2-07-30071/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-30071 Tsiviilasi TK hagi MR vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja TK(isikukood XXX, elukoht XXX) hageja esindaja advokaat Rainer Kuulme (AB XXX) kostja MR(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Välja mõista MR’ilt TK kasuks igakuine elatusraha 1800,00 (üks tuhat kaheksasada) krooni poeg HK(sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 14.08.2007.a. kuni poja täisealiseks saamiseni XXX.a.
5. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud 14.08.2007.a. esitas hageja TK hagi kostja MR’i vastu elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2800 krooni poja HK ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 14.08.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni või kuni õpingute lõpetamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui HK jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust XXX.a. poeg HK. Poolte kooselu lõppes ja poolte abielu lahutati . Alates septembrist elab poolte ühine poeg hageja juures ja poja ülalpidamisega on tegelenud vaid hageja. Kostja ei ole kohaselt täitnud oma ülalpidamiskohustust poja suhtes alates septembrist. Nimetatud tähtajast alates on kostja toetanud hagejat poja ülalpidamisel kokku keskmiselt ca 100 krooniga kuus. Hageja töötab AS-is I müügikonsultandina ja tema igakuiseks netosissetulekuks on alates 01.01.2007.a. 9800 krooni kuus. Hageja elab pojaga 2-toalises korteris asukohaga XXX, mille eest tasutavad igakuised kommunaalkulud on ca 2000 krooni kuus. Hagejale teadaolevalt elab kostja koos oma praeguse abikaasa MR’iga XXX. Hagejale teadaolevalt töötab kostja Soome Vabariigis XXX tehases, kuid hagejal puuduvad andmed kostja täpse töökoha ja töötasu suuruse kohta. Kostjale kuulub 3/7 suurune mõtteline osa kinnistust asukohaga XXX. Kostjal on vähemalt sama head rahalised võimalused poja ülalpidamiseks kui need on hagejal ja seega on kostjal ilmselt piisav sissetulek käesoleva elatise nõude rahuldamiseks. Hageja hindab poja ülalpidamisekulude suuruseks ja poja vajadusteks keskmiselt 4400 krooni kuus ja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks poja ülalpidamiseks igakuine elatis 2800 krooni . 06.12.2007.a. esitatud arvamuses hageja leiab, et kostja ei ole esitanud tööandja poolset tõendit ega arvelduskonto väljavõtet, mis tõendaks tema tegeliku igakuise sissetuleku suurust. Kostja esitatud 23.02.2006.a. sõlmitud töölepingu kohaselt oli kostja tööajaks 8 tundi/päevas ehk 160 tundi/kuus ja töötasu suurus töösuhete alguses oli 7,99 Eurot/1 tunni eest. Seega leiab hageja, et juba siis oli kostja sissetulekuks 1278,40 Eurot ehk 20 002,61 krooni (160X7,99). Samuti nähtub kostja töölepingust, et tunnitasu 7,99 Eurot on kokku lepitud vaid töösuhte alguseks ehk eelduslikult kuni katseaja lõpuni, seega leiab hageja, et on tõenäoline, et peale katseaja lõppu on suurendatud kostja tunnitasu suurust ja kostja tegelik töötasu peale katseaja lõppu oli ilmselt suurem kui töölepingus toodud palk töösuhte alguses. Kostja poolt esitatud 10.10.2007.a. Työtodistus-est ei nähtu, et kostja töösuhe XXX tehasega oleks lõppenud, nagu kostja väidab, vaid nähtub asjaolu, et kostja on töötanud XXX’i tehases perioodil 27.02.2006-06.10.2007.a. Samuti ei nähtu, et kostjal puuduks soovi korral võimalus tulevikus ja ka praegusel hetkel XXX tehases töötada. Samuti kostja ei ole tõendanud oma elatuskulude suurust, ega tegelike üürikulude olemasolu ega suurust. Asjaolu, et kostja abikaasa MR on 80% ulatuses töövõimetu ja saab töövõimetuspensioni, ei tõenda, et MR vajab abikaasa abi enda ülalpidamiseks. Kostja elab koos abikaasaga kostjale kuuluvas elamus asukohaga XXX. Samas kuulub ka MR’ile endale korteriomand asukohaga XXX. Seega leiab hageja, et kahe elukoha olemasolu ei ole vajalik ja kostja perekonnal on võimalik oma varalist seisu igal ajahetkel oluliselt parandada võõrandades MR’ile kuuluva korteriomandi. Samuti on MR’il täisealine tütar, kes on kohustatud oma isa ülal pidama. Väide, et kostja on igakuiselt saatnud hagejal posti teel lapse ülalpidamiseks 50 Eurot ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata. Hageja on seisukohal, et on tõendamata kostja väide hoolitseda ja abistada oma haiget töövõimetut ema, kuna kostja ei ole tõendanud, et kostja ema vajab toimetulekuks abi ja tema enda sissetulekud ei ole piisavad, et kostja ema on töövõimetu, kostja ei ole selgitanud enda ema sissetulekute ja vara suurust, ei ole selgitanud teiste laste olemasolu ja väidetavaid kulutusi emale. