nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või 1 2-07-51300 kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXXXXXXXXXXX) või Hansapangas (konto nr XXXXXXXXXXX), viitenumber mõlemal XXXXXXXXXXXX
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 10.12.2007.a esitas AS E kohtule hagi OÜ I vastu 58 912,60 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.10.2004.a ostu-müügi lepingu, mille alusel ostis kostja hagejalt erinevaid ehitus-, viimistlus- ja sisutusmaterjale. Lepingu punkti 9 kohaselt kohustus kostja kaupade eest hagejale tasuma hageja poolt esitatud arvete alusel ja arves näidatud kuupäeval. Maksmisega viivitamise korral kohustus kostja maksma hagejale viivist 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seisuga 10.12.2007.a võlgneb kostja saadud kaupade eest hagejale 31 675,40 krooni. Põhivõlgnevuselt on hageja arvestanud arvete maksetähtaja järgnevast päevast kuni 10.12.2007.a vastavalt lepingu punktile 9 viivist summas 27 237,20 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 31 675,40 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista seisuga 10.12.2007.a arvestatud viivis 27 237,20 krooni ning alates 11.12.2007.a viivis 0,025% päevas põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3 250,00 krooni). Kohus saatis kostja seaduslikule esindajale, juhatuse liikmele HS`le, hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud kostja seaduslikule esindajale HS`le tema töökohas AS`is H 14.01.2008.a edasiandmiseks allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna 2 2-07-51300 rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 31 675,40 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele seisuga 10.12.2007.a arvestatud viivis 27 237,20 krooni ning alates 11.12.2007.a viivis 0,025 % päevas põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt
lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus märgib, et hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 1 250,00 krooni. Hageja tasus riigilõivu 3 250,00 krooni. Tulenevalt
lg-st 1 ja lgst 2 on käesolevas asjas hagihinnaks 31 675,40 krooni, millelt kuulunuks tasumisele riigilõiv RLS lisast 1 tulenevalt 2 000,00 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Epp Haabsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.