KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 29.veebruaril 2008.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-39686 Tsiviilasi KA-T hagi K T vastu elatise väljamõistmiseks alaealiste laste ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KA-T(i.k. XXX, elukoht XXX) Kostja K T(i.k. XXX elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt . Välja mõista K T igakuiselt elatusraha tütre HT, sündinud XXX.a., ja poeg MAT, sünd. XXX.a., ülalpidamiseks KA-T kasuks summas 5835.- (viis tuhat kaheksasada kolmkümmend viis) krooni alates 01.01.2008.a. kuni XXX.a., s.o. kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni ja sealt edasi 2917,50 ( kaks tuhat üheksasada seitseteist krooni ja 50 senti) kuni XXX.a., s.o. kuni noorema lapse täisealisuseni. Välja mõista KT elatise võlg tema laste HT ja MAT ülalpidamiseks KA-T kasuks perioodi 01.06.2007.a. kuni 30.09.2007.a. eest summas 9744,95 ( üheksa tuhat seitsesada nelikümmend neli krooni ja 95 senti) krooni. Välja mõista K T vähem makstud elatis tema laste HT ja MAT ülalpidamiseks KA-T kasuks perioodi 01.10.2007.a. kuni 31.12.2007.a. eest summas 9686,80 (üheksa tuhat kuussada kaheksakümmend kuus krooni ja 80 senti) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
- Poolte abielust sündisid XXX.a. tütar HT ja XXX.a. poeg MAT. Lapsed elavad koos emaga.
- Poolte abielulised suhted lõppesid 2007.a. aprillikuus. Hageja nõue ja põhjendused.
- 26.09.2007.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt laste ülalpidamiseks elatise 8680.- krooni kuus. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja ei ole pärast pere juurest elamast lahkumist aidanud oma lastele tagada samaväärse, normaalse elu jätkumist nagu kooselu ajal.
- Hageja väidetel kulub tal tütre H ülalpidamiseks kuus 4133,95 krooni ja poja M A ülalpidamiseks 3445,80 krooni. Tütre ülalpidamiskulud koosnevad eluasemekuludest summas 975.- krooni, kulutustest toidu ostmiseks summas 1640.- krooni, kulutustest transpordile 507.- krooni, sidekuludest 353.krooni, kulutustest tervishoiule 619,15 krooni, kulutustest hügieenitarvetele 139.- krooni, kulutustest koolikohustuse täitmiseks 709,20 krooni, kulutustest riietele ja jalanõudele 428,80 krooni ja vältimatutest püsikulutustest summas 1405,75 krooni. Poja ülalpidamiskulud koosnevad hageja väidetel kulutustest eluasemele 975.- krooni, kulutustest toidule 1500.- krooni, kulutustest transpordile 507.- krooni, sidekuludest 353.krooni, kulutustest tervishoiule 619,15 krooni, kulutustest hügieenitarvetele 139.- krooni, kulutustest koolikohustuse täitmiseks 709,20 krooni, kulutustest riietele ja jalanõudele 315,75 krooni ning muudest vältimatutest püsikulutustest 1505,75 krooni.
- Hageja töötab XXX õpetajana ja tema kuupalga suuruseks on 8260.- krooni.
- Hagi tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena laste sünnitunnistused, poolte abielutunnistuse, kinnistusraamatu väljavõtte hagejale kuuluva korteriomandi kuuluvuse kohta XXX, kinnistusraamatu väljavõtte kinnistute XXX külas hagejale kuuluvuse kohta, Vallavalitsuse tõendi detailplaneeringu algatamise kohta XXX külas, maamaksu teate, pangakonto väljavõtted, oma palgatõendi ning tšekid ja arved, millega hageja soovib tõendad lastele tehtavaid kulutusi. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja on seisukohal, et tema on oma kohustused laste ülalpidamisel täitnud. Kostja väidetel on tema kanda olnud laste ülalpidamiskuludest : - laste õppemaks kaunite kunstide koolis 925.- krooni kuus; - laste ühistranspordikulud 184.- krooni kuus; - laste kulud elektrienergiale 379,72 krooni; - laste mobiiltelefonide arved 319,14 krooni kuus; Lk 2
(7)- laste eluasemekulud eluasemelaenu näol kokku summas 7985,19 krooni; - tütre reisi kulud summas 4725.- vene rubla, - tütre sünnipäevapeo arve summas 1110.- krooni ja - lastele antav taskuraha
- Kostja on seisukohal, et lastele kuulub elatisena tasumisele vaid tegelikult kantud kulutused ning kummagi vanema kanda peaks olema laste kuludest pool. Hagiavalduses väidetu kohaselt on laste kulud kuus kokku 14231.- krooni. Arvestades hageja sissetulekut 8260.- krooni kuus ei saaks hageja kuidagi kulutada lastele ühes kuus tema poolt märgitud summat.
