiljemalt 04.08.
  83. Kui ostja pole teostanud lõplikku makset 11.08.2003, kaotab leping oma kehtivuse. Omandiõigus lennukile pidi minema müüjalt üle ostjale, kui kokkulepitud summa on täielikult tasutud. Nagu eelnevalt märgitud, tegi kohus kindlaks, et antud juhul läks lennuki valdus üle ostjale kokkuleppeta omandi kohese üleandmise kohta ja et „OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ei ole kaebuse esitajale õhusõiduki eest tasunud sentigi“. Samuti sedastas kohus, et lennuki müügilepingu mõlemad pooled olid 27.02.2004 seisuga avaldanud, et õhusõiduki ostusummat tasutud ei ole ja omandiõigus üle läinud ei ole. Kohus leidis, et omandiõigus ei teki ega muutu ei sellest, et vaidlusalune lennuk võeti Soome õhusõidukite registrist maha märkusega „müük Eestisse“ ega lennuki tehnilisest dokumentatsioonist, mis müüja lennuki kohta ostjale edastas. Seda mõtet jätkates lisab käesolevat asja menetlev kohus, et omandiõigus ei teki ega muutu ka sellest, et vaidlusalune lennuk võeti arvele Eesti õhusõidukite registris. AS SEB Ühisliising pidi järgnevate tehingute tegemiseks tuvastama õhusõiduki Aero Commander 500 omandiõiguse omanikult selleks dokumente küsides või vastavate dokumentidega õhusõidukite registris tutvudes.
  84. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja 12.09.2003 lepingute sõlmimisel täitnud ise piisavalt hoolsuskohustust ja ta on põhjendamatult (tagant järele) ületähtsustanud õhusõiduki kandmise registrisse. Kohus on seisukohal, et sisulised kokkulepped ja otsustused olid tehtud varem, kui kõnealune Aero Commander 500 registreeriti. See ilmneb alljärgnevast. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna politseiinspektor S. Kristall`i koostatud 27.04.2006 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ilmneb, et Ilmo Pietiläl (Super-7 OY) ja I. Maaroosil oli vastastikune kokkulepe lennuki ostu-müügi kohta ja esimene teadis, et Maaroos ostab lennuki liisinguga, ning ta oli liisinguga ostmisega nõus /tl 127-129/. OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo seadmeliisingu taotlus AS-le SEB Ühisliising on esitatud 04.08.
  85. Taotlusest nähtub, et müüja on eelmärgitud Soome firma ja objekt on sama lennuk /tl 111/. Dokumendist pealkirjaga „Kliendi taotluse ajalugu“ ilmneb, et selle taotluse põhjal oli tehtud finantseerimise otsus krediidikomitee poolt sisuliselt juba 07.08.2003 (protokoll nr 61 otsus nr 3) /tl 100, 101/. Niisugune kiirus taotluse lahendamisel viitab varasematele suulistele põhimõttelistele kokkulepetele. 12.09.2006 kiirküsitluse otsus on tehtud üksnes lepingu liigi muutmise osas. Otsuse aluseks olnud 06.08.2003 liisinguraportis (sellele oli omakorda aluseks muu hulgas taotleja bilanss) ei ole ära märgitud mingeid probleeme/küsitavusi seoses OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo võimalike majandusraskustega ega tema omandiõigusega lennukile. Ettevõtte nõrga küljena on toodud üksnes võimaliku konkurentsi tekkimine ja projekti finantseerimise riski/miinusena vaid lennukit kui „õhus lendavat värki“ /tl 112-119/. 8 Ometi järgnes veidi enam kui aasta pärast nii advokaadibüroo kui ka hiljem I. Maaroosi pankroti väljakuulutamine. Lennuameti sertifikaat esitati aga alles enam kui kuu aega pärast seda, kui kaebaja oli finantseerimise plussid-miinused välja selgitanud ja finantseerimise otsus oli tehtud. 12.09.2003 müügilepinguga nr L03106451 müüs OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo AS-le SEB Ühisliising 1 534 000 krooni eest õhusõiduki Aero Commander
  86. Sama kuupäeva ja lepingu numbrit kandva järelmaksu müügilepinguga müüs AS SEB Ühisliising omakorda selle õhusõiduki sama hinnaga tagasi OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo. 12.09.2003 sõlmisid pooled ka järelmaksuga müügilepingu lisana lepingu registerpandi seadmiseks vaidlusalusele õhusõidukile. Sealjuures on oluline järgmine: müügilepingu nr L03106451 p-s 3.
