) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 järgi võib kohus, asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu, menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud, milleks on omandiõiguse tõendi eest tasutud 40,00 krooni, õigusabi eest 1 180,00 krooni ja pool riigilõivust, s.o 125,00 krooni. Vastavalt
lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbivaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2006.a määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-st 1 tulenevalt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks tsiviilasja hinna kuni 5000 krooni puhul maksimaalselt sissenõutav kulu 2500 krooni. Arvestades asjaolusid, et käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks 522,69 krooni, kostja tasus hagejale oma võla peale hagimaterjalide kättesaamist ning tegemist oli eelmenetlusega esimese astme kohtus, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja esindaja kulud summas 235,00 krooni. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 400,00 krooni (sh omandiõiguse tõendi saamise kulu 40,00 krooni, õigusabikulud 235,00 krooni ning pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 125,00 krooni). Hageja AS Ktasus (arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX Hansapangas) käesolevas tsiviilasjas hagiavalduselt kostja vastu 16.05.2007.a riigilõivu 250,00 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumber XXXXXXXXXXXXXX, maksekorraldus nr 7. 2
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 3 järgi tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel riigilõiv määruse alusel. Käesolevas tsiviilasjas kohus lõpetab menetluse kuna hageja loobus hagist. Seega tuleb AS`ile Kmenetluse lõpetamise määruse jõustumisel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125,00 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.