← Eesti

2-07-28915/4

Obsah (12)§ 33§ 276§ 36§ 277§ 34§ 35§ 44§ 80§ 85§ 45§ 49§ 40

Tsiviilasi nr 2-07-28915 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Geete Lahi Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg 17. märts 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei ja koht Tsiviilas

) § 33 mõttes 4

(15)Tsiviilasi nr 2-07-28915 Vastavalt

§ 33

lg-le 1 ja 2 on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kui asi on tema valduses rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Antud juhul kinnitab J, et vaidlusalused seadmed ei ole tema enda valduses ning kõiki asjaolusid arvestades on alust arvata, et neid valdab K. Samuti on tel. vestluses K jurist A L kinnitanud, et A üürisuhte järgselt on üüritud ruumidesse jäänud vastavad tekstiili töötlemise seadmed. Ka ei ole Kreenholm mingil moel eitanud antud seadmete valdust nende poolt, arvestades et K ei ole vastanud J nõuetele seadmete tagastamiseks. 3.2. Kreenholm teostab seadmete kinnipidamisega vallasasja panti

§ 276

ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 305 mõttes Vastavalt

§ 276

lg-le 1 ja 2 võib vallasasja pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Arvestades K ja A vahelist üürisuhet, mis lõppes A võlakohustuse tekkimisega, mis on käesoleva seisuga tasumata ning antud hagiavalduse punkti 1.3., siis on Kreenholm seadmete valduse omandanud pantimise kaudu. Siin kohal tuleb arvestada, et K ei tagasta, ega arvesta J õiguslike aluseid vaidlusaluseid seadmeid vallata. Seega K omandas tegeliku võimu seadmete üle, kui ei tagastanud üürisuhte lõppedes seadmeid A (

§ 36lg 1).

Tegeliku võimu teostamise seadmete üle võimaldas asjaolu, et Kreenholm tagas seadmete pandiga nõuded A vastu. VÕS § 305 sätestab üürileandja pandiõiguse - kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses arvestades, et pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. 3.3. Kreenholm´il puudub õiguslik alus pandiõiguse teostamiseks seadmete osas

§ 277

sätestab, et pandi esemeks võib olla asi või varaline õigus, mille pantimine ei ole seadusega keelatud. Samuti ei saa pantida vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata. Seega A ei saanud pantida rendilepinguga tema kasutuses olevaid seadmeid. Arvestades, et A pidas punktis 1.3. nimetatud nõusoleku puhul silmas A kuuluvat vara, mitte kolmandate isikute vara. Samuti keelab VÕS § 305 lg 2 ja 3 kolmandate isikute varal pandiõiguse teostamise – see tähendab, et pandiõigus ei ulatu asjadele, millele ei saa pöörata sissenõuet ja üürileandja pandiõigusele eelnevad kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule. 5

(15)Tsiviilasi nr 2-07-28915 3.4. K on seadmete suhtes ebaseaduslik valdaja

§ 34

mõttes

§ 34

lg-st 1 ja 2 tulenevalt kehtib põhimõte, et iga valdust tuleb lugeda seaduslikuks, kuni vastupidist pole tõendatud. K on ebaseaduslik valdaja, kuna hageja on esitanud vastava dokumentatsiooni seadmete päritolu kohta ja seega on tõendatud, et K puudub seaduslik alus kolmandatele isikutele kuuluvate seadmete valdamiseks. Samas J kinnitab, et need on K valduses J tahte vastaselt. 3.5. K seadmete valdus on pahauskne

§ 35

mõttes Vastavalt

§-le 35 on valdus pahauskne, kui valdaja teab, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata ja alates momendist kui on tõendatud, et valdus ei ole heauskne. K on teada asjaolud, mis kinnitavad, et tema valdusel puudub õiguslik alus. Samuti on K valdus pahauskne, kuna see rajaneb raskel hooletusel, sest K valdajana on jätnud käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata pantides kolmanda isiku valduse. 3.6. J on õigus nõuda K seadmete valduse rikkumise lõpetamist

§ 44

alusel ja seadmete valduse üleandmist

§ 80

alusel

§ 44sätestab valduslikud nõuded mis ei tugine omandile, vaid teistele õigustele.

