Obsah (4)
§ 49§ 60§ 70§ 61KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-31115 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi A P´i hagi V P´i vastu elatise nõudes K
§ 49järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
Seda seadusega sätestatud põhimõtet kostja tunnustab.
§ 60
lg 2 järgi, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kostja leiab siinkohal, et lähtudes PerS § 61 lg 2-st on vanema kohustuse ulatus sõltuvuses vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Siinkohal ongi hageja arvestanud kostja varalise seisundiga paludes kohtul kostjalt välja mõista elatise miinimummääral, mis tegelikult tema vajadusi ei rahulda. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt tuginedes
§ 70lg 2-le kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
Hageja sai täisealiseks
- aprillil 2007 ja hagi on kohtule esitatud 24.08.
- Kohus peab võimalikuks elatise välja mõistmist tagasiulatuvalt alates
- aprillist 2007, kuna kõikide menetlusosaliste ütlustega on tõendatud, et kostja ei ole sellest ajast alates hagejale mitte mingit elatisraha andnud ega teda muul moel toetanud. Kostja ei tööta, kuid töötuna arvel ei ole. Ta teeb juhutöid kasutades selleks oma isiklikku sõiduautot. Kohus märgib, et vanema kohustuse ulatus elatise tasumiseks oma õppivale lapsele ei sõltu antud juhul kostja tööga kindlustatusest. Kostja ei ole toonud välja ühtegi arvestatavat põhjust, miks tal tööd ei ole. Kostja on tööjõulises eas isik. Ta ei ole kohtus dokumentaalselt tõendanud, et tal oleks peale hageja ka teisi ülalpeetavaid. Meditsiinilisi vastunäidustusi töötamiseks kostja esitanud ei ole. Kostja poolt esitatud põhjendused töötamist takistavate asjaolude kohta on riigikeele oskuse puudumine ning tema kui spetsialisti ebasobivus olla lihttööliseks. Kohtu arvates ei ole need mõjuvateks põhjusteks vanema vabastamiseks oma kohustusest maksta täisealiseks saanud lapsele kuni õpingute lõpuni miinimumelatisest veelgi väiksemat elatist. Kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda
§ 61
alusel elatise maksmisest (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-52-07).
§ 70
lg 2 järgi elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st. rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-21-108-07). Kolmanda isiku – hageja ema J P töötasu suurus (tl.42), mis on eeldatavalt kõrgem kui kostjal, ei saa kohtu arvates olla arvestatavaks asjaoluks, miks kostja oleks õigustatud maksma elatist alla miinimummäära, kuna
§ 49järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed kohustused. 3
(4)Töövõimelises eas ja töötamiseks meditsiinilisi vastunäidustusi mitteomav isik peab oma kohustusi vanemana täitma, antud juhul hageja poolt nõutuna miinimummääral. Samuti ei pea kohus hageja õppimise asukohta miinimumelatise väljamõistmisel oluliseks. Nagu kohtule hageja esindaja poolt esitatud tõenditest õppe- ja olmekuludeks (tl. 46,47) nähtub, on need kulud suuremad kui seda oleks miinimumelatise summa mõlemalt vanemalt kokku. Et puuduoleva elatise suuruse hagejale katab kolmas isik - hageja ema – siis ongi antud juhul elatise maksmise kohustuse ulatus sõltuv vanema varalisest seisundist nii nagu kostja seda ka PerS § 61 lg 2 sätet silmas pidades on soovinud. Kui hageja ülalpidamiseks on igakuiselt vajamineva summa suurus 7625 krooni (tl.47) ja kostja katab sellest summast miinimumelatise maksmisega 2175 krooni, siis kostja emal - kolmandal isikul tuleb katta puuduolev elatise osa 5450 krooni, mis on kuus vajaminevast elatisrahast 71 %. Seega kujunebki olukord, kus elatise väljamõistmisel kohus on arvestanud Perekonnaseaduse § 61 lg 2 sättega: elatise väljamõistmisel on arvestatud kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi. Menetluskulud Tuginedes riigilõivuseaduse (RLS ) § 22 lg 1 p 2 riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagis ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Marge Tamme kohtunik 4
(4)