) § 486 lg-le 1 Tartu Maakohtu 11.12.2007 määrusega OÜ ME H nõue MK vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 08.02.2008 esitas OÜ ME H hagi MK vastu 40 000 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas ASEShagejale tellimuse nr 001794, mille sisuks oli sõiduauto XXX registreerimisnumbriga XXX sundteisaldamine. Sõiduauto registrijärgne omanik on kostja. Aktsiaselts ES tellis sundteisaldamise, kuivõrd kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud territooriumi valdaja (aktsiaselts ES) haljasalale. ASES palus politsei vahendusel kostjal oma sõiduk tema territooriumilt ära viia teatud aja jooksul, kuid kostja seda ei teinud. Sellest lähtuvalt tellis ASESkostjale kuuluva sõiduki sundteisaldamise. ASES tekkis nõudeõigus kostja vastu, kuid tulenevalt kahju tekkimisest hagejale, loobus viimane oma nõudeõigusest hageja kasuks. Kostjale väljastati registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga teade võlgnevusest. Teate kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 2 429,50 krooni 31. maiks 2007. Seisuga 07.02.2008 võlgneb kostja parklatasudena 16 020 krooni ja teisaldustasu 1 300 krooni, kokku 17 320 krooni. Kostja ei ole maksekohustust täitnud ning kostja sõiduk seisab käesoleva ajani hageja valduses olevas tasulises parklas. Samuti nõuab hageja vastavalt hinnakirjale kostjalt viiviste tasumist määraga 0,5% päevas. Seisuga 07.02.2008 moodustab kostja viivisevõlgnevus 22 680 krooni. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista kokku 40 000 krooni ja muuta eelpoolnimetatud sõiduauto registrijärgset omanikku. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tugineb
lg 2 pdele 1 ja 2.
lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduse kohaselt oli ASES kuuluvale territooriumile viimase nõusolekuta pargitud kostjale kuuluv sõiduauto. Seega oli tegemist eraõigussuhtega (valduse rikkumine ja sellest tulenevate õiguskaitsevahendite rakendamine omaniku poolt ebaseadusliku valdaja vastu) ASESja kostja vahel. Tulenevalt hagiavaldusest tellis ASES hagejalt kostjale kuuluva sõiduki sundteisaldamise. Seega tekkis hagejal õigussuhe ASES ning õigussuhte sisuks oli hageja poolt kostja sõiduki teisaldamine ASES huvides. Hagiavalduses märgitust võib järeldada, et hageja ja ASES puhul oli tegemist töövõtulepinguga. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega kohustus hageja kostjale kuuluva sõiduki teisaldama ning ASES kohustus hagejale maksma selles eest tasu. Seega võib hageja nõuda teisaldamis- ja parklatasu maksmist aktsiaseltsilt Eesti Statoil. Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejale kahju, mistõttu ASES loobus oma nõudeõigusest hageja kasuks. Hagiavalduses esitatud asjaoludest järeldab kohus, et hagejal tekkis kahju ASESsõlmitud töövõtulepingu alusel ja seega on hagejal nõudeõigus ASES vastu, mitte kostja vastu. Hagejal ei ole õigussuhet kostjaga. Kostja vastu tekkis nõudeõigus aktsiaseltsil Eesti Statoil. Samas on hageja hagiavalduses märkinud, et ASESloobus oma nõudeõigusest hageja kasuks.
lg 1 p 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kostja ei ole hagiavalduses ASES poolt nõudeõigusest loobumise fakti kinnitamiseks viidanud ühelegi tõendile. Samuti ei ole hageja vastavaid tõendeid (nõude loovutamist tõendavad dokumendid) lisanud hagiavaldusele. Tulenevalt eeltoodust selgitab kohus hagejale, et ASESj a kostja vahel oleva õigussuhte alusel tekkinud vaidlused on lahendatavad nende endi vahel. Kui kostja sõiduauto toimetati hageja parklasse hageja ja ASES vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel, siis ei saa sellest lepingust tuleneda kohustusi kostjale, sest leping on sõlmitud hageja ja kolmanda isiku vahel kolmandale isikule teenuse osutamiseks. VÕS § 2 ja § 3 p 1 alusel on leping kui võlasuhe täitmiseks kohustuseks selle lepingu ehk võlasuhte pooltele. Kui tegemist on teenuse osutamise lepinguga hageja ja ASES vahel, siis välistab teenuse osutamise lepingu sõlmimine hageja ja ASES vahel hageja nõuded kostja vastu ka käsundita asjaajamise õiguse (VÕS §-d 1018 - 1026) või alusetu rikastumise õiguse (VÕS §-d 1027 - 1042) alusel, sest hageja soorituseks oli olemas alus (leping) ning hagi asjaoludest tuleneb, et hageja teisaldas kostjale kuuluva sõiduki kolmanda isiku (aktsiaseltsi Eesti Statoil) huvides lepingu alusel. Hagejal võib olla tasunõue ASES vastu temaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust tulenevalt. Liiklusseaduse (LS) § 1 lg 1 sätestab liikluse korraldamise Eesti teedel ning liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded. Nimetatud eesmärgist tulenevalt võib LS § 202 lg 2 alusel sõidukit paigutada valvega hoiukohta, mille kohta koostatakse pädeva ametisiku otsus ja koostatakse vastav akt LS § 202 lg 3 alusel ning tulenevalt § 202 lg-st 7 hüvitatakse siis vastavad kulud. Seega sätestab liiklusseadus selliste kulude hüvitamise korra vaid siis, kui sõiduk on teisaldatud, toimetatud valvega parklasse liiklusseaduses sätestatud korras. Hageja ei ole sellised asjaolusid, millest nähtuks, et kostjale kuuluv sõiduk on teisaldatud liiklusseaduses sätestatud korras, hagiavalduses esile toonud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagi ei ole esitatud 2 hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja poolt esitatud hagi asjaoludel, eeldades nende esiletoodud asjaolude õigsust, hageja õiguste rikkumine kostja poolt üldse võimalik.
lg 4 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.