Kuivõrd J on kehtiv liisinguleping J Ltd-ga viie seadme osas ja õigus neid kasutada ja vallata, siis on tal possessoorne nõudeõigus nende K valduses olevate seadmete osas. Sama §-i lg-st 1 tuleneval on J õigus nõuda valduse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Lähtudes

-s märgitud omandikaitse sätetest on J õigus temale kuuluvaid seadmeid vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Antud juhul ei ole seadmete valdamine, kasutamine ja käsutamine võimalik, sest K pole seadmeid tagastanud ja hoiab seadmeid oma ruumides. Seega nõuab J K seadmete tagastamist.

§ 80lg 1 järgi võib omanik nõuda asja välja andmist ebaseaduslikust valdusest.

Kuna antud tööstuslikud seadmed ei kuulu A T OÜ-le, siis puudub K õigus antud seadmete kinni pidamiseks. 3.7. Seadmete kinnipidamisest tulenev kahju kuulub K poolt J hüvitamisele VÕS § 1043 alusel VÕS 1043 lg 1 sätestab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. J on tekkinud kahju saamata jäänud tulu arvelt. Vastavalt VÕS § 128 lg-tele 2 ja 4 on saamata jäänud tulu otsene kahju, ehk kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega on seadmete kinnipidamine Kreenholmi poolt asjaolu, mistõttu ei ole J olnud võimalik teenida seadmete rentimisega tulu. 6

(15)Tsiviilasi nr 2-07-28915 Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kuna antud kahju on tekkinud võimatuses seadmete edasi rentida ja võimatusest neid ise kasutada, et viljasid teenida, siis vastutab selle kahju eest K. K on seadmete kinnipidamisega tekitanud J kahju kogusummas 50 000.- krooni. Tulenevalt TsMS § 636 lg 1 p-st 4 soovib hageja asja läbivaatamist kohtuistungil. Hagejale osutatud õigusabi kulud täpsustatakse menetluse käigus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 11 ja lg-st 1, § 370 lg-st 1 ja § 362 lg 1 ning 146 lg 1 p-st 2, palub hageja kohtul: mõista K V AS-ilt välja vaidlusaluste seadmete valdus; mõista K V AS-ilt välja vaidlusaluste seadmete kinnipidamisega J OÜ-le tekitatud kahju summas 50 000.- krooni; jätta menetlus- ja kohtukulud K V AS-i kanda. VASTUS HAGIAVALDUSELE Kostja ei saa tunnistada hagi õigeks, ega sellest tulenevalt tunnistada ka tema vastu suunatud nõudeid. K V AS ei ole olnud teadlik asjaoludest, mille kohaselt OÜ A T väidetavalt on kasutanud OÜ-lt J renditud seadmeid. K V AS-l, kui rendileandjal olid suhted ainult OÜ-ga A T, kui rentnikuga. OÜ A T on alati jätnud mulje, et tegemist on talle kuuluva varustusega, mille ta lubas arestida tema rendivõla katteks. Seega ei saa panti reguleerivaid sätteid kohaldada antud juhul automaatselt OÜ A T antud lubadusest lähtuvalt. Oma võlga summas 267 242 krooni ja 25 senti ei ole OÜ A T tasunud seniajani. OÜ A T ei ole seniajani teatanud K V AS-le seadmete kuulumisest kolmandale isikule. K V AS-l puudub alus uskuda hageja esindajat vaid dokumentide koopiate alusel. A R, kes esindas OÜ-t A T, on K V AS esindajate juuresolekul rääkinud sisseseadest ainult kui oma varast. Lisaks juba mainitud lubadusele arestida oma vara, on A. R 8. jaanuaril 2007.a saatnud meili, milles ta palub saata talle saldo võlgnevuse kohta ning ta soovib leida lahendust, mis võimaldaks tal ära viia oma vara, mis asub meie juures. Hageja esindaja väited K V AS valduse pahausksusest on seega alusetud. K V AS vastab täielikult

§ 35

lg 1 toodud heauskse valdaja tingimustele, st K V AS ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. K V AS ei ole võõrandanud vaidlusalust sisseseadet peale hagi esitamisest teadasaamist, seega puudub alus tema lugemiseks pahauskseks valdajaks ja puudub alus talt samata jäänud tulu välja mõistmiseks, kuna asi ei ole omandatud omavoliga (

§ 85lg 2).