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osas, mis puudutab lapse ülalpidamist, kuid ei tunnista hagis esitatud igakuise elatusraha suurust, mis on kostja sissetulekuid arvestades liiga suur. Kostja on alates 27.02.2006.a. tööl Soome Vabariigis XXX’i tehases. Kostjaga on sõlmitud tööleping, mille kohaselt kostja ja tööandja töösuhe peatub 25.03.2006.a. või kestab ajani, mil tööandjal on tööjõud veel ajutiselt vajalik tootmisprotsessi läbiviimisel. Seega on tegemist ajutise töösuhtega, mille lõppemise protsess on ettearvamatu ja mis võib lõppeda koheselt päevapealt. Seega kohese töösuhte lõppemisel ei ole ka kostjale ette näha tööandjapoolseid kompensatsioone, kuna sõlmitud tööleping seda ei võimalda. Kostja tööülesanneteks on mobiiltelefonide mälukaartide pakkimine. Kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 1100 eurot (144 tundi kuus), millest arvatakse maha kostja elukohajärgsed elatuskulud (üür 220 eurot/kuus, riigipoolsed kehtestatud maksud, kulutused toidule ja transpordile), kuna kostja peab olude sunnil sageli viibima kodus siis tuleb arvestada ka reisikulutused vajalike igakuiste kulutuste hulka. Kostja keskmiseks kuu sissetulekuks on netona 10 000 krooni, millest 2 kostja peab ülal pidama veel täiendavalt 3 töövõimetut inimest ja tasuma ka kulud transpordile, et käia abiks pere juures. Kostja on alates XXX,.a. abielus MR iga. MRi ja kostja ühisest kooselust on XXX.a. sündinud poeg OR, kes on samuti kostja ülalpidamisel. Alates 19.04.2005.a. on MR töövõimetu 80% ja saab töövõimetuspensioni 100% ulatuses, s.o. 2400 krooni kuus, millest arvatakse maha kohtuotsusega väljamõistetud elatis tütarde MR (sünd. XXX) ja LR (sünd. XXX) ülalpidamiseks igakuine elatusraha 800 krooni kuni tütarde täisealiseks saamiseni.. Kuna kostja abikaasa on töövõimetu ja saab töövõimetuspensioni, siis on kostja abikaasa samuti sisuliselt ainult kostja ülalpidamisel. Pere ülalpidamiseks ja igakuiseks hädapärasteks pere väljaminekuteks on kostja sunnitud käima tööl kodust eemal Soome Vabariigis, kuna teenitav töötasu võimaldab mingilgi määral peret ülal pidada. Kuna töö on ajutise iseloomuga, siis puudub kostjal teadmine, kui pikka aega on võimalik oma töösuhet taoliselt jätkata. Kostja õpitud erialaks on jalatsite valmistamine, millisel erialal kostja ei ole kahjuks rakendust leidnud. Kostjal on raske leida töökohta kodu ligidal, teadaolevalt on üldse maapiirkondades väga raske leida tööd ja samuti leida tööd, mille töötasu tagaks minimaalsemagi perekonna äraelamise võimaluse. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ei ole osa võtnud HK ülalpidamisest või on seda teinud minimaalselt toetades 100 krooniga kuus. Kostja on igakuiselt saatnud posti teel hagejale lapse ülalpidamiseks 50 eurot, mida aga kahjuks hageja ei taha tunnistada. Kostja omab veel täiendavalt muid seadusest tulenevaid ülalpidamiskohustusi, siis seetõttu on kostja majanduslikult väga raskes olukorras. Kostjal on veel seadusjärgne kohustus hooldada ja abistada oma haiget töövõimetut ema, kelle igakuine sissetulek pensioni näol on minimaalne ja see ei taga kulutusi ravimitele, eluasemele, toidule. Hagejal on ülal pidada 2 inimest, kuid kostjal on veel ülal pidada 3 töövõimetut, kellede minimaalsed vajadused ta peab tagama. Kostja leiab, et hageja majanduslik olukord on tunduvalt parem, kui kostja oma. Täiendavalt soovib kostja lisada, et on mitmel korral