← Eesti

2-07-51229/2

Obsah (7)§ 142§ 407§ 322§ 367§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2008.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-51229 Tsiviilas

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Kohtu seisukohad

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostja emale allkirja vastu. Kohus loeb hagimaterjalid üleantuks

§ 322

lg 1 kohaselt.

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Elisa Eesti AS (endise nimega Elisa Mobiilsideteenused AS) osutas kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel 24.04.2006, 3.05.2006 ja 15.05.2006 sõlmitud Elisa Mobiilsideteenused AS liitumislepingutele nr 1553323, 1554382 ja

  1. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved kogusummas 7923.08 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud. Lepingute lahutamatuks osaks on Elisa Mobiilsideteenused AS-i üldtingimused. Hageja ja kostja allkirjastasid lepingu lisad, mille alusel müüs hageja kostjale järelmaksuga mobiiltelefonid Sony Ericsson Z530i, Nokia 6020 ja Nokia
  2. Kostja kohustus mobiiltelefonide eest tasuma igakuiseid osamakseid. Tulenevalt lepingu lisast on hagejal õigus lepingu peatamisel või lõpetamisel maksegrraafikus sätestatud järelmaksete tasumise perioodi vältel nõuda kostjalt korraga kogu antud hetkeks mobiiltelefoni eest maksmata järelmaksu summa. Hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata osamaksed summas 6300 krooni. Hageja on kostjale saatnud võlgnevuse tasumise meeldetuletava kirja, kuid kostja sellele reageerinud ei ole. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa kokku 14223.08 krooni. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse leping üles öelda, nõuda lepingu täitmist ja viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist lepinguga kokkulepitud määras, so 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud 468 päeva (7.09.2006 kuni 14.07.2007), mistõttu on hageja arvestanud viivist 9984.60 krooni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks 2 muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt Elisa Eesti AS kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendimääraga 0,15 % päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta alates 8.12.2007 kuni kohase täitmiseni. Hageja nõue kostjalt osutatud teleteenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses ja tulevikus alates 8.12.2007 on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.