Tõenditena esitatud dokumentide koopiad peegeldavad küll osaliselt mainitud sissenõude objektiks olevate seadmete liikumist kunagi, kuid ei anna alust pidada neid OÜ J omandiks. Olemasolevatele tõenditele lisas kostja 08.01.2007.a meili koopia, milles A T OÜ esindaja A. R kõneleb K V AS käes olevast varast, kui oma varast. Vastuhagi kostja esitada ei soovi, kohtukulud palub jätta hageja kanda. Tingimusel, et A T OÜ tasub oma võla K V AS ees, on kostja nõus loovutama talle või tema poolt osutatavale isikule tema vara. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE Kostja vastuses on asutud valedele seisukohtadele ning vääralt tõlgendatud seadust. Hageja on teavitanud kostjat asjaolust, et tema poolt kinni peetavad seadmed olid OÜ A T poolt renditud. Advokaadibüroo L on edastanud kostjale kolm kirja, milles teavitab seadmete päritolust ning nõuab ebaseadusliku valduse lõpetamist ja seadmete tagastamist – mida kostja ei teinud. Nimetatud kirjade ärakirjad on lisatud hagiavaldusele tõenditena. 7

(15)Tsiviilasi nr 2-07-28915 Seega on väär kostja väide nagu ta ei oleks teadlik seadmete päritolust. Samuti ei ole antud vaidluse puhul määrav asjaolu, et kostjal on olnud ainult suhted A. Kostja väide, et talle on jäänud A R, kui A esindaja ja kolmanda isiku paljasõnaliste väidete alusel mulje, et vaidlusalused seadmed kuuluvad A, on asjakohatu. Kostja seisukoht pandiõiguse lubatavuse osas, mis põhineb kolmanda isiku, mitte omaniku, ütlustele, ei välista hageja õigusi vallata ja käsutada oma omandit. Samuti tuleb arvestada, et hageja on esitanud A poolse kirjaliku kinnituse, et seadmed on renditud hagejalt, mida A R on valmis tunnistama ka kohtus. Antud vaidluses ei ole oluline A võlg kostja ees ega asjaolu, et A ei ole ise otseselt kostjat kõigist asjaoludest teavitanud. Seda on teinud hageja, seoses põhjendatud huviga. Samas kinnitab hageja kohtule ja kostjale, et hagiavaldusele lisatud dokumendid ei ole võltsitud ning originaaldokumentidega võib tutvuda kohtu juuresolekul. Hageja leiab, et kostjal puudub alus ja põhjus kahelda talle ning hagiavalduses esitatud tõendite autentsuses. Kostja ei ole heauskne valdaja, kuivõrd

§ 35

lg 2 kohaselt on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või, et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Antud juhul tuleneb kostja kohustus eelnevalt veenduda, kas seadmete osas saab pandiõigust teostada, kuna VÕS § 305 lg 2 sätestab, et pandiõigus ei ulatu asjadele, millele ei saa pöörata sissenõuet. VÕS § 305 lg 3 ütleb, et üürileandja pandiõigusele eelnevad kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule. Hageja leiab, et seadust ja õigusnorme tuleb tõlgendada süstemaatiliselt, millest tulenevalt tekib VÕS §-s 305 sätestatud pandiõiguse teostajal kohustus veenduda, kas antud asjale ulatub pandiõigus, kuna see on sätestatud üürileandja pandiõigust reguleerivas sättes. Samuti tuleb kostja valdus lugeda pahauskseks

§ 35

lg 3 mõttes, sest hageja on tõendanud vastupidist – et seadmed kuuluvad hagejale. Kostja väide, et kohtule esitatud tõendid kajastavad osaliselt seadmete liikumist, on täiesti tühine. Arvestades, et hageja on esitanud tõendid, mida kostja tunnistab osaliselt, kuid vastupidist ta ei tõenda kuidagi vaid tugineb paljasõnalistele väidetele, siis on eelduslik, et seadmed kuuluvad hagejale, kuivõrd hageja esitatud tõendite koormus on suurem ja sisukam. Siinkohal tekib küsimus, kas kostjal on tõendeid või dokumente, mis vihjaksid asjaolule, et vaidlusalused seadmed ei kuulu hagejale? Hagejale teadaolevalt kostjal sellised tõendid puuduvad. Hagiavaldusele lisatud tolli- ja kaubaveo dokumentatsioonile on lisaks esitatud liisingulepingud J ja hageja vahel, millest tulenevalt ja arvestades sõlmimise aega ning liisingu tasumise perioodi, on ilmselgelt aru saada, et liisinguperiood ei ole lõppenud ja et hagejal on vastavad kohustused J ees. 8

