KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märts 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-31509 Tsiviilasi ES hagi PN vastu elatise nõude

§ 70lg 2 on ta kohustatud välja maksma 2006.

a augustist kuni

1. a augustini kokku 15 900 krooni (
2. a augustist kuni
3. a detsembrini – 1 500 x 5 = 7 500 krooni ja
4. a jaanuarist kuni
5. a augustini 1 800 krooni x 8 = 14 400 krooni). Nimetatud perioodi jooksul on kostja tasunud elatist 6000 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära hageja ja kostja seletuse ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2008. a 2175 krooni. Kohtuistungitel on hageja ja kostja seletustega tõendamist leidnud, et kostja ei täida poolte ühise lapse suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et lasteaiale kulub 920 krooni kuus (kohatasumaks 348 krooni ja toidule 572 krooni). Samuti on tõendatud ja põhjendatud lapse kulutused logopeedile 960 krooni kuus, kuna tõendatud on kohtule esitatud maksekorraldusega, et ühe tunni hind on 120 krooni ja laps külastab logopeedi 2 korda nädalas. Samuti on tõendatud perearsti tõendiga, et laps põeb ülemiste hingamisteede põletikku ja soovitatav on viibida aeg-ajalt kuivas kliimas. Seega on põhjendatud kulutused puhkusele 330 krooni kuus. Kohus loeb ka tõendatuks kulutused treeningutele Spordiklubis Hodori 350 krooni kuus, kuna kohtule on esitatud Spordiklubi Hodori tõend selle kohta, et AN käib treeningus klubis „Hodori“ mille kuumakse on 350 krooni kuus. Kostja väide selle kohta, et treeneri sõnul poiss ei tegele võitluskunstidega on paljasõnaline ja tõendamata. Tõendatud on ka kulutused jalgpallile 200 krooni kuus. Samuti loeb kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt välja toodud igakuised kulutused hügieenitarvetele 100 krooni, kultuuriüritustele 200 krooni, raamatutele, mänguasjadele, kassettidele, DVD–plaatidele, magnetofonile 275 krooni, kantseleitarvetele 35 krooni, juuksurile 30 krooni, kommunaalmaksetele 300 krooni, ravimitele ja vitamiinidele 100 krooni. Kulutusi pesuvahenditel ja pesule 125 krooni kuus ei pea kohus põhjendatuks, kuna need kulud on kaetud kulutustega hügieenile ja riietele. Kohus vähendab kulutusi kodusele toidule ja riietele ning hindab kodusele toidule 1000 krooni. Laps käib lasteaias ja saab ka seal süüa. Kohus peab mõistlikeks ja vajalikeks kulutusteks riietele-jalanõudele 800 krooni kuus. Tegemist on kasvava lapsega kes vajab pidevalt uusi riideid ja jalanõusid, kuid kulutused peavad jääma mõistlikkuse piiridesse. Seega kulub kohtu hinnangul poolte alaealise poja ülalpidamiseks 5630 krooni kuus. Kohus leiab, et nimetatud summaga on AN vajadused kaetud. Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades kostja igakuulist sissetulekut on lapse ülalpidamiskulud ühes kuus summas 5600 krooni igati mõistlikud ja kummagi vanema kanda jääb ülalpidamiskuludest 2800 krooni. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu.

Seega tuleb juurde arvestada tulumaksu osa 21%, s.o 588 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele 3388 krooni hageja kasuks alates september

1. a. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja asus lapse ülalpidamiseks elatist
2. aastal 2000 krooni kuus septembri, oktoobri ja detsembri kuu eest, kokku 6000 krooni. Kohus on seisukohal, arvestades poolte kohtuvälist kokkulepet ja asjaolu, et kostja tunnistas kokkulepitud summat ja maksis kolme kuu eest 2000 krooni kuus, kuulub kostjalt välja maksmisele elatis alates augustist
3. a. kuni august
4. a 2000 krooni kuus

§ 70

lg 2 alusel, kuna kostja ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja poolt
2. a makstud elatis 6000 krooni tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega.
3. a jõudsid pooled kokkuleppele, et kostja tasub lapsele elatist alates septembrist
4. a 2000 krooni kuus.

§ 61

lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 30 492 krooni (9 x 3388 = 30 492). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 30 492 krooni riigilõivu 2000 krooni. Maie Seppo kohtunik