- Kostja leiab, et hageja poolt märgitud kulutused laste ülalpidamiseks on hageja poolt esitatud tõendite järgi ülepaisutatud. Kostja ei ole nõus hageja poolt märgitud laste eluasemekuludega ja leiab, et tema ei ole kohustatud tasuma hagejale elamu parandamise kulusid. Kostja peab põhjendatud eluasemekuluks kahele lapsele kokku 746,32 krooni. Hageja poolt märgitud kulutustega laste toidu ostmiseks kostja väidetavalt summas 3000.krooni nõustub. Laste väidetavatest transpordikuludest ei pea kostja põhjendatuks kohustusliku kindlustuslepingu ja KASKO- kindlustuse makseid. Kostja leiab, et põhjendatud on arvestada laste transpordikulude hulka bensiinikulu summas 333,40 krooni ja kulutused ühistranspordile kokku summas 184.- krooni, mis teeb laste transpordikuludeks kokku kuus 517,40 krooni. Sidekuludest peab kostja põhjendatuks summat 399,74 krooni arvestades hageja poolt esitatud tõendeid. Nimetatu sisaldab nii lauatelefoniga tehtud kõnede tasu kui ka mobiiltelefoni kasutamise kulu. Laste kulutustest tervishoiule ei pea kostja põhjendatuks hageja poolt väidetavat kulu tablettide ostmisele kummagi lapse jaoks summas 433,50 krooni kuus. Samas leiab kostja, et laste tervisele tehtud kulutused ujumise naol ja haiguste raviks on põhjendatud, mistõttu saab lugeda laste tervisele põhjendatud kuluks kokku 159,50 krooni. Koolikohustuse täitmisega seotud kulutused on kostja arvates samuti põhjendatud osaliselt. Laste kaunite kunstide kooli õppemaks kuus on kokku 925.- krooni , mitte 600.- krooni kuus nagu märgib hageja. Liites 925.- kroonile juurde hageja poolt väidetava täiendava kulu 178,40 krooni, on ühes kuus põhjendatud kuluks laste koolikohustuste täitmisel 1103,40 krooni. Riiete ja jalanõude ostmiseks hageja poolt märgitud kulu summas 746,55 krooni kuus peab kostja põhjendatuks. Hageja poolt märgitud nn muud kulutused lastele, mis koosnevad kulutustest vabale ajale ja meelelahutusele kokku summas 2911,50 krooni, ei pea kostja samuti täies ulatuses põhjendatuks. Kostja aktsepteerib laste kulu summas 450.- krooni kuus ja kaberingi tasu 100.- krooni kuus ning on nõus, et laste vabale ajale kuus on mõistlik kulutus 1000.- krooni kuus. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et poolte alaealiste laste põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on kokku 8099,45 krooni, millest kostja on kohustatud kandma pool ehk 4049,70 krooni. Arvestades elatise miinimumsummat on kostja nõus tasuma kummalegi lapsele elatist 2653,50 krooni, mis sisaldab tulumaksu 22 %, kuid kostja sooviks on laste kaunite kunstide kooli õppemaks tasuda ise, millest tulenevalt oleks põhjendatud hageja kasuks välja mõista elatis laste ülalpidamiseks kuus koos käibemaksuga 1906,10 krooni. Lk 3
(7)- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja tõendi mille kohaselt on ta maksnud oma laste osalemise eest kaunite kunstide koolis septembrist kuni detsembrini 2007 3700.krooni; Tele 2 Eesti AS arved ajavahemikul aprillist kuni septembrini 2007, millega kostja soovib tõendada, et ta on maksnud laste mobiiltelefonide arved; oma internetipanga väljavõtte, mis tõendab, et ta on tasunud XXX elektriarved täies ulatuses ka pärast seda kui ta on sellelt aadressilt elamast lahkunud; oma pangakonto väljavõtted tõendamaks, et kostja tasus XXX laenujäägi ja pangaintressid kuni laenusumma täieliku tagastamiseni 2007.a. juulis; kviitungi mis tõendab tütre reisi tasumist summas 4725.- vene rubla ja arve, mis tõendab tütre sünnipäevapeo arve tasumist summas 1110.- krooni . Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud hagi põhistustega ja kostja vastuväidetega, uurinud poolte poolt kohtule esitanud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg. 1 ja § 61 lg. 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg.1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg.1 ja lg. 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
- Kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama seega nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täpsustuses esiletoodud hagi põhistusi ja kostja vastuväiteid, samuti hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid – tšekke kauplustest, koopiaid arvetest ja koopiaid lepingutest, mis tõendavad laste vajadusteks tehtavaid kulutusi, on asja menetlemise käigus leidnud tuvastamist, et poolte alaealiste laste ülalpidamiseks vajalikud kulutused koosnevad järgnevast: Kulud eluasemele – Hageja esialgsetel väidetel moodustavad laste igakuised eluasemekulud kokku summa 1950.- krooni. Kostja oli seisukohal, et piisav on 746,32 krooni, sest tema ei pea hüvitama hagejale elamu Rebase 15 parendamiskulusid. Seejärel asus hageja seisukohale, et laste piisavaks eluasemekuluks kuus kokku kahele lapsele on 1044.20 krooni. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei pea tõepoolest hüvitama hagejale viimasele kuuluvas elamus tehtavaid elamu parendustöid, samas on aga põhjendatud, et kostja poolt makstavas elatises sisalduksid ka laste eluaseme parendamiseks tehtavad mõistlikud kulutused, mis seisnevad laste koduks oleva elamu parendustöödes, ning kommunaalteenuste ja kütte eest makstavad summad. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud laste eluaseme kuluks kuus summat 1100.- krooni; Kulud toidule- Hageja hagiavalduses toodud väidetel kulub tütre toidule kuus 1640.krooni ja poja toidule 1500.- krooni. Kostja märkis seepeale, et ei vaidlusta hageja poolt märgitud laste toiduraha summas 3000.- krooni kuus. Hagiavalduse täpsustuste kohaselt kulub laste söögiraks koos koolitoiduga 3240.- krooni, s.o. kummalegi lapsele 1620.- krooni. Kohus on seisukohal, et hageja poolt väidetav kulu lastele toidu ostmiseks kuus kokku summas 3240.- krooni on põhjendatud arvestades elatustaset Eesti Vabariigis, pidevalt kasvavate Lk 4
(7)esmaste toidukaupade kallinemise tendentsi ning seda, et lapsed on kasvueas kes vajavad igapäevaselt täisväärtuslikku toitu. Kulud transpordile - Hagiavalduses märkis hageja, et laste transpordikulud kuus moodustavad kokku summa 1014.- krooni. Kostja väitis seepeale, et tema ei pea hüvitama hagejale liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse makseid, bensiini ostmiseks märgitud kulutusi kostja ei vaidlustanud. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei pea tõepoolest tasuma lastele makstava elatisena hagejale kuuluva sõiduki liikluskindlustuse ega kaskokindlustuse makseid, vaid need tuleb kanda hagejal endal ning seda sõltumata sellest, et hageja sõidutab autoga ka poolte ühiseid lapsi. Arvestades asjaoluga, et õpilase kuupilet maksab alates 01.01.2008.a. 100.- krooni ning, et lastel kulub kuus lisaks kuupiletile ka 60.- krooni rongipiletite ostmiseks, et linna sõita, samuti seda, et pooled ei vaidle selle üle, et laste autoga sõidutamiseks kulub kuus bensiini 333,40 krooni, leiab kohus, et poolte alaealiste laste igakuised transpordikulud moodustavad kuus summa 653,40 krooni. Sideteenuste kulud – Hageja väidetel moodustavad laste igakuised sidekulud kokku summa 702.60 krooni (esialgses hagis 706.- krooni). Selles summas sisaldub nii tasu mobiiltelefoni kui ka lauatelefoni kasutamise eest ning ka igakuine tasu AS-i Elion poolt pakutava Kodulahenduse paketi kasutamise eest. Kostja peab põhjendatuks kulutusi sideteenuste kasutamise eest kokku summas 399,74 krooni, mis koosnevad mobiiltelefoni ja lauatelefoni kasutamise eest. Kohus on seisukohal, et tänapäeval on interneti kasutamise võimalus Eesti kodudes tavapärane ning igati põhjendatud seega on nimetatud kulutus ka mõistlik kulutus. Jagades hageja ja laste kodus kasutatava. Kodulahenduse paketi hinna 455.krooni (kehtib alates 01.01.2008.a.) kolme kasutaja vahel, on ühe inimese kuluks internetiteenuse kasutamise eest 151,65 krooni. Kui arvestada sellega, et pooled ei vaidle selle üle, et lauatelefonil tehtud kõnede maksumuseks on kummalgi lapsel põhjendatud 40.krooni kuus ja kostja on tõendanud, et laste mobiiltelefonide kasutamise eest ühes kuus kulub keskmiselt 319,14 krooni, tuleb pidada põhjendatud sidekuluks poolte alaealistele lastele kuus kokku 550,80 krooni. Kulud tervishoiule ja hügieenile – Hagiavalduses märkis hageja, et laste tervishoiule kulub kuus 1238,30 krooni ja hügieenile 278.