(15)Tsiviilasi nr 2-07-28915 Hageja jääb hagiavalduses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Hageja ei tunnista ega võta omaks kostja vastuses esitatud asjaolusid ning soovib asja arutamist kohtuistungil. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde ja palus kohtul hagi rahuldada ning kostja jäi oma seisukohtade juurde paludes hagi jätta rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hageja nõuded on tõendatud ja kuuluvad täielikult rahuldamisele allpool kirjeldatud põhjendustel. I.
  1. mail 2005.a. sõlmisid hageja OÜ J (edaspidi J) ja OÜ A T, registrikood xxx, (edaspidi Al) seadmete rendilepingu (t.l. 10), millega A sai oma valdusesse (t.l. 11) kasutamiseks õmblusmasinad: Titan seeriad 31247, 30768 ja 31650 (rendilepingus ekslikult 31656), Union Special 81300 seeria D-364098, BH-1833501 ja D-365806, Adler 477 seeria 502118 ning “Mootoriga spinlelpress 25 tonni”, tegeliku nimetusega Balepress Model Franz Furkert nr
  2. Samuti sai A oma kasutusse eelpool nimetatud seadmetele lisaks transformaatori ehk trafo ja kahveltõstuk käru Rocla. Juunis 2005.a., J teadaolevalt, üüris A K V AS-ilt (edaspidi K) üürilepingu alusel äriruumid asukohaga Narva. A kasutas ja hoidis üüritud ruumides J rendituid seadmeid.
  3. juunil 2006.a. esitas A nõusoleku (t.l. 12) talle kuuluvate seadmete pantimiseks kõigi võimalike üürisuhtest tulenevate nõuete tagamiseks kuni üüri suhte lõpetamiseni. A on kinnitanud nõusolekut, et „ Oleme teadlikud ja nõus meile kuuluvate seadmete (mis asuvad K territooriumil) arestiks kuni võimalike võlgnevuste tasumiseni rendilepingu lõpetamisel.[…]“. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles ja pooled saavad sellest ühte moodi aru, et arestiks nõusoleku andmine võis tähendada ka pandiks nõusoleku andmist. Valduse kaitse hagi valduse rikkumise lõpetamiseks (

§ 44

) või valduse taastamiseks (

§ 45

) eeldab valduse rikkumise või valduse äravõtmise omavolilisust, mis

§ 49

lg 2 järgi tähendab valdaja nõusolekuta seadusvastaselt valdamise takistamist või valduse äravõtmist. Valduse kaitse hagi võib esitada ka omavoli tarvitanud isiku pahauskse valdusjärglase vastu (

§ 40lg 4).

(RKL nr 3-2-1-85-07 p 13) Kohus on seisukohal, et antud nõusoleku järgi on antud see üksnes A enda varade pantimiseks. Antud lühikesest nõusoleku tekstist ei saa järeldada otseselt ja konkreetselt, et vaidlusaluste õmblusmasinate, mille väljanõudmist nüüd hageja kostjalt taotleb, osas anti samuti nõusolek nende pantimiseks. Seega kohus leiab, et kostja ei saa tugineda eeltoodud asjaoludele ja väita, et OÜ A T omavoliliselt oleks rikkunud hageja õigusi ja väitnud, et hageja vara on tema vara, lastes selle pantida. Sellest tulenevalt ei saa kostja ennast pidada ka heauskseks valdajaks. Sealjuures vaidlust ei ole selles, et hageja on korduvalt teavitanud kostjat, et viimane on ebaseaduslikult kasutanud pandiõigust hageja kui kolmanda isiku varale, mille keeld on sätestatud

§ 2771. ja 2.

lõikes.

§ 277lg-s 1 sätestatakse, et pantida võib asju ja varalisi õigusi, mille pantimine ei ole seadusega keelatud (pandi ese). 9

(15)Tsiviilasi nr 2-07-28915

§ 277

lg-s 2 sätestatakse, et pantida ei saa vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata. Samuti keelab VÕS § 305 lg 2 ja 3 kolmandate isikute varale pandiõiguse teostamise – see tähendab, et pandiõigus ei ulatu asjadele, millele ei saa pöörata sissenõuet ja üürileandja pandiõigusele eelnevad kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule.

