Obsah (6)

§ 27§ 4§ 24§ 25§ 26§ 33

Tsiviilasi nr 2-07-35006 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märts 2008. a Tartu, kirjalik menetlus

) § 33 lõikele 3 saab töötaja kasuks välja mõistetud raha tagastamise otsustada ainult kohus. Kohtulik kokkulepe ei käsitlenud ega tühistanud töövaidluskomisjoni otsust, millega mõisteti avaldajale eelnevalt 1746 krooni. Kuna eelnevalt tasutud summade tasaarveldamise osas kokku ei lepitud ning seda kompromissileping ka ei käsitlenud, leiab avaldaja, et E. AS-l ei olnud õigust kompromissis kokkulepitud summast 1746 krooni kinni pidada. Avaldaja ei pea õigeks kohtutäituri väidet selle kohta, et käesoleval hetkel ei ole ühtegi töövaidluskomisjoni jõustunud otsust, mis annaks avaldajale aluse nõuda 1746 krooni. Töövaidluskomisjoni 7. novembri 2006. a otsus asjas nr 9.11-02/1252, 1902-2006 on viivitamata täitmise osas jõustunud ja täidetud vastavalt

§ 27. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga selles, et E.

AS võiks ühepoolselt käsitleda kompromissi kui kokkulepet tasaarvelduste tegemiseks. Kaebuse kohaselt on seadusevastane ka E. AS poolt 180 krooni töötuskindlustusmakse kinnipidamine, kuna töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 40 lg 2 punktide 2 ja 3 kohaselt ei kuulu kindlustatule töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palk maksustamisele ning nendelt summadelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakseid. Oma põhjendustes viitab kohtutäitur TKindlS § 40 lg 1 punktile

1. Sama seaduse § 40 lg 2 täpsustab aga lõiget
2. Meelevaldne on E. AS seisukoht täiturile, et tegemist on tsiviilvaidlusega tööasjas ja ühtegi töövaidluskomisjoni otsust jõus ei ole. E. AS käsitleb kompromissilepingu täitmisel üheaegselt nii tsiviilasjast kui ka töövaidlusest tulenevaid aspekte, olenevalt sellest, kumb on talle kasulikum. Lepinguga ettenähtud summast peab E. AS kinni töötuskindlustusmakse, justkui oleks tegemist tsiviilasjaga (muud tasud) ja samas teeb ta tasaarvelduse, mis tuleneb töövaidlusest. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et E. AS ei ole täitnud kompromissilepinguga võetud kohustusi ja sellest tulenevalt on avaldajal õigus nõuda kompromissi täitmist täitemenetluse kaudu. PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUS
3. novembril
4. a esitas E. AS vastuse avaldaja kaebusele. Puudutatud isik ei nõustu kaebuses esitatud asjaoludega ja palub jätta avaldaja kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthal’i
5. augusti
6. a otsuse peale täiteasjas nr 186/2007/1221 rahuldamata ning mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja E. AS menetluskulud. 2 Vastuse kohaselt on puudutatud isik esitanud oma seisukohad avaldaja nõude osas E. AS-lt täiendavalt 1926 krooni väljamõistmiseks täiteasjas nr 186/2007/1221 ja andnud omapoolsed selgitused avaldaja
7. augusti
8. a kaebuse arutamise raames. Puudutatud isiku seisukohad on leidnud käsitlemist kohtutäitur Reet Rosenthal’i
9. augusti
10. a otsuses. Puudutatud isik nõustub kohtutäituri
11. augusti
12. a otsuses esitatud järeldustega ja ei pea neid vajalikuks vastuses üle korrata. Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-06-39112 kompromissi sõlmimisel nõustus avaldaja, et kompromissilepingus kokkulepitud summa katab kõik poolte vahelised nõuded üksteise vastu. Avaldaja seisukoht, et kompromiss ei käsitle mõnda tsiviilvaidluse objektiks olnud nõuet, on ebaõige.
13. novembril
14. a esitas kohtutäitur Reet Rosenthal vastuse avaldaja kaebusele. Kohtutäitur ei nõustu esitatud kaebusega ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kuivõrd avaldaja on kohtule esitatud kaebuses esitanud põhimõtteliselt samasisulisi seisukohti, mis esitati ka kohtutäiturile, jääb kohtutäitur oma
15. augusti
16. a otsuses toodud seisukohtade juurde. Täiendavalt märgib kohtutäitur esitatud kaebuse osas järgmist: Kohtutäitur ei nõustu avaldaja seisukohaga, et 180 krooni töötuskindlustusmakse kinnipidamine oli seadusevastane. Avaldaja viitab TKindlS § 40 lg 2 punktidele 2 ja 3, mille kohaselt ei kuulu kindlustatule töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvitus ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palk maksustamisele ning nendest summadest ei peeta kinni töötuskindlustusmakseid. Avaldaja lähtub eeldusest, et kõnealune tsiviilasi käsitleb töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega seonduvaid hüvitisi, jättes aga tähelepanuta, et avaldaja ja E. AS sõlmisid tsiviilasja nr 2-06-39112 kohtumäärusest tulenevalt kompromissi, mille punkti 2 kohaselt lugesid pooled töölepingu lõppemise aluseks poolte kokkuleppe vastavalt töölepingu seaduse (TLS) §-le
17. Seega on tööleping lõpetatud poolte kokkuleppel, st töölepingu lõpetamine on seaduslik. TKindlS § 40 lg 1 p 1 kohaselt makstakse töötuskindlustusmakset töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt, välja arvatud töölepingu lõpetamisel töölepingu seaduse alusel makstud hüvitistelt. Kuna käesoleval juhul ei ole kompromissi punktis 3 märgitud hüvitise näol tegemist seaduse alusel makstava hüvitisega, kuulus kokkulepitud hüvitiselt kinnipidamisele töötuskindlustusmakse. Samuti ei saa nõustuda avaldaja seisukohaga, et kohtulik kokkulepe ei käsitlenud töövaidluskomisjoni otsust, millega mõisteti avaldajale eelnevalt 1746 krooni.

