lg 1 kohaselt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgniku poolt 05.02.
Kohtule on esitatud võlausaldaja poolt võlgnikule 31.08.
Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 10 000 krooni; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne pankrotimenetluse algatamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Võlgniku vastuväite kohaselt ei olnud võlausaldajal seaduse ja lepingu kohaselt taganemisõigust, võlausaldaja on taganenud lepingust 16 kuud pärast seda, kui võlausaldaja sai või pidi teada saama väidetavast olulisest lepingurikkumisest. Samuti oli taganemise ajaks vastavalt lepingu ple 9.1. lõppenud leping ise ning lõppenud lepingust ei ole õiguslikult võimalik taganeda. VÕS § 118 lg 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud ning lg 2 kohaselt lepingurikkumise tõttu 3 lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. Võlausaldaja ei vaidle vastu, et käesoleval juhul on võlausaldaja taganenud lõppenud lepingust, samas ei ole võlgnik valmis tööd võlausaldajale üle andnud. Võlausaldaja leiab, et seega peab võlgnik võlausaldajalt juba saadud 289 392 krooni võlausaldajale tagastama. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik pankrotimenetlus algatada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul ei ole kohtu jaoks selge, kas võlausaldajatel on nõue võlgniku vastu või mitte. Kohus peaks andma hinnangu võlausaldaja poolsele lepingust taganemise avaldusele, samuti peaks kohus andma hinnangu võlgniku poolt teostatud töö lepingutingimustele vastavusele. Kohus leiab, et seda ei ole võimalik pankrotimenetluse käesolevas etapis tuvastada. Pankrotimenetluse algatamise käigus ei ole võimalik kohtul korraldada vaatlust ega küsida asjatundja arvamust asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaidlus kuulub menetlemisele hagimenetluse korras. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, võlgniku majandustegevus on olematu, väljaandes Ametlikud Teadaanded on ilmunud võlgniku sundlõpetamise teade. Võlgniku vastuväite kohaselt ei ole võlgnik maksejõuetu, küll aga võis majandusaasta aruanne olla esitamata.
lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust
lg 2 mõttes.
Võlausaldaja ei esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid ühegi lõikes 2 toodud asjaolu kohta. Kohus leiab, et võlgniku püsivat maksejõuetust ei pea pankrotimenetluse algatamise staadiumis analüüsima, kui võlausaldaja ei suuda põhistada oma avaldust
Isegi juhul kui võlgnik on makseraskustes, ei ole ainuüksi see asjaolu kohtu jaoks piisavaks aluseks algatada pankrotimenetlus võlausaldaja avalduse alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole põhjendatud algatada ISGOÜ pankrotimenetlust.
lg 4 järgi kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Võlausaldajalt kuulub kooskõlas TsMS § 173 lg 1 väljamõistmisele täies ulatuses võlgniku menetluskulu. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.