  87. on sätestatud, et „Omandiõigus Asjale läheb Müüjalt Ostjale üle pärast Asja hinna täielikku tasumist.” Antud juhul ei ole vaieldav, et AS SEB Ühisliising tasus kõnealuse lennuki müügihinna täielikult 16.09.
  88. Neil asjaoludel jääb arusaamatuks, kuidas sai kaebuse esitaja sõlmida juba 12.09.2003 õhusõiduki järelmaksuga müügilepingu õhusõidukile, mille omanik ta sel ajal ei olnud ega saanud olla (ei olnud kunagi saanud ka selle õhusõiduki valdust). Eeltooduga seoses peab kohus vajalikuks märkida veel seda, et AS SEB Ühisliising lennuki väidetava omanikuna ei täitnud ülal käsitletud nõuet registrit teavitada omaniku muutusest ja esitada registrile vastavad dokumendid. Kaebajat ei ole lennuki omanikuna registrisse kantud. Seetõttu on ebaloogiline, et ühel juhul peab kaebaja omandiõiguse tõendamiseks ainuvõimalikuks Lennuameti väljastatud registreerimissertifikaati, kuid teisel juhul - 12.09.2003 lepingute sõlmimisel - ei ole selle puudumine millegipärast oluline. Samas on kaebuses väidetud: „Kaebuse esitaja sõlmis
  89. septembril
  90. a OÜ-ga Heta Pärnu Advokaadibüroo õhusõiduki müügilepingu registrikandele tuginedes ning eeldades, et õhusõiduki omanikuna registrisse kantud isik on õhusõiduki omanik. Registrikandele tuginedes sõlmiti ka samal kuupäeval järelmaksuga müügileping ning registerpandi seadmise leping. Kaebuse esitajal puudus vähimgi kahtlus, et OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ei ole õhusõiduki omanik.“ Tallinna Halduskohtu 09.11.2004 otsuses on leitud, et OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo tegutses 12.09.2003 tehingute puhul pahauskselt AÕS § 95 lg 2 tähenduses, kuivõrd ta teadis, et tal ei olnud õigust omandit üle anda, samuti ei ole AS SEB Ühisliising omandanud lennukit heauskselt. Kohus on märkinud otsuses veel: „Viidatud tehingud OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ja Ühisliisingu AS vahel on olnud vastuolus seaduse mõttega ja heade kommetega. Vastavalt TsÜS §-le 86 on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega saab Ühisliisingu AS taastada oma õigused tsiviilõiguslikke vahendeid kasutades.“ Kõik eelmärgitu üksnes kinnitab üksnes kohtu järeldust, et AS SEB Ühisliising on võtnud endale „Projekti finantseerimise plusse“ esmatähtsaks pidades õigustamatuid riske, ta ei ole põhjalikult uurinud kõiki asjaolusid ja alles nüüd, kui on selgunud, et kahju hüvitamine lepingupartnerilt ei ole tõenäoliselt võimalik isegi mitte pankrotimenetluses, on kaebaja asunud konstrueerima väidetavat põhjuslikku seost Lennuameti õigusvastaste käskkirjade ja kaebajal tekkinud kahju vahel. Niisugune vahetu põhjuslik seos aga puudub, nagu kohus on eelnevalt näidanud, ja seda samadel põhjustel ka
  91. oktoobri
  92. a käskkirja nr 141 osas (et pandileping oli iseenesest tühine, siis ei ole määrav, et selle pandi registreerimine tühistati). Ülaltoodut arvestades ei oma tähtsust kaebuse esitaja väide, et ta ei oleks sõlminud müügilepingut ega järelmaksuga müügilepingut ilma tagatiseta ning et tagatisteks olid registerpant õhusõidukile ning Ilmo Maaroos'i poolt antud käendus. Kuivõrd kohus on teinud kindlaks, et käsitletaval juhul puudub üks olulistest kahju hüvitamise elementidest – põhjuslik seos õigusvastaste haldusaktide ja tekkinud kahju vahel -, siis puudub kohtul ühtlasi vajadus hinnata, kas kahju on tekkinud just niisuguses suuruses, 9 nagu väidab kaebaja. Samuti ei pea kohus analüüsima poolte muid väiteid, kuna kaebus jääb juba eeltoodud põhjusel rahuldamata. 7.

§ 92

lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 järgi kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Et kohus teeb käesoleval juhul otsuse kaebaja kahjuks, siis jäävad AS SEB Ühisliising kohtukulud tema enda kanda ning kohtul puudub vajadus hinnata nende kandmise põhjendatust ja tõendatust. Lennuamet ei ole kohtukulunõuet esitanud. Hurma Kiviloo kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.