§ 35

lg 2 kohaselt valdus on pahauskne, kui valdaja teab, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata ja alates momendist kui on tõendatud, et valdus ei ole heauskne. Vaidlust ei ole selles, et A ja K vaheline üürileping lõppes juulis 2006.a. ja samuti selles, et A tekkinud üürivõla tagatiseks pantis K kõik üüritud ruumidesse jäänud vallasasjad. K ei tagastanud vastavaid seadmeid A, vaid jättis need oma valdusesse.

  1. oktoobril 2006.a. lõpetasid J ja A seadmete rendilepingu (t.l. 13).
  2. aprillil 2007.a. esitas J järelepärimise (t.l. 14) A, et selgitataks
  3. juuni 2006.a. A nõusoleku sisu. A vastas järelepärimisele 02.mail 2007.a. kirjaga (t.l. 15) ning selgitas, et nõusolekus oli silmas peetud A kuuluvat vara, mitte kolmandate isikute vara.
  4. mail 2007.a. esitas L J nimel K nõude panditud seadmete väljaandmiseks (t.l. 16-18).
  5. mail 2007.a. esitas A R, A volitatud esindajana, kinnituskirja (t.l. 19), K valduses olevate J seadmete kohta. Antud kinnitus sai edastatud ka K
  6. juunil 2007.a. kirjaga, millele olid lisatud täiendavad seadmete päritolu tõendavad materjalid (t.l 20-21).
  7. juuni 2007.a. esitas L järjekordse pretensiooni seadmete tagastamiseks (t.l. 22-23). Kostja on leidnud oma vastuses hagiavaldusele (t.l. 55) ja ka kohtuistungil, et hageja OÜ J ei ole tõendanud esitatud dokumentide alusel, et tal oleks omandiõigus tema poolt välja nõutavatele seadmetele. Hageja leiab oma hagiavalduses (t.l. 3, 7 p-s 3.6.), et ta omanikuna võib nõuda asja väljaandmist ebaseaduslikust valdusest. Hageja on kohtuistungil leidnud, et omandi olemasolu tõendab antud juhul liisingleping. Kohus peab seega esmalt andma õigusliku hinnangu, kas hageja on vaidluse esemeks olevate seadmete omanik või mitte. Asjaõigusseadus (

) § 68 lg 1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

  1. juunil 1995.a. J Ltd (hageja) ja S registreeritud ettevõtte JBT J V GmbH (muutis nime – S V GmbH) vahel sõlmitud liisingulepingu (t.l. 33-34) alusel sai J õmblusseadmed. Liisinglepingu kohaselt oli liisinguandjaks JBT J V GmbH ja liisinguvõtjaks J Ltd (hageja). Liisinglepingu
  2. punkti kohaselt on liisinguandja, kes on liisingvara omanikuks, andnud hagejale muuhulgas liisingusse vaidlusalused
  3. Balepress Model Franz Furker nr 7734 (hagis viidatud selgituse järgi on see mootoriga spinlelpress 25 tonni)
  4. Union 81300 tüüpi õmblusmasinad seerianumbritega 339384 ja
  6. Union tüüpi 81500A tüüpi õmblusmasinad seerianumbritega 329224 ja
  7. 10