- krooni. Kostja ei vaidlustanud laste kulutusi hügieenitarvete ostmiseks summas 258.- krooni, kuid kostja oli seisukohal, et hageja poolt väidetud tablettide tarbimine kummagi lapse poolt summas 433,50 krooni kuus ei ole põhjendatud. Kostja leidis, et vajadusel saab lastele osta vitamiine, mis maksavad 100.krooni kuus. Kostja pidas põhjendatuks ka laste kulutusi tervisele ujumise näol kokku summas 97,50 krooni kuus ning kulutusi haiguste raviks kokku summas 150.- krooni kuus. Tulenevalt kostja vastuväidetest asus hageja seisukohale, et kummagi lapse tervisele tehtavad kulutused peaksid olema kuus summas 200,50 krooni. Kohus asub seisukohale, et eeltoodut arvestades saab pidada laste tervishoiule ja hügieenile tehtavateks põhjendatud kulutusteks kulu hügieenitarvete ostmiseks summas 278.- krooni, kulutusi ujumisele basseinis summas 97,50 krooni ning kulutusi haiguste raviks või immuunsussüsteemi parandamiseks kokku summas 200.- krooni kuus ehk siis kokku 575,50 krooni kuus. Kulud riiete ja jalanõude ostmiseks – Pooled ei vaidle selle üle, et laste riiete ja jalanõude ostmiseks kulub lastele kuus 746,55 krooni. Koolikohustuse täitmiseks tehtavad kulud – Hageja väidetel kulub lastel koolikohustuse täitmiseks igakuiselt kokku 1418,40 krooni. Nimetatud summa koosneb igakuisest tasust kaunite kunstide klassis osalemise eest kummalgi lapsel 600.- krooni kuus ning vajalike koolitarvete ostmisest ja kooliüritustel osalemise tasust. Kostja väidetel on laste kaunite kunstide klassis osalemise tasu maksnud tema ning selle suuruseks on olnud kahele lapsele kuus 925.- krooni. Kostja esitas selle kohta ka vastavasisulise tõendi. Muid hageja poolt väidetud kulutusi koolikohustuse täitmisel kostja ei vaidlustanud. Arvestades poolte Lk 5
(7)väiteid ja esitatud tõendeid, peab kohus põhjendatud kuluks laste koolikohustuse täitmisel kokku summat 1145.- krooni kuus. Laste vaba aja sisustamisega ja harrastustega seotud kulutused - Hageja väidetel kulub lastel nende vaba aja sisustamiseks ja harrastustega tegelemiseks kuus keskmiselt 2404,60 krooni ( esialgses hagis 2911,50 krooni). Kostja aktsepteerib mõlema lapse kulutusi osalemisele kokku summas 450.- krooni ja poja osalemisele kaberingis, mis maksab 100.krooni kuus. Arvestades eeltoodut leiab kostja, et põhjendatud kulutuseks lastel vaba aja sisustamisele tuleb pidada 1000.- krooni kuus. Arvesse võttes poolte väiteid ning hageja poolt esitatud tõendeid, samuti arvestades tänapäevast elatustaset ja kultuurikeskkonda kus me Eesti Vabariigis elame, samuti keskmiste vanemate võimalusi oma laste kasvatamisel ja juhendamisel ning silmaringi laiendamisel, on kohtu arvates põhjendatud laste poolt kultuuriürituste külastamine vähemalt kord kuus, laste osalemine koolikaaslaste ja/või teiste sõprade sünnipäevadel ning oma sünnipäevade tähistamine koos sõpradega, osavõtt kooli poolt pakutavatest reisidest või ekskursioonidest, pühade ja teiste tähtpäevade tähistamine perekonna ringis ning ka reisimine välisriikidesse. Et võimaldada oma lastel tegeleda ka lisaks eelpool nimetatule oma harrastustega, peab kohus põhjendatud kuluks laste vaba aja sisustamisele kokku summat 1550.- krooni. Eeltoodu alusel moodustavad poolte alaealiste laste põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kokku summa 9561,25 krooni.
- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kuidas tuleb laste ülalpidamise kulusid poolte vahel jaotada. Nii nagu kohtuotsuse p-s 12 on märgitud, sõltub väljamõistetava elatise suurus lisaks laste vajadustele ka vanemate varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). Nimetatud seadusesättest ei tulene, et väljamõistetav elatis peab tingimata olema pool laste põhjendatud ülalpidamiskuludest nagu leiab kostja. Hageja on kohtule esitanud oma varalise olukorra tõendamiseks tõendi selle kohta, et ta töötab õpetajana ja tema töötasu suuruseks on 8260.- krooni. Veel on hageja esitanud kohtule väljavõtted kinnistusraamatutest, mille kohaselt kuulub talle korteriomand XXX ja kinnistu XXX vallas, XXX talus, nimega XXX ning oma pangakonto väljavõtted Hansapangast. Kostja on esitanud kohtule ainult oma pangakonto väljavõtte SEB Eesti Ühispangast, kuid kostja ei ole väitnud oma vastuses hagile, et tal pole võimalik tulenevalt tema kehvast varanduslikust olukorrast laste ülalpidamiskohustust täita. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esiletoodud hagi põhistusi ja kostja vastuväiteid, samuti seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, asub kohus seisukohale, et poolte abielust sündinud laste ülalpidamiseks kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis hageja kasuks 5835.- krooni. kuus. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus ei saa käesoleval juhul välja mõista elatist laste ülalpidamiseks seetõttu vähem, et pooled on nõus, et kostja maksab laste kaunite kunstide klassi õppemaksu. Kostjal on õigus nimetatud kulutuse kandmist jätkata ja elatis on võimalik poolte kokkuleppel selles ulatuses tasaarvestada.
- Viimasena otsustab kohus alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui Lk 6
(7)kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Riigikohus on oma mitmes lahendis (tsiviilasjad nr 3-2-1-57-04, nr 3-2-1-121-04 ja nr 3-2-17-05) asunud seisukohale, et vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Samas tuleb elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt aga arvestada enne elatise hagi esitamist ja kohtumenetluse käigus kohustatud isiku poolt makstud rahaga. Käesolevas tsiviilvaidluses nõuab hageja kostjalt elatise väljamõistmist alates 01.06.2007.a., kusjuures hagi on esitatud kohtusse 26.09.2007.a. Kostja väidab vastu, et tema on oma kohustusi laste ülalpidamisel täitnud. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et kohus jõudis kohtuotsuse p-s 14 seisukohale, et kostjalt on põhjendatud välja mõista elatusraha tema alaealiste laste ülalpidamiseks summas 5835.krooni ja kohtu käsutuses olevad tõendid kinnitavad, et kostja ei ole lastele elatist maksnud pärast pooltel abielusuhete lõppemist nimetatud summas kuus, vaid on teinud seda väiksemates summades ning, et käesoleval juhul ei esine PkS § 61 lg 6 nimetatud põhjuseid miks elatist tagasiulatuvalt välja mõista ei saaks, tuleb kostjalt elatis välja mõista alates 01.06.2007.a. nagu nõuab hageja. Kohus leiab aga, et nii elatise tagasiulatuval väljamõistmisel kui ka elatise suuruse kindlaksmääramisel pärast elatisehagi kohtusse esitamist tuleb arvesse võtta summad mida kostja on laste ülalpidamiskuludest kandnud. Kuna kostja on perioodil 01.06.2007 – 30.09.2007 kandnud laste ülalpidamiskuludest 13.595,05 krooni, kuid oleks pidanud kandma 23.340.- krooni (4 x 5835), kuulub kostjalt tagasiulatuvalt nimetatud perioodi eest enne hagi esitamist väljamõistmisele 9744,95 krooni. Kuna kostja on kandnud laste ülalpidamiskulusid osaliselt ka pärast hagi esitamist, s.o. perioodil 01.10.2007 – 31.12.2007.a. kokku summas 7818,20 krooni, kuid oleks pidanud kohtu arvestuse kohaselt maksma 17.505.- krooni ( 3 x 5835 ), kuulub kostjalt selle perioodi eest täiendavalt väljamõistmisele 9686,80 krooni. Alates 01.01.2008.a. mõistab kohus kostjalt elatise välja hageja kasuks summas 5835.- krooni kuus. Menetluskulud. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kohtunik: Lk 7
(7)