2-07-49777 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Ta

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli AS U põhitegevusalaks käsitöötoodete tootmine ja turustamine. AS U oli tegutsenud tuntud käsitööettevõttena juba Nõukogude Liidu ajal, käesolevas ettevõtlusvormis toimus tegevus peale erastamist aastatel 1992-

1. Aktsiakapitali suuruseks on 400 000 krooni. Seltsi likvideerijaks oli Harju Maakohtu poolt määrtaud senine tegevjuht ER. Likvideerija selgituste järgi lõppes seltsi tegevus juba
2. aastal mitmete objektiivsete majanduslike põhjuste tõttu. Üheks põhjuseks on seltsi erastamisele eelnenud paaril aastal tehtud rasked juhtimisvead. Erastatud ettevõtte tegevus uute omanike valduses algas ligi paarimiljonilise maksuvõlaga. Suurusjärgus moodustas see ligikaudu sama suure summa kui ettevõtte aastakäive. Võla tasumise koormuse kõrval ei olnud võimalusi arenduseks, paremate tingimuste loomiseks jne. Võlad suudeti tasuda umbes nelja aastaga. Sellel perioodil kui tasuti vanu erastamise eelseid võlgu, puudus samal põhjusel vajalik käibekapital. Samaaegselt kallines transpordikulu ja oldi sunnitud filiaale sulgema, kuna vähese toodangu kaugelt kokku toomine oli kahjumlik tegevus. Aastatel 1998-2002 teostati allhanketöid Norrasse ja Soome, samuti ka riigihankeid Eestis (Eesti kaitseväele), paraku olid hinnad liiga madalad ning töö tulemus kasumit ei toonud. Makseraskuste põhjuseks oli ja firmakaupluse sulgemine Pikal tänaval. Läbi aegade oli kauplus olnud väga tuntud, seal saadi head müügitulemused. Pood suleti seetõttu, et maja, kus pind oli renditud, tagastati omandireformi käigus ning omanik peale maja kättesaamist tõstis rendisumma varasemaga võrreldes ligi viiekordseks. Seega tasuti praktiliselt kogu käive renditasudeks ning 2 poe jätkamine muutus ebaotstarbekaks. Veel kahel korral üritati leida vanalinna uued ruumid, ühes tegutseti ligi kolm aastat, teises vähem, kuid mõlemas oli tasuvus nullilähedane mistõttu poe ideest loobuti lõplikult. Väga oluliseks seltsi lõppemise põhjuseks oli tõsiasi, et vanalinnas nn. mustalt toimiv kampsunite ja muude käsitööesemete turg viis hinnad alla, mida U kui makse maksev äriühing kaasa ei olnud võimeline tegema. Samuti levib jätkuvalt Hiina käsitöö, seda ka kudumite osas, kuna kasutatakse masintehnoloogiat mis on oluliselt odavam. Aktsiaseltsil raha ja varad puuduvad. Kinnistusregistris ja ehitisregistris kandeid ei ole. Puuduvad varade tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Eksitav on likvideerimisbilansis varade all kajastatud ettemaksu kanne summas 65 443 krooni, mille sisuks on kohtuotsusega väljamõistetud summa LÕ kasuks. Sellise kirje põhjuseks võib ilmselt olla raamatupidaja soov bilanss tasakaalustada, kuid reaalset vara see ei kajasta. Aktsiaseltsil on järgmised võlad: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 5 646 krooni; LÕ65 443 krooni; MV 61 978 krooni; RP 95 214 krooni. Kokku võlgnevused summas 228 281 krooni. Ajutise halduri seisukohalt ei ole võimalik pankrotimenetlust läbi viia, kuna seltsil puuduvad menetluse kulude katteks vahendid. Juhtkonna tegevuses juhtimisvigu ei ole, samuti ei ole kriminaalasja tunnuseid. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Käesolevaks ajaks pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid pankrotihaldurile võimaluse käituda PankrS § 109 kohaselt. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi pankrotimenetlusega seoses lisakulutusi teha. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

§ 23

lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerUst ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 6 700 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Maire Armi kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kokku brutosumma 6 700 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Erik Rosele. Karin Sonntak Kohtunik 3