püüdnud omapoolselt hagejaga saavutada kokkulepet lapse elatisraha suuruse määramiseks. Hageja on kostja ettepanekuid eiranud ja ei ole soovinud üldse lapsele elatisraha saada. Kostja on hoolimata sellest saatnud igakuiselt kirja sees hagejale vähemalt 50 eurot. Hageja soov oli, et kostja jätaks lapse hageja kasvatada ja ta oli nõus loobuma kõikidest nõuetest. Kostja tunneb ennast samuti kohustatud hoolitsema lapse eest ja on seega igakuiselt raha saatnud. Samuti on kõik ajad, kui kostja on Eestis, viinud lapse enda juurde. Hageja on siiani eiranud kostja kokkusaamise ja kokkuleppe taotlusi. Kostja on võimeline tasuma HK igakuiseks elatusrahaks 1800 krooni kuus. Kostja palub jätta rahuldamata nõue mõista elatis välja aasta tagasiulatuvalt. Kostja näol on tegemist siiski pere ainukese ülalpidajana ja toitjana, seega kostja majanduslik olukord halveneb seega veel. Kostja palub määrata HK ülalpidamise toetus alates kohtuotsuse kuulutamisest.. Maakohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Lapsega koos 3 elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu. HK sünnitunnistusega on tõendatud, et HK(sündinud XXX.a.) vanemateks on TKja MR(endine nimi K ). Vaidlus puudub selles, et poolte ühine poeg HK elab alates XXX hageja juures. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni. 14.08.2007.a esitas hageja kohtule hagiavalduse XXX.a. sündinud poja HK ülalpidamise nõudes summas 2800 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 14.08.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni või kuni õpingute lõpetamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui HK jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel kuna kostja on lapse ülalpidamist toetanud keskmiselt ca 100 krooniga kuus. Hageja keskmine palk AS-is Infotark on 9800 krooni. Hageja elab koos pojaga 2-toalises korteris. Hageja esitatud arvestuse kohaselt on poja ülalpidamiskulutused ca 4400 krooni kuus, samuti tuleb hagejal tasuda saadavalt elatiselt tulumaksuseaduse § 12 ja 19 alusel tulumaksu. Kostja on nõus maksma poja ülalpidamiseks elatist 1500-1800 krooni kuus ja palub elatise välja mõista kohtuotsuse kuulutamisest alates. Kostja ei ole suuteline tasuma igakuiselt elatist 2800 krooni kuus ja palub jätta rahuldamata hageja nõue mõista elatis välja igakuiselt tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, kuna kostja majanduslik olukord on tunduvalt halvem kui hagejal. Kostja ülalpidamisel on veel abikaasa MR, kellel on töövõimekaotus 80 % ja saab töövõimetuspensioni 2400 krooni kuus. Samuti on kostja ülapidamisel MRiga kooselust XXX.a. sündinud alaealine kooliskäiv laps OR ning kostja töövõimetu ja haige ema, kelle pension ei kata tema kulusid. Kostja oli sunnitud käima tööl Soome Vabariigis, kuna seal teenitav töötasu võimaldas mingilgi määral peret ülal pidada, kuid tegemist oli ajutise töösuhtega, mis käesolevaks ajaks on lõppenud. Ainetud on hageja esindaja väited, et kostja võinuks Soomes endisel töökohal jätkata, kuna ta ei ole tõendanud töösuhte jätkamise võimalikkust. Samuti on ainetud hageja esindaja lennukad mõtted kostja võimalikust saadaolevast töötasust. Tuleb märkida, et kostja töötas Soomes ilma erialase kvalifikatsioonita, kõige lihtsamal töökohal, pidevalt ajutise tähtajaga, samas ilma hinnaalanduseta elamise kulude osas. Kostja on märkinud ka pidevat vajadust kodus Eestis käimisele, et hoolitseda perekonna eest, kes kõik vajasid vähemal või rohkemal määral abistamist, mis tekitasid täiendavaid kulutusi. Kostja keskmiseks sissetulekuks oli tema Soomes töötamise ajal 27.02.2006 kuni 06.10.2007 ca 1100 eurot, millest arvestati maha üür, maksud, transport, toit, seega jäi kostja keskmiseks sissetulekuks 10 000 krooni. Kostja on rahaliselt, küll vähesel määral toetanud poja H ülalpidamist, mida ka hageja ei eita. Hageja eitab kostja pidevalt postiga saadetud 50 euro suuruseid rahasaadetisi poja H ülalpidamiseks ja kostjal puudub võimalus seda tõendada. Kostja on võimaldanud poeg H tema valikul veeta koolivaheajad ja suved kostja, s.t ema juures. Seega on kostja osalenud võimaluste piires oma poja ülalpidamises ja kasvatamises, mille osas hageja ei ole esitanud vastuväiteid. