Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada kostjale ja hageja esindajale. I. Asjaolud ja hageja nõue. 27.11.2007 esitas M H `i volitatud esindajana K K Viru Maakohtusse hagi S P `i vastu 7412.50 krooni nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et 21.10.2006 sõlmiti K K , kui hageja volitatud esindaja, ja S P `i vahel üürileping hagejale kuuluva korteri, asukohaga xxxx, üürileandmise kohta. Hageja M H on volikirja alusel volitanud oma tütart K K `t oma korterit välja üürima ning sellest tulenevate vaidluste tekkimise korral andnud talle ka õiguse kohtusse pöördumiseks. Üürileping lõpetati poolte kokkuleppel 01.09.2007, kuna kostja oli jätnud tasumata ühe kuu üüri summas 2000 krooni; samuti oli jätnud tasumata KÜ-le xxxx teenuste ja halduskulude eest summas 1635.10 krooni ning tekitanud hagejale võlgnevuse AS Eesti Energia ees summas 2576 krooni. Tekkinud võlgnevuse tõttu lülitas AS Eesti Energia korteris elektri välja ning taaslülitamiseks tuli hagejal tasuda 1201.40 krooni. Oma tegevusega on kostja põhjustanud hagejale kulusid kokku summas 7412.50 krooni. Hageja esindaja on korduvalt pöördunud kostja poole võlgnevuse tasumiseks. Kostja tunnistab võlga, kuid vaatamata korduvalt antud lubadustele seda tasuma ei ole asunud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt kokku välja mõista korteri üürimisega tekitatud kahju (võlgnevuse) katteks summas 7412.50 krooni. Samuti palub kostjalt välja mõista kohtukulu, s.o. hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 550 krooni. Nõude tõendamiseks on hageja lisanud hagiavaldusele üürilepingu 21.10.2006, KÜ xxxx teate 13.11.2007 võlgnevuse kohta seisuga 03.09.2007, AS Eesti Energia arve nr 36125142, 07.08.2007 summas 2 576 krooni, teatise 21.08.2007 nr07-168716 elektri väljalülitamise kohta, teate vooluühenduse taastamise tingimuste kohta ja arve nr 36250807, 26.08. 2007, samuti kostja kirja võlgnevuse tunnistamisest, ning hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid (volikiri, abielutunnistus, sünnitunnistus, abielulahutuse tunnistus). II. Kohtumenetluse käik Kohtumenetluse käigus on selgunud kostja tegelik aadress, milleks on vastavalt rahvastikuregistri andmetel xxxx. Nimetatud aadressil väljastatud hagimaterjalid on kostja pereliikme (märkusega - „elukaaslane“) poolt vastu võetud 21.01.2008 edasiandmiseks kostjale. Kostja vastust hagile ei ole esitanud. Hageja on palunud võimaluse korral hagi läbi vaadata kirjalikus menetluses. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, kuna Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kostja elukoha aadressil väljastatud hagimaterjalid on kostja elukaaslase poolt vastu võetud 21.01.2008, mille kohta on vastuvõtja andnud allkirja. Materjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega, vastuse andmise viimaseks tähtajaks oli 05.02.2008. Kohus on järginud
lg 5 sätestatud hagile vastuse esitamise tähtaega, milleks on vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjal edastati kohtukordniku vahendusel allkirja vastu, materjalide väljastamisel selgitati korraldavas määruses kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati nende tagajärgede eest. Kostja ei ole käesoleva ajani hagile vastust esitanud ning kohtul puuduvad ka andmed hagis märgitud võlasumma kostja poolt hüvitamise kohta.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludel põhjendatud. Hageja on tuginenud poolte vahel sõlmitud üürilepingule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale tasu. Vastavalt VÕS 15.peatükis satestatule on võimalik lisaks üürile ka kõrvalkulude tasumise kohustamine. Kostja kohustused tema poolt hagejalt üüritud korteri osas üüri, elektri- ja ka halduskulude tasumiseks nähtuvad üürilepingust, mille koopia on hagiavaldusele lisatud. Samuti on kostja võlgnevuse olemasolu tunnistanud hagejale saadetud kirjas.’ VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub rahamaksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et avalduses esitatud asjaoludel kuulub hagi tagaseljaotsusega tervikuna rahuldamisele hageja nõutud ulatuses. Kostjal on olnud piisavalt aega hagile vastuse koostamiseks, ka mõjuvatest põhjustest tähtaja mittejärgimiseks ei ole kohtule teatatud.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hageja on esitanud oma kohtukuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 550 krooni.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagi rahuldamisel kuuluvad asjas esinenud menetluskulud tasumisele kostja poolt.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 17. aprillil 2008.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.