§ 4

lg 2 kohaselt võivad töötaja ja tööandja pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse.

§ 24

lg 1 võimaldab pooltel töövaidluskomisjonis lahendatud töövaidluse läbivaatamiseks pöörduda kohtusse üksnes komisjoni otsusega mittenõustumise korral. Juhul, kui teine pool esitab kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras, sätestab

§ 24lg 5, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks.

Seega loetakse avalduses esitatud nõuded ka hagiavalduse nõueteks. E. AS ei nõustunud täies ulatuses töövaidluskomisjoni otsusega (sealhulgas ka selles osas, mille alusel sai avaldaja viivitamatu täitmise korras 1746 krooni), mis omakorda tähendas seda, et ka nimetatud nõue (1746 krooni) oli hagiesemeks TsMS mõttes. Kuna töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest tuleneva töövaidluse osas sõlmiti kompromiss, lahendati viimase sõlmimisega kogu töövaidlus. Seega hõlmas kompromissis märgitud summa ka avaldaja poolt juba kätte saadud summat 1746 krooni, mistõttu võlgnik oli õigustatud lugema kompromissiga kokkulepitud summast maha juba avaldaja poolt kätte saadud summa. KOHTU PÕHJENDUSED Asjas ei ole vaidlust selle üle, et avaldaja ja E. AS sõlmisid

1. mail
2. a kompromissilepingu (tl 16), mis kinnitati Tartu Maakohtu
3. mai
4. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-39112 (tl 17-18). Sama määrusega lõpetati asja menetlus R.K. ’u hagis E. AS vastu töövaidluses. Kompromissilepingu punktist 3 tulenes E. AS kohustus seoses poolte töösuhte lõppemise ja kompromissilepingu sõlmimisega tasuda tsiviilasja nr 2-06-39112 raames avaldaja näidatud 3 arvelduskontole hüvitis summas 30 000 krooni (bruto) hiljemalt 5 päeva jooksul kohtumääruse, millega kohus kinnitab kompromissilepingu, jõustumisest arvates. Kohtul tuleb anda hinnang sellele, kas E. AS oli õigustatud kokkulepitud summalt arvestama ja kinni pidama töötuskindlustusmakse ning avaldajale eelnevalt töövaidluskomisjoni
5. novembri
6. a otsuse alusel töövaidlusasjas nr 9.11-02/1252, 1902-2006 viivitamatu täitmise korras tasutud 1746 krooni. Kompromissi sõlmimine tähendab vaidluse kohtuvälist lahendamist. Kompromissilepingu sõlmimine ja õigussuhte vaieldamatuks muutmine läbirääkimisi pidades toimub eelduslikult poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissilepingu punktidest 1 ja 2 nähtub, et avaldaja ja E. AS vahel
7. märtsil
8. a sõlmitud töölepingu nr 298 alusel tekkinud töösuhe lõpetati
9. novembril
10. a TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel. Seega on avaldaja kompromissi sõlmides loobunud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituste ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palga nõuetest ja tööandja on loobunud nende nõuete vaidlustamisest. Eelnevast tulenevalt on ebaõiged avaldaja viited TKindlS § 40 lg 2 punktidele 2 ja 3, et tegemist on töösuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituse või viivisega ja tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgaga, millelt ei maksta töötuskindlustusmakset. Kompromissilepingu punktis 3 nimetatud hüvitise maksmise kohustus tulenes poolte omavahelisest kokkuleppest töösuhte lõppemisel. Pooled on kompromissilepingus nimetatud summat käsitlenud brutosummana, millelt kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud maksud ja maksed, sealhulgas töötuskindlustusmakse. Kompromissilepingus nimetatud hüvitis tuleb TKindlS § 40 lg 1 punkti 1 mõttes lugeda kindlustatule makstud muuks tasuks, millelt E. AS kui tööandja oli kohustatud TKindlS § 42 lg 1 punkti 1 alusel arvestama ja kinni pidama töötuskindlustusmakseid kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. Avaldaja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et E. AS vaidlustas tsiviilasja nr 2-06-39112 raames töövaidluskomisjoni
11. novembri
12. a otsuse alusel töövaidlusasjas nr 9.11-02/1252, 1902-2006 viivitamatu täitmise korras avaldajale tasutud 1746 krooni maksmise.

