2-07-35611/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-35611 Tsiviilasi Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus TS vanema õiguste määramiseks lapse suhtes Avaldaja Tallinna Linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja Aasa Rohtla Puudutatud isik TS(isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata) Puudutatud isik GL(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik AI(isikukood XXX elukoht XXX) Menetlusosalised ja nende esindajad Puudutatud isiku AI määratud esindaja advokaat Helen Tomberg Kohtuistungi toimumise aeg
3. jaanuar 2008 a. RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Tallinna Linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus.
5. Võtta TS ära vanema õigused poja AI suhtes. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Tallinna Linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määrus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus tuvastas: Tallinna Linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 14.09.2007 avalduse TS vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. Avalduse kohaselt TS(varasemalt I) jättis oma poja AI ilma vanemlikust hoolitsusest alates 2000 a. novembrist. A on vallaslaps, sünniaktil on isa nime kanne tehtud ema ütluste järgi. Ema jättis poja naabri hoolde, kelle juurest viidi laps XXX. TS oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja ta ei omanud töökohta. A vanaema GL oli teadlik oma poja AK väljaspool abielu sündinud pojast ja võttis pojapoja 2001.a.jaanuarist enda hoolitsusele. A isa AKsuri . 2001.a. veebruaris pöördus GL Haabersti linnaosa lastekaitsespetsialistide poole ja soovis saada A eestkostjaks. Tallinna Linnakohtu otsusega 19.04.2001.a. tsiviilasjas nr 2/3/231204/01 määrati AI eestkostjaks GL. Vanaema on taganud Ale head kasvatus- ja arengutingimused. Käesoleva aasta kevadel soovis GL AIile taotleda Eesti kodakondsust. Paraku selgus Kodakondsus- ja Migratsiooniametis, et ehkki GL omab Eesti kodakondsust, saab takistuseks A ema TS staatus. Vastavalt kodakondsuse seaduse § 13 lg-le 3 võib sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks esitada alaealise (alla 15-aastase lapse) Eesti kodakondsuses olev eestkostja kui alaealise vanemad on surnud, teadmata kadunud, piiratud teovõimega või neilt on võetud vanema õigused. Seega saab AI Eesti kodakondsuse vaid sel juhul, kui tema emalt TS on võetud ära vanema õigused. Huvi oma poja A käekäigu vastu ei ole TS möödunud kuue aasta jooksul ilmutanud. GLil puudub informatsioon TS elukoha ja käekäigu kohta. Rahvastikuregistri andmebaasi andmetel puudub naisel registreeritud elukoht, kehtiv dokument ja elamisluba. Viimase informatsiooni TS kohta on GL saanud ühelt naise tuttavalt, kelle sõnade kohaselt elab ta XXX ja on asotsiaalse elustiiliga. TS elukoha tuvastamiseks tegi avaldaja järelepärimise XXX Sotsiaalhoolekandekeskusesse. Naise endine abikaasa SS , kes suri XXX a., oli registreeritud XXX linnas, aadressil XXX. Paraku selgub sotsiaalhoolekandekeskuse vastuskirjast, et TS sel aadressil ei ela ja sotsiaaltöötajatel puudub informatsioon naise elukoha kohta. Eestkosteasutusena leiab avaldaja, et AI huvides on kasutada kõiki seaduslikke vahendeid võimaldamaks talle Eesti kodakondsuse saamine, mis tagab lapsele kindlasti tulevikus paremad võimalused toimetulekuks. TS on jätnud oma poja AI varasest lapseeast ilma vanemlikust hoolitsusest ja alaealise eestkostjal GLil on võimaliku vanema õiguste äravõtmise korral õigus esitada kuni A 15-aastaseks saamiseni taotlus Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse Eesti kodakondsuse saamiseks. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p-le 1 palub avaldaja võtta TS ära vanema õigused poja AI suhtes. Kuivõrd TS elukoha andmed Rahvastikuregistris puuduvad ning kohtul ei ole õnnestunud tema elukohta tuvastada, on kohtukutse ja kirjaliku vastuse nõue edastatud T S väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. AI esindaja ja eestkostja toetasid avaldust ja palusid see rahuldada. AI sünnitunnistusest (t lk 7) nähtub, et TS(endine perekonnanimi I) on tema ema. PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema 2 õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. TS kohtuistungile ei ilmunud, seetõttu ei saa kohus tagada tema õigust olla isiklikult ära kuulatud. TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. AI on sündinud XXX ja on seega hetkel 14-aastane. Lähtudes AI vanusest on kohus lapse ära kuulanud. AI kinnitas, et nägi oma ema siis, kui käis esimeses klassis ning nõustus, et emalt võetakse tema suhtes vanema õigused ära. AI määratud esindaja arvamuse kohaselt on avaldus põhjendatud ja ta toetab selle rahuldamist. AI on vanemliku hoolitsuseta laps. Lapse emana on sünniakti kantud TS(varem I), isakanne oli tehtud ema ütluse alusel. Viimati elas laps koos emaga XXX 2000 a. Sama aasta sügisel jättis TS A oma naabri hoolde, kes toimetas lapse XXX. Sellest ajast alates TS lapse eest hoolitsemise ja tema kasvatamise kohustust ei täida ja lapse käekäigu vastu huvi ei tunne. Lastekodust võttis A enda kasvatusele GL, kelle juures on A katkematult elanud alates
