) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja andis kostja kasutusse korteri asukohaga xxxxxxxxxx xxx xxxxx xxxxxxs.
lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt lepingu punktile 4.2.6 ja 5 kohustus üürnik tasuma igakuiselt jooksva kuu 10.kuupäevaks üüri, kommunaalteenuste ja muude üürnikule osutatavate teenuste eest tasu vastavalt üürileandja poolt saadetud makseteatisele. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega esitatud arveid vaidlustanud. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid (tl 16-20) ajavahemikus 02.05.2007 kuni 03.09.2007.a nõutud summas tasunud ning seega ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil.
lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on kostjale saatnud 25.juulil 2007 teatise (tl 9) üürilepingu ülesütlemise kohta ja nõudnud võlgnevuse tasumist summas 2871.69 krooni ning viivist summas 541.62 krooni.
lg 1 p 1 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Kostja on ülesütlemise ajal tasumisega viivituses olnud kolm kuud nii üüri kui ka kõrvalkulude osas täies ulatuses ning hageja oli õigustatud üürilepingu erakorraliselt üles ütlema. Kostja vabastas üüritud eluruumi 01.septembril 2007.a. ja võlgneb üüri ja kõrvalkulude eest 2 4220.79 krooni. Hageja on saatnud kostjale teate (tl 10) võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele reageerinud ei ole.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on üürilepingus viivise määras kokku leppinud, mis lepingu punkti 8 kohaselt on 0,5% tasumata summast päevas. Seisuga 04.jaanuar 2008 on kostja tasumisega viivitanud 232 päeva ja hageja on arvestanud viivist 3771.89 krooni (tl 11-15). Viivise arvestuse on hageja esitanud ja kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses, s.o. kokku summas 7992.68 krooni on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Need TsMS sätted kajastavad tsiviilmenetluse põhimõtteid, mille kohaselt kohtulahendis esitatakse üksnes menetluskulude jaotus ning menetluskulude rahaline väljamõistmine toimub peale lahendi jõustumist menetluskulude menetluses menetlusosaliste avalduste põhjal. Seoses menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamisega juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Hageja on tasunud riigilõivu 550.00 krooni, kuid oleks pidanud Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuma 250.00 krooni. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1 ja Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-le 1 on hagejal õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.