§ 25

lõike 1 teise lause kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega oli E. AS nõue töövaidluskomisjoni otsuse tühistamiseks avaldajale 1746 krooni viivitamatu täitmise korras väljamõistmise osas hagi esemeks TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes ning töövaidluskomisjoni otsus ei olnud selles osas jõustunud.

§ 27

alusel töövaidluskomisjoni otsuse viivitamatu täitmine ei tähenda, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse (

§ 25

lg 1 esimene lause) ja üldjuhul töövaidluskomisjoni otsus täidetakse pärast selle jõustumist (

§ 26lg 1).

Seaduseandja on siin töötaja kaitsenormina näinud ette, mis osas kuuluvad töövaidluskomisjoni otsused viivitamatult täitmisele. Erand on sätestatud

§ 27lg 1 punktides 1 ja 2.

Seega on õiged puudutatud isikute sellekohased seisukohad, et käesoleval hetkel ei ole ühtegi töövaidluskomisjoni jõustunud otsust, mis annaks avaldajale aluse nõuda 1746 krooni. Kuna töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest tuleneva töövaidluse osas sõlmiti kompromiss, lahendati viimase sõlmimisega kogu töövaidlus. Kompromissilepingu punktis 4 on lepingu pooled kinnitanud, et hüvitis summas 30 000 krooni (bruto) katab kõik poolte vahelised varalised nõuded üksteise vastu ja nimetatud summa tasumisel avaldajale ei ole pooltel üksteise suhtes muid nõudeid tulenevalt

1. märtsil
2. a sõlmitud töölepingu nr 298 alusel tekkinud töösuhtest. Seega on ekslik avaldaja järeldus, et kohtulik kokkulepe ei käsitlenud töövaidluskomisjoni otsuse alusel viivitamatu täitmise korras välja mõistetud 1746 krooni. Kompromissis märgitud summa hõlmas avaldaja poolt juba kätte saadut, mistõttu E. AS oli õigustatud kokkulepitud summast maha arvestama avaldaja poolt juba kätte saadud 1746 krooni. Asjakohane ei ole avaldaja viide

§ 33

lõikele 3, mille kohaselt otsustab kohus töövaidluskomisjoni otsuse alusel viivitamata täitmise korras tööandjalt töötaja kasuks väljamõistetud raha tagastamise juhul, kui kohus lahendab asja teisiti. Tsiviilasjas nr 2-06-39112 ei lahendanud maakohus asja teisiti, vaid kinnitas

1. mail
2. a kohtumäärusega avaldaja ja E. AS vahel sõlmitud kompromissilepingu ning lõpetas menetluse R.K. ’u hagis E. AS vastu töövaidluses. 4 Arvestades eeltoodut leiab kohus, et E. AS on täitnud kompromissilepinguga võetud kohustuse, mistõttu oli kohtutäitur õigustatud täitemenetlust lõpetama. Kohus jätab R.K. ’u kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthal’i
3. augusti
4. a otsuse peale täiteasjas nr 186/2007/1221 rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud avaldaja. Kohtunik 5