(15)Tsiviilasi nr 2-07-28915
  1. Union 269 tüüpi õmblusmasinad seerianumbritega 462008 ja
  2. Kohus leiab, et liisinglepingu kohaselt sai hageja oma hagis nimetatud esemetest liisingusse vaid Balepress Model Franz Furker nr 7734 (hagis viidatud selgituse järgi on see mootoriga spinlelpress 25 tonni). Union 81300 1833501 liisimine on täiendavalt lepingu lisas toodud (t.l.41), D-364098 (t.l. 42), D-365806, mille olemasolu kohta vaidlus puudub. Samuti õmblusmasin Adler 477 seeria 502118 (lisa 43) ning “Mootoriga spinlel press 25 tonni”, tegelik nimetus on Balepress Model Franz Furkert nr 7734 (lisa 43). Hageja nõuab hagis aga veel Titan õmblusmasinaid 31247, 30768 ja 31650 (rendilepingus ekslikult 31656) ja Adler 477 seeria
  3. Nimetatud masinaid esialgses liisinglepingus ei ole fikseeritud. Hagiavalduse kohaselt sai samuti A oma kasutusse eelpool nimetatud seadmetele lisaks transformaatori ehk trafo ja kahveltõstuk käru Rocla. Kohus leiab, et ka nimetatud seadmeid ei ole liisinglepingus fikseeritud. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole tõendanud tema poolt välja nõutavate esemete omandiõigust. Kohus ei nõustu sellega, et omandiõigust tõendab liisingleping ka Balepress Model Franz Furker nr 7734 (hagis viidatud selgituse järgi on see mootoriga spinlelpress 25 tonni) osas, sest juba liisinglepingu esimeses punktis on märgitud, et liisinguandja annab enda omandis olevad asjad liisingusse. Lepingust ei saa seega järeldada, et liisinguvõtjal oleks olnud lisaks nimetatud seadmete valdamise ja kasutamiseõigusele, mis on lepingus fikseeritud, ka lisaks käsutamisõigust ehk seega kokkuvõtvalt omandit nendele esemetele. Siiski liisinglepingu ja rendilepingu (t.l. 10-11) alusel on tuvastatav, et hageja sai enda valdusesse ja kasutusse Model Franz Furker nr
  4. Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole, et Model Franz Furker nr 7734 on hagis viidatud selgituse järgi mootoriga spinlelpress 25 tonni nagu on fikseeritud ka rendilepingus. Seega kohus leiab, et eelnimetatud tõendite ja asjaolude alusel on tõendatud, et hageja sai liisinglepinguga oma valdusesse mootoriga spinlelpress 25 tonni ehk Model Franz Furker nr 7734, mille rentis edasi OÜ-le Alekor Textil ja vaidlust ei ole selles, et see asub käesoleval ajal kostja valduses.
  5. jaanuaril 2003.a. müüs liisinguandja JBT J seadmed edasi (t.l. 35) J Ltd-ele, kes müügilepingu punkti
  6. järgi võttis üle seadmete liisingupidaja kohustused, märgitud on, et need seadmed on ära nimetatud lisas
  7. Seega toimus omaniku vahetus, omanikuks sai J Ltd ja liisinguvõtjaks jäi edasi hageja lisas 1 toodud esemete suhtes. Müügilepingu lisades on fikseeritud seadmed, mida edasi liisitakse hagejale ehk J, kusjuures hageja on ära markeerinud lisas järgmiste seadmete andmed (t.l. 37-38): 1) (Union) 81300 364098, arve nr 23 jne 2) (Union) 81300 365806, arve nr 24 jne 3) (Union) 81300 1833501, arve nr 36 jne 4) Adler 477 502118, arve nr 45/99 Nimetatud seadmetest nõuab hageja kostjalt välja õmblusmasinaid Adler 477 502118; Union 81300 364098, Union 81300 365806 ja Union 81300 1833501- nende liisimine on täpsustavalt ka tuvastatav liisingulepingu lisa järgi (t.l.37). Seega kohus leiab, et eelnimetatud tõendite ja asjaolude alusel on tõendatud, et hageja sai liisinglepinguga oma valdusesse eelnimetatud õmblusmasinad, millised rentis edasi OÜ-le A 11
(15)Tsiviilasi nr 2-07-28915 T ja vaidlust ei ole selles, et need asuvad käesoleval ajal kostja valduses ning kostja keeldub nende väljaandmisest hagejale. Hageja erinevalt kostjast on kohtule veenvalt tõendanud, et tal on õigus liisinglepingu alusel neid asju vallata ja kasutada.

§ 40

lg 1 kohaselt valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu.

§ 40

lg 2 kohaselt omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline.

§ 40

lg 3 kohaselt valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist.

