KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-50517 Tsiviilasi TS hagi ES vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TS (ik XXX eluk XXX) Kostja ES(ik XXX eluk XXX Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Suurendada 16.09.2003.a. Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-387/03 välja mõistetud elatise suurust 1400 krooni võrra ja välja mõista kostjalt ES elatis XXX.a. sündinud poja HS ülalpidamiseks alates 04.12.2007.a. summas 2800 kr kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, hageja TS kasuks, kuni HS täisealiseks saamiseni so kuni XXX või kuni elatise suuruse muutmiseni.
- Jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja, ES kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt poolte abielust sündis XXX.a. poeg HS, kes elab hageja juures. Alates 14.03.2003.a. on Tartu Maakohtu otsusega kostjal välja mõsitetud elatis summas 1400 kr. Elatis nimetatud summas ei ole enam piisav ega vasta alaealise HS arengu vajadustele. Kulutused kuus lapse ülalpidamiseks moodustavad keskmiselt 3500-4000 kr. Hageja keskmine sissetulek kuus on 9300 kr sh 300 krooni suurune peretoetus. Hageja palub muuta Tartu Maakohtu 16.09.2003.a. otsusega kostjalt väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt välja 3000 kr elatist, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni lapse taisealiseks saamiseni XXX.a. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on seisukohal, et igakuine elatis lapse ülalpidamiseks ei võiks olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtu põhjendused 17.01.2008.a. kohtumääruse kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 29.02.2008.a. Samuti teavitati menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.03.2008.a. Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et TS hagi ES vastu on osaliselt põhjendatud. XXX.a. sündinud HS on alaealine ja vajab vanemate ema TS ja isa ES ülalpidamist. Alaealine elab ema juures ning selle üle puudub poolte vahel ka vaidlus. 16.09.2003.a. Tartu Maakohtu otsuse kohaselt on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatis summas 1400 kr HS ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud ulatuses on kostja oma vanema kohustust ka täitnud. PkS § 61 lg 3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue elatise suurendamiseks, kuivõrd alaealise vajadused on aastatega suurenenud. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PKS § 61 lg 4 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a. moodustab 2175 kr. Kohus leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb aluseks võtta eelkõige lapse põhjendatud vajadused, arvestades samas vanemate reaalset majanduslikku olukorda. Alaealise ülalpidamiseks makstav elatis peab tagama normaalsed võimalused lapse eakohaseks arenguks ja kasvamiseks, igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks ja tema eest hoolitsemiseks peavad samas jääma eluks vajalike mõistlikult võimalike kulutuste piiridesse. Arvestades eeltoodut, hageja nõuet, millest nähtuvalt elatisraha ühele lapsele kuus peaks olema 3000 kr, kostja kirjalikke vastuväiteid, millest nähtuvalt elatisraha suurus ei või olla alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kui ka asjaolu, et vanemad kannavad oma kohustusi laste ülalpidamiseks võrdselt, asub kohus seisukohale, et mõistlik igakuine elatis poolte ühise poja ülalpidamiseks on 2800 kr. Nimetatud summas elatisraha peaks katma lapse tavapärased ja üldteadaolevad kulutused (söögile, riietele, jalanõudele, koolile, vabale ajale, tervishoiule, eluasemele jne). Kostja vastuväide, et elatis lapsele on põhjendatud vaid elatise alammääras, ei ole piisavalt põhjendatud ja on paljasõnaline. Kostja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid, et tema majanduslikust olukorrast tulenevalt saaks toetada oma alaealise lapse ülalpidamist üksnes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras. Vastupidi, kostja omanduses on vara eramu, XXX, näol, mis annab piisavat alust arvata, et kostja on võimeline toetama oma alaealise poja ülalpidamist summas 2800 kr kuus. Kohus arvestas elatise suuruse määramisel ka asjaolu, et hagejal tuleb kooskõlas Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 tasuda elatiselt ka tulumaks. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Nimetatud säte laieneb ka olukorrale, kus taotletakse elatise suurendamist. Hageja hagi on esitatud 04.12.2007.a., seega on õiguslikult põhjendatud elatise suurendamine alates hagi esitamisest so 04.12.2007.a. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, jäävad kohtukulud kostja kanda kogu ulatuses Ene Tsefels Kohtunik 2