2-07-50352/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 29.02.

1. a., Tallinn Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-50352 Tsiviilasi HL hagi KL vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja HL (ik XXX eluk XXX) Kostja KL(ik XXX eluk XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Välja mõista kostjalt KL elatis XXX.a. sündinud tütar HL (ik XXX) ülalpidamiseks alates 03.12.2007.a. summas 1800 kr, millele lisandub tulumaks, kuus ja XXX.a. sündinud tütar HL(ik XXX) ülalpidamiseks alates 03.12.2007.a. summas 1800 kr, millele lisandub tulumaks, kuus, hageja HL kasuks, kuni laste täisealiseks saamiseni.
3. Jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja, KL kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja palub XXX.a. sündinud tütar HL(ik XXX) ja XXX.a. sündinud tütar HL(ik XXX) ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatis summas 2100 kr lapse kohta, millele lisandub tulumaks, alates 01.12.2006.a. Kostja ei ole laste ülalpidamist toetanud 5 aastat. Hagiavalduse kohaselt kulutused ühele lapsele kuus moodustavad 3700 kr. Kostja vastuväited Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt elatise nõue on ebamõiostlikult suur, sest kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last XXX.a. sündinud R ja XXX.a. sündinud A-L. Kostja viibib käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel. Kostja sissetulek enne lapsehoolduspuhkusele jäämist oli 4749 kr. Poolte abielu lahutamisel loobus kostja ühisvarast laste kasuks. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata või hagi rahuldamata jätmisel mõista välja elatis, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupaäga alammäär. Kohtu põhjendused 03.01.2008.a. kohtumääruse kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 31.01.2008.a. Samuti teavitati menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.02.2008.a. Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud. XXX.a. sündinud HL sünnitunnistusega nr XXX va XXX.a. ja XXX.a. sündinud HLs ünnitunnistusega XXX va XXX.a. on tõendamist leidnud, et lapsed on alaealised ja et nende vanemateks on KL ja HL. Kuivõrd lapsed on alaealised, vajavad vanemate ülalpidamist. Alaealised elavad ema juures ning selle üle puudub poolte vahel ka vaidlus. Kostja laste ülalpidamise kohustust täitnud ei ole. Vaidlust pole selle üle, et kostjal on veel kaks alaealist last, kelle suhtes on tal täita vanema kohustused sh kohustus lapsi ülal pidada. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 61 lg 1 järgi teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PKS § 61 lg 4 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib jätta elatise PKS § 61 lg 6 järgi välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Seega jätab Perekonnaseaduse § 61 lg 6 kohtu otsustada, kas sama lõike p-des 1, 2 või 3 sätestatud aluse olemasolul jätta elatis välja mõistmata või selle suurust vähendada alla poole Vabariigi Asjaolu, et kostja viibib XXX.a. sündinud A-LL lapsehoolduspuhkusel alates XXX.a., on tõendamist leidnud OÜ T XXX.a. tõendiga nr XXX. Enne lapsehoolduspuhkusele jäämist moodustas kostja 3 kuu keskmine töötasu kokku 54 749 kr (tõend nr 0203 17.12.2007.a.). Asjaolu, et hageja töötasu moodustab kuus keskmiselt 10568 kr (neto) on tõendamist leidnud AS S tõendiga 27.11.2007.a. Vastavalt PKS § 61 lg 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise väljamõistmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kohus leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb aluseks võtta eelkõige lapse põhjendatud vajadused, kuid tähelepanuta ei saa jätta ka vanemate reaalset majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et alaealise ülalpidamiseks makstav elatis peab tagama normaalsed võimalused lapse arenguks ja kasvamiseks ning et igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks ja tema eest hoolitsemiseks peavad jääma eluks vajalike mõistlikult võimalike kulutuste piiridesse. Kohus, arvestades asjas kogutud tõendeid, leiab, et käesoleval juhul esineb alus PkS § 61 lg 6 p 1 näol elatise vähendamiseks alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Arvestades asjaolu, et kostja viibib hetkel lapsehoolduspuhkusel kui ka seda, et kostja ülalpidamisel on kokku neli ning asjaolu, et vanem on kohustatud tagama ulatuses, mis vastab lapse mõistlikele vajadustele igapäevas elus (hageja on näidanud faktiliseks kuluks ühele lapsele 3700 kr kuus, millest pool moodustab 1850 kr), leiab kohus, et antud hetkel on mõistlikuks elatise suuruseks 1800 kr kuus ühele lapsele. Kohus on seisukohal, et alaealiste laste elukorraldus ei tohi oluliselt halvemaks muutuda seoses vanemate kooselu lõppemisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja, arvestades seda, et tema ülalpidamisel on kokku 4 alaealist last, peab tegema kõik endast sõltuva, et tagada oma alaealistele vanema abi vajavate laste kasvamiseks ja arenguks piisavad materiaalsed võimalused. Kostja uuel perel tuleb ilmselt oma elukorraldust muuta ja kostjal kaaluda võimalust lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmiseks, et võimaldada ka oma alaealistele lastele esimest abielust ülalpidamine vähemalt minimaalses ulatuses, milline on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus vastavalt PKS § 70 lg-le 1 elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi
4. lõike järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel 2 ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Seega annab PKS § 70 lg 2 võimaluse mõista kohustatud vanemalt elatis välja tagasiulatuvalt, nähes seejuures selle sätte kohaldamise eeldustena ette asjaolud, et vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ning ei esinenud elatise suuruse vähendamise aluseid. Asja kohtuliku menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et kostja on lapsehoolduspuhkusel, seega esineb temalt elatise väljamõistmisel PKS § 61 lg 6 p-s 3 sätestatud muu asjaolu. Kuna PKS § 70 lg 2 viide PKS § 61 lg 6 sisalduvatele asjaoludele, on PKS § 70 lg 2 eesmärk vältida nimetatud asjaolu esinemisel kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimist). Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis pidanuks elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (PKS § 50 lg 2). Eeltoodut ja asja materjale arvestades ei pea kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatist PKS § 70 lg-st 2 lähtuvalt tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb elatis välja mõista elatise nõude kohtule esitamisest so 03.12.2007.a. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas elatis. Arvestades eeltoodut, loeb kohus põhjendatuks hageja nõude selles, et väljamõistmisele kuuluvale elatisele lisandub tulumaks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisaks igakuisele elatisele ka tulumaksu summa. Elatise väljamõistmine ei ole seotud poolte ühisvara jagamisega, seega jätab kohus sellekohased väitedvastuväited tähelepanuta. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Ene Tsefels Kohtunik 3