§ 45

lg 1 kohaselt valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Kohus on seisukohal, et kostja on liisinglepingus ja selle lisades kirjeldatud asjade suhtes omavoliline valdaja ja hagejal on õigus valdusekaitse hagiga nõuda oma valduse taastamist ja seega kostjalt välja nõuda nimetatud asjad ning selles osas kohus ka hageja nõude rahuldab. II. Hageja nõuab hagis aga veel Titan õmblusmasinaid 31247, 30768 ja 31650, kuid nimetatud masinaid ei ole fikseeritud liisinglepingus ega liisingvara müügilepingus uuele liisinguvõtjale. Hageja leiab, et õmblusmasinate Titan seeriate omandit tõendab: 30768 ja 31650 puhul 27. novembri 2000.a. Tolliameti kaubadeklaratsioon (t.l. 24) ja muud kauba hagejale kättetoimetamisega seonduvad dokumendid (t.l. 25-27). Kostja on seevastu olnud muuhulgas kohtuistungil seisukohal, et hageja poolt esitatud transportimist käsitlevad saatelehed ei tõenda omandit ja kaupa võib transportida, kes tahes. Hageja vaidles sellele kohtuistungil vastu, leides, et omandiõigust kinnitavad dokumendid on olemas, muuhulgas nähtub see liisinglepingust. Samuti hageja on leidnud, et olemas on dokumendid, mis tõendavad seda, et liisinglepingu teostatud maksete alusel hageja sai nende esemete omanikuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-s 1 sätestatakse, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendit, millest nähtuks, et liisinglepingu ja ostu-müügilepingu kohaselt vaidlusaluste esemete omand oleks talle pärast liisingmaksete tasumist üle läinud või et selleks oleks olnud vastavad liisinglepingu tingimused täidetud, et hagejat saaks pidada vaidlusaluste esemete omanikuks. Kohus on juba ülalpool asunud seisukohale, et liisinglepingus ega liisinguandja vara müügilepingus uuele liisinguandjale, mis ei tõenda omandit, vaid valduse ja kasutusõiguse olemasolu/üleandmist hagejale, ei nähtu, et nimetatud lepingute alusel oleks hagejale tekkinud Titan õmblusmasinate 31247, 30768 ja 31650 valdamise ja kasutamiseõigust. 12

(15)Tsiviilasi nr 2-07-28915 Õmblusmasina D-365806 kohta hageja oma hagiavalduses (t.l. 3 p-s 2.1.3.) on märkinud, et D-365806 kohta on samuti olemas käsitletud liisinglepingu lisa, mille originaalist ärakirja tegemine ei olnud võimalik, kuid millega on võimalik tutvuda J esindaja juuresolekul kohtus. Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud dokumendi olemasolu, seega kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et ka nimetatud õmblusmasin D-365806 kohta on samuti vajalik liisinglepingu lisa olemas. Kostja on seevastu olnud muuhulgas kohtuistungil seisukohal, et hageja poolt esitatud transportimist käsitlevad saatelehed ei tõenda nimetatud vaidlusaluste esemete väljanõudmisõigust. Kohus hinnates siiski tõendeid kogumis ja mitte üksnes eraldi, leiab, et antud asjaoluks seisukoha võtmine nõuab ka seda, et nimetatud saatelehti ja tollideklaratsioone tuleb vaadelda ning hinnata koos seadmete rendilepingu ja selle lisadega. Rendilepingu kohaselt on hageja OÜ-le A T andnud kõik vaidluse all olevad esemed ja seda lepingus sätestatud tingimustel ja hageja on rendileandja. Õmblusmasinate Titan seeriate omandit tõendab 30768 ja 31656 (tegelikult 31650, lepingus ekslikult viimane nr valesti) puhul 27. novembri 2000.a. Tolliameti kaubadeklaratsioon (t.l. 24) koos kauba kättetoimetamisega seonduvate dokumentidega (25 -27). T.l. 25 on dokument selle kohta, et J OÜ-le (hageja) on saadetud 22. novembril 2000.a. Titan DK 2500 nr 30768 ja 31650 õmblusmasinad. Nimetatud arve-saatelehel on ka märge maksetingimuste kohta, mille all on fikseeritud, et tasuta – no charge. Kohus järeldab sellest, et nimetatud 2 õmblusmasina eest oli hageja juba enne saatmist saatjale raha ette ära maksnud. Kohus on seega seisukohal, et rendileping (t.l. 10-11) ja nimetatud saatelehed siiski tõendavad hageja omandiõigust antud õmblusmasinatele Titan 30768 ja 31650. Järelikult selles osas nõue tuleb kohtul rahuldada, sest hagejal kui omanikul on õigus vindikatsioonihagiga