6. a jaanuarist. Lapse bioloogiline, kuid sünniakti kandmata isa oli AK, kes suri GL on AK ema, s.o. A isapoolne vanaema. Tallinna Linnakohtu 19.04.2001.a. otsusega määrati GL A eestkostjaks. GLi kinnitusel on TS pikaajaline sõltuvus alkoholist. See on tinginud tema degradeerumise. TS asukoha kohta puuduvad käesoleval ajal igasugused andmed. Tal ei ole registreeritud elu- ega töökohta, kehtivat isikudokumenti ega elamisluba. TS oli abielus SS ja elas koos temaga XXX, kuid SS suri XXX a. GLi väitel kohtas ta juhuslikult TS endist sõbrannat, kelle kinnitusel elab TS jätkuvalt XXX, kuid on asotsiaalse eluviisiga ja elukohata. Lapse esindaja vestluses AIiga, kinnitas viimane, et nägi ema viimast korda, kui käis 1.klassis. Nad sõitsid koos vanaemaga XXX ema otsima ja ka leidsid ta. Sellest ajast ei tea ta emast midagi. Ka GLi sõnul ei ole TS kordagi otsinud kontakti ei A ega temaga. 2001.aastal, kui arutati eestkoste seadmist A üle, ei leitud TS. TS kutsuti istungile Ametlike Teadaannete kaudu. Istungile viimane aga ei ilmunud ja asja arutati tema osavõtuta. Lapse esindaja leiab, et TS puuduvad soov ja oskused A eest hoolitsemiseks. Alates 2000.a. ei ole TS tundnud mingit huvi lapse käekäigu vastu. Seetõttu ei ole esindaja arvates tema suhtumine lapse vajadustesse adekvaatne. Toimetulekuoskuste puudumise ja isikuomaduste (ennekõike sõltuvus alkoholist) tõttu ei ole ta võimeline last kasvatama ega tagama talle turvalist elukeskkonda. Mõjuvaid põhjusi, mis takistaksid TS last kasvatada, pole esindaja tuvastanud. AI esindaja on seisukohal, et kuna TS puudub orienteeritus sotsiaalsele õiguskuulekale käitumisele, tal ei ole töökohta ja tal on kalduvus tarvitada alkoholi, ei ole ta võimeline kindlustama lapsele vajalikku kasvamis- ja arenemiskeskkonda. AI esindaja hinnangul on käesolevas vaidluses vanema õiguste äravõtmise eesmärgiks lapse elu korraldamine ja talle tulevikuks parema toimetuleku tagamine. Lapse esindaja on veendunud, et selline eesmärk on asjakohane ja lapse huvidega kooskõlas. A eestkostja GL on Eesti Vabariigi kodanik. Nii TS kui A on kodakondsuseta isikud. Kodakondsusseaduse § 13 lg-e 3 alusel on Al 3 võimalik saada Eesti Vabariigi kodanikuks, kuid seda üksnes tingimusel, et TS võetakse ära vanema õigused. Eesti Vabariigi kodakondsus annaks A tulevikus toimetulekuks paremad võimalused, ennekõike töökoha valikul, seega on selle taotlemine Ale kooskõlas tema huvidega. AI esindaja seisukohast nähtub, et käesoleval ajal õpib A XXX 8.klassis, õppeedukus on keskmine. Suvel töötas arvutisaalis. Suhtleb sõpradega, samuti tädi (GLi tütar) NR perega. Suhted GLiga on soojad ja usalduslikud. GL on vanaduspensionär, kuid töötab juba üle 10 aasta ortopeediaosakonnas hooldajana. GL on hästi toimetulev ja tegus. Riigikohus on oma 01.03.
7. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel võib väljenduda näiteks selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta, st tema tahtlikus tegevuses lapse vanemana oma kohustusi mitte täita. Vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel on Riigikohtu hinnangul PKS § 54 lg 1 p 1 mõttes eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine. AI esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist TS poolt lapse hoolitsuseta ja järelevalveta jätmine, tema pikaajaline soovimatus hoolitseda oma lapse eest ja huvi puudumine tema käekäigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks ta pole saanud täita vanemakohustusi. Oma soovimatuse tõttu ei ole ta võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks TS jääda õigust nõuda ülalpidamist oma pojalt. Seetõttu leiab lapse esindaja, et vanema õiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud. Tallinna Linnakohtu 19.04.2001 otsusest tsiviilasjas nr 2/3/23/-1204/01 (t lk 11-12) nähtub, et AI eestkostjaks on määratud GL. Kohtuotsusest nähtub, et AI on on alates novembrist 2000 jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ning perioodil 13.11.2000 – 04.01.2001 viibis A XXX. A vanaema GL võttis pojapoja 2001 a. jaanuarist enda hoolitsusele. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse vastusest (t lk 13) nähtub, et TS ei ole arvel KohtlaJärve Sotsiaalhoolekandekeskuses. TS elukoht on keskusele teadmata. Avaldaja seletuse, AI määratud esindaja arvamuse ja Haabersti Linnaosa Valitsuse esitatud tõenditega on leidnud kinnitust, et TS ei ole lapse vastu huvi tundnud ning täitnud ega suuda edaspidi täita oma kohustusi AI kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Lähtudes eeltoodust ning PKS § 54 lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et TS tuleb võtta ära vanema õigused AI suhtes. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Viivi Villemson Kohtunik 4