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. On õige, et PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus leiab, et kostja kui kohustatud isiku varaline seisund ei võimalda maksta poeg HK ülalpidamiseks 2800 krooni kuus, kuna kostja näol on tegemist pere ainukese ülalpidajaga ja toitjaga. Kostja on kohtule esitanud Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna sotsiaalkindlustus4 ameti tõendi, mille kohaselt on kostja abikaasa invaliidsuspensionär, kelle töövõimekaotus on 80% (tlk. 33-34). Rahvastikuregistri andmetel on kostja ülalpidamisel veel üks alaealine laps XXX.a. sündinud OR. Kostja töötas küll Soome Vabariigis, kus tema sissetulekuks oli keskmiselt 1100 eurot kuus s.o keskmiselt 17 000 krooni, kuid nimetatud summast tuleb maha arvestada elamiskulud, transport, toit ja maksud, mistõttu teenis ta ca 10 000 krooni kuus Hageja keskmine sissetulek on aga 9800 krooni kuus ning tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, kellega nad elavad 2-toalises korteris Hageja on esitanud kohtule kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt kuulub MR’ile korteriomand XXX ja märkinud, et hageja ja kostja saaksid oma majanduslikku seisundit parandada võõrandades korteriomandi. Kohus leiab, et antud tõend ja väide ei ole asjakohased, kuna sellisel juhul jääksid ebavõrdsesse olukorda MR’il tütred, kelledest üks on käesoleval alaealine ja saab MRi töövõimetuspensionist 400 krooni ülalpidamist kuus. Samuti ei saa hageja võõrandada talle kuuluvat kinnistut asukohaga XXX, kuna seal elab hageja koos oma perega ja teadaolevalt tal kuhugi mujale minna elama ei ole. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist. Kohustatud isiku halva varalise seisundi korral, kui esinevad PKS §-s 61 lõikes 6 sätestatud alused, võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
6. lõikes nimetatud suuruse. Nimetatud asjaoludeks on ka muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Antud juhul leiab kohus, et hageja varaline seisund on kostja omast parem. On tõendatud, et kostja näol on tegemist ainukese pere ülalpidajaga ja toitjaga, kelle ülalpidamisel on 80% töövõimetu abikaasa ja alaealine laps, samuti võtab kostja koolivaheaegadel ja suviti poeg H juurde, kandes samal ajal tema elamiskulud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja ei ole võimeline maksma poeg HK ülalpidamiseks kuus 2800 krooni Hageja palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist vastavalt PKS § 70 lg 2, mille kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
7. lõikes nimetatud asjaolusid. Kuna kohus on tuvastanud, et esinevad PKS § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolud, siis tuleb hageja taotlus mõista elatis välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, jätta rahuldamata ja mõista elatis välja alates elatisehagi esitamisest vastavalt PKS § 70 lg 1, mis sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse välja mõista temalt elatis alates kohtuotsuse kuulutamisest, kuna see ei ole kooskõlas PKS § 70 lg. 1 sätestatuga ja pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Kohus, tuginedes PKS § 61 lg. 6 punktis 3 sätestatule, mille kohaselt võib vähendada elatise suurust alla käesoleva paragrahvi
8. lõikes nimetatud suuruse, leiab, et antud asjas on põhjendatud igakuise elatise väljamõistmine poeg HK ülalpidamiseks summas 1800 krooni alates 14.08.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. XXX.a. Kohus märgib, et kuna poolte alaealine laps elab hageja juures, siis on hagejal võimalus pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole abi ja toetuse saamiseks lapse kasvatamisel ja lapse vajalike vajaduste rahuldamiseks. PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. Taimi Kollom Kohtunik 5