§ 80

alusel välja nõuda antud õmblusmasinate valdus kostjalt, kes neid õmblusmasinaid ebaseaduslikult valdab, endale. Hageja leiab, et rendilepingus (t.l. 10-11) on ekslikult kirjas õmblusmasina seeria numbrina 31656 ja õmblusmasina kättetoimetamise dokumendis on nr 31650 (t.l. 25), et tegelikult õige number peaks olema

  1. Käesolevas asjas vaidlust ei ole selles, et hageja on ekslikult rendilepingusse pannud ühe numbri osas erineva numbri, seega kohus on seisukohal, et tegemist on eksimusega ja et hageja andis rendilepinguga 29.05.2005 (t.l.10-11) üle OÜ-le A T teiste seadmete seas ka õmblusmasina Titan seeria numbriga 31650 ning sellest tulenevalt on see käesoleval ajal AS-i K V valduses. Õmblusmasina Titan seeria 31247 hageja omandit tõendab:
  2. märtsi 2001.a. Tolliameti kaubadeklaratsioon (t.l. 28) ja muud kauba hagejale kättetoimetamisega seonduvad dokumendid (t.l. 29-32). Antud kaubadeklaratsioonist nähtub, et hagejale saadeti õmblusmasinad, sh seerianumbri lõpuga
  3. T.l. 29 oleval arve-saatelehel on ka märge õmblusmasina 31247 maksetingimuste kohta, mille all on fikseeritud, et tasuta – no charge. Kohus järeldab sellest, et nimetatud õmblusmasina eest oli hageja juba enne saatmist saatjale raha ette ära maksnud. Kohus on seega seisukohal, et rendileping (t.l. 10-11) ja nimetatud arve siiski tõendab hageja omandiõigust antud õmblusmasinale Titan seeria
  4. Järelikult ka selles osas tuleb kohtul hageja nõue rahuldada, sest hagejal kui õmblusmasina omanikul on

§ 80

alusel õigus vindikatsioonihagiga välja nõuda kostjalt endale antud õmblusmasina valdus.

§ 80lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. 13

(15)Tsiviilasi nr 2-07-28915

§ 80

lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. III. Hageja on seoses J kuuluvate seadmete ebaseadusliku kinnipidamisega kostja poolt esitanud ka kahjunõude 50 000.- krooni. Seos seadmete kinnipidamisega K poolt, alates ajahetkest, mil A ja J lõpetasid seadmete rendilepingu, on J, võimatusest rentida seadmeid edasi, tekkinud saamata jäänud tulu. J kuuluvate seadmete kinnipidamise tulemusel ei ole J saanud oma seadmeid edasi rentida ja sellest kasu saada. Arvestades seadmete väärtust ja rendilepingut hageja ja A vahel, siis on eeldatavalt ühe kuuga teenitav renditasu antud seadmete eest 5 600.- krooni. Arvestades, et seadmete rendileping lõpetati

  1. oktoobril 2006.a. ja J juhatuse liige A K teavitas K, et seadmete omanik ei ole A vaid J ning palus seadmed tagastada, siis arvestab J saamata jäänud tulu
  2. oktoobrist 2006.a. Kogu kinnipidamise perioodi arvestades teeb see juulini 2007.a. (üheksa kuu eest) kokku ca 50 000.- krooni. VÕS 1043 lg 1 sätestab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. J on tekkinud kahju saamata jäänud tulu arvelt. Vastavalt VÕS § 128 lg-tele 2 ja 4 on saamata jäänud tulu otsene kahju, ehk kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega on seadmete kinnipidamine Kreenholmi poolt asjaolu, mistõttu ei ole J olnud võimalik teenida seadmete rentimisega tulu. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kuna antud kahju on tekkinud võimatuses seadmeid edasi rentida ja võimatusest neid ise kasutada, et vilju teenida, siis vastutab selle kahju eest K. K on seadmete kinnipidamisega tekitanud J kahju kogusummas 50 000.- krooni. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et kostja on hageja asjade suhtes olnud ebaseaduslik valdaja ja kostja ei ole vaidlustanud kahjunõude arvutusi, seega vaidlust ei ole, et kahjusumma on 50 000 krooni, siis kohus rahuldab hageja kahjunõude. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on tasunud hagihinnalt riigilõivu 7 750.- krooni. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 14

(15)Tsiviilasi nr 2-07-28915 /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.