KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-39336 Määruse tegemise aeg ja koht
- aprillil 2008, Jõhvis Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi A M avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes Menetlustoiming Eestkostja määramine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Avaldaja: A M (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik: M M (IK xxx; elukoht: xxx) Puudutatud isiku määratud esindaja: Eestkosteasutus: vandeadvokaadi vanemabi I G Jõhvi Vallavalitsus (RK xxx; asukohaga xxx) RESOLUTSIOON
- Avaldus rahuldada.
- Seada M M (IK xxx) üle piiratud teovõime tõttu eestkoste kuni
- aprillini 2011.a ning määrata tema eestkostjaks A M (IK xxx), kellele anda esindusõigus eestkostetava M M suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
- M M ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab M M hääleõiguse. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. 1 I Asjaolud
- A M esitas Viru Maakohtule 24.09.2007.a. avalduse piiratud teovõimega täisealisele isikule M M ’le eestkoste määramise nõudes. Avalduse kohaselt on M M ’l raske puue, ta põeb skisofreeniat mis järjest süveneb ning ta vajab ööpäevaringset valvet. Oma käitumisega võib ta tekitada kahju iseenda või teiste inimeste eludele ja tervisele. Avaldaja on nõus hakkama M M eestkostjaks.
- Viru Maakohtu
- novembri 2007.a määrusega määrati puudutatud isikule esindajaks vandeadvokaadi vanemabi I G .
- M M suhtes teostati SA-s Põhja-Eesti Regionaalhaigla ekspertarstide poolt kohtu-psühhiaatriline ekspertiis. II Kohtumääruse põhjendused
- Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
- Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
- Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt eeskoste seatakse täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks.
- Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist (tl 28-30) nähtub, et M M põeb vaimuhaigust püsi-kululise paranoidse skisofreenia kujul ning ta ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Tema suhtes on vajalik rakendada tehingute piiramist, jättes talle õiguse teha pisitehinguid.
- Jõhvi Vallavalitsuse arvamuse kohaselt (tl 11) on M M aastaid psüühiliselt haige inimene ning ei ole võimeline ümbritsevast adekvaatselt aru saama ega oska hinnata oma tegude tagajärgi. M M on korduvalt olnud ravil Ahtme Haigla psühhiaatria osakonnas, kuid peale haiglast vabanemist keeldub ravi jätkamast. Eestkosteasutus toetab esitatud avaldust ning palub M M’le määrata eestkostjaks tema poeg A M .
- Avaldaja A M palub määrata M M eestkostjaks ennast ning on andnud selleks oma nõusoleku.
- Kohtulikul ärakuulamisel vaidles puudutatud isik M M avaldusele vastu ning kinnitas, et ta ei vaja eestkostet.
- M M esindaja adv. G kirjaliku arvamuse kohaselt M M ei vaja eestkostet, kuna saab kõikide asjadega ise hakkama.
- M M täisealine tütar M M ei ole A M avaldust vaidlustanud.
- Kohus leiab, et A M avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus ei saa nõustuda M M ’le eestkostja määramata jätmisega, sest ekspertiisiarvamuse kohaselt ei ole M M võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. 2
- Kohus määrab M M’le eestkostjaks A M kuni 01.04.2011.a, seejärel kuulub otsustamisele eestkoste lõpetamine või pikendamine. Eestkostja määramisega keelab kohus M M’l kõikide tehingute tegemise ilma eestkostja nõusolekuta.
- Eelpooltoodu